Õppetoetused |
 |
Õppetoetuste ja õppelaenu seadus
Õppetoetuse fondide koefitsiendid 2011. aastaks
Õppetoetuste taotlemine, määramine ja maksmine
NB! Üliõpilasel on kohustus teavitada teaduskonna dekanaati, kui üliõpilane saab õppetoetust välisriigi valitsuselt, rahvusvaheliselt või valitsustevaheliselt organisatsioonilt või koostööprogrammi esinduselt. Samal ajal ei ole õigust saada riiklikku õppetoetust.
Õppetoetused on põhitoetus, täiendav toetus, majanduslik toetus ja doktoranditoetus.
PÕHITOETUS
Põhitoetust saab taotleda üliõpilane,
... kes on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel,
... kes omandab kõrgharidust õppekaval, kus on riigieelarvelisi õppekohti,
... kes õpib täiskoormusega,
... kes ei ole akadeemilisel puhkusel,
... kelle õppeaeg ei ole ületanud õppekava nominaalkestust.
Põhitoetuse suuruseks 2011/2012. õppeaastal on 55,93 eurot kuus.
Toetust võivad taotleda nii riigieelarvelised kui riigieelarvevälised üliõpilased, aga jagatava raha hulk sõltub riigieelarveliste kohtade arvust. (Põhitoetuse koefitsient on 0,4 - toetusraha jagub umbes 40 protsendile riigieelarveliste kohtade arvust.)
Esimese aasta üliõpilased sügissemestril põhitoetust (ega ka täiendavat toetust) taotleda ei saa (kehtib ka magistriõppes).
Põhitoetus määratakse kaks korda õppeaastas: sügissemestriks (september kuni jaanuar) ja kevadsemestriks (veebruar kuni juuni). Taotlus põhitoetuse saamiseks esitatakse kogu nominaalõppeajaks vaid üks kord. Taotlus on õppekohapõhine, mitmel õppekohal õppides tuleb igal õppekohal esitada taotlus.
Taotlus tuleb esitada õppeinfosüsteemis:
sügissemestril ajavahemikul 1. september kuni 30. september
kevadsemestril ajavahemikul 1. veebruar kuni 28. veebruar
Paremusjärjestused põhitoetuse (ja ka täiendava toetuse) saamiseks koostatakse iga õppekava kohta eraldi. Erinevate aastate üliõpilaste kohta koostatakse ühine paremusjärjestus, välja arvatud arstiõppes. Arstiõppes koostatakse kaks eraldi paremusjärjestust 1.-3. ja 4.-6. kursuse üliõpilaste kohta.
Pingerida koostatakse kõigepealt õppemahu täitmise protsenti järgi. Õppemahu täitmise protsendi arvutamise aluseks on arvestuslik õppemaht: esimese õppeaasta arvestuslik õppemaht on 60 EAP, teisel aastal 120 EAP ja kolmandal aastal 180 EAP. Õppemahu 100-protsendiliselt või enam täitnud üliõpilased loetakse toetuse määramise paremusjärjestuses võrdseteks.
Võrdse õppemahu täitmise protsendi korral eelistatakse neid üliõpilasi, kellel on kõrgem kaalutud keskmine hinne. Arvesse võetakse eelmise semestri kaalutud keskmist hinnet üle kõigi tulemuste, 2011/2012. õppeaasta sügissemestril ajavahemikul 21.02.2011-11.09.2011 ja kevadsemestril ajavahemikul 12.09.2011-19.02.2012.
Kui õppetoetuse määramisele eelnenud semestril oli üliõpilane akadeemilisel puhkusel ja sooritas sel semestril vähemalt 15 EAP, võetakse akadeemilisel puhkusel läbitud õppeained arvesse ja vaadatakse eelnenud semestri kaalutud keskmist hinnet üle kõigi õpitulemuste.
Kui õppetoetuse määramisele eelnenud semestril oli üliõpilane akadeemilisel puhkusel ja sooritas sel semestril alla 15 EAP, võetakse arvesse kogu õppeaja kaalutud keskmist hinnet üle kõigi õpitulemuste.
Kogu õppeaja kaalutud keskmist hinnet võetakse arvesse ka juhul, kui õpitulemused puuduvad või üliõpilast ei ole hinnatud eristaval hindamisskaalal.
Kui keskmised hinded on võrdsed, eelistatakse õppevaldkonnas silmapaistvaid tulemusi saavutanud, ühiskondlikult aktiivset või erialastel konkurssidel edukalt osalenud taotlejat ning kolmandas järjekorras taotlejat.
Kui ka viimatinimetatud juhul on mitmel taotlejal võrdsed tulemused, eelistatakse taotlejat, kelle tulud taotlemisele eelnenud aastal on olnud väiksemad.
Õppetoetuste pingerea kohta saab infot küsida oma teaduskonna dekanaadist.
Komisjon otsustab põhitoetuse määramise sügissemestriks hiljemalt 10. oktoobriks ning kevadsemestriks hiljemalt 10. märtsiks. Õppetoetus makstakse igal õppekuul 20. kuupäevaks vastava õppekuu eest (välja arvatud septembrikuu toetus, mis makstakse oktoobris ning veebruarikuu toetus, mis makstakse märtsis). Toetuse maksmine lõpetatakse akadeemilist puhkust taotlenud üliõpilasele viimasele õppetööl viibitud päevale järgnevast õppekuust arvates.
TÄIENDAV TOETUS
Täiendavat toetust saab taotleda üliõpilane,
... kes on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel,
... kes omandab kõrgharidust õppekaval, kus on riigieelarvelisi õppekohti,
... kes õpib täiskoormusega,
... kes elab Eesti rahvastikuregistri andmetel väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus toimub tema õppekavajärgne õppetöö
... kes ei ole akadeemilisel puhkusel,
... kelle õppeaeg ei ole ületanud õppekava nominaalkestust.
2010/2011. õppeaastal on täiendava toetuse suuruseks 28,13 eurot kuus.
Toetust võivad taotleda nii riigieelarvelised kui riigieelarvevälised üliõpilased, aga jagatava raha hulk sõltub riigieelarveliste kohtade arvust. (Täiendava toetuse koefitsient on 0,4 - toetusraha jagub umbes 40 protsendile riigieelarveliste kohtade arvust.)
Esimese aasta üliõpilased sügissemestril täiendavat toetust (ega ka põhitoetust) taotleda ei saa (see kehtib ka magistriõppes).
Täiendav toetus määratakse kaks korda õppeaastas: sügissemestriks (september kuni jaanuar) ja kevadsemestriks (veebruar kuni juuni). Vormikohane taotlus toetuse saamiseks tuleb esitada iga semestri alguses õppeinfosüsteemis:
sügissemestril ajavahemikul 1. september kuni 30. september
kevadsemestril ajavahemikul 1. veebruar kuni 28. veebruar.
Täiendav toetus määratakse samadel põhimõtetel koostatud paremusjärjestuse alusel nagu põhitoetus.
Komisjon otsustab täiendava toetuse määramise sügissemestriks hiljemalt 10. oktoobriks ning kevadsemestriks hiljemalt 10. märtsiks. Õppetoetus makstakse igal õppekuul 20. kuupäevaks vastava õppekuu eest (välja arvatud septembrikuu toetus, mis makstakse oktoobris ning veebruarikuu toetus, mis makstakse märtsis). Toetuse maksmine lõpetatakse akadeemilist puhkust taotlenud üliõpilasele viimasele õppetööl viibitud päevale järgnevast õppekuust arvates.
MAJANDUSLIK TOETUS
Majanduslikku toetust saab taotleda üliõpilane,
... kes on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel,
... kes ei ole akadeemilisel puhkusel,
... kelle õppeaeg ei ole ületanud õppekava nominaalkestust,
... kelle majanduslik olukord takistab õpingute jätkamist.
Majandusliku toetuse suuruseks on 2011/2012. õppeaastal 55,93 eurot kuus. Majanduslikku toetust saavad taotleda nii riigieelarvelised kui riigieelarvevälised üliõpilased. Ka esimese aasta nii täis- kui osakoormusega õppivad üliõpilased saavad sügissemestril majanduslikku toetust taotleda (see kehtib ka magistriõppes).
Majanduslik toetus määratakse kaks korda õppeaastas: sügis- ja kevadsemestriks. Toetuse saamiseks tuleb iga semestri alguses esitada õppeinfosüsteemis majandusliku toetuse taotlus ja seejärel õppeosakonda majandusliku toetuse taotluse lisa ning lisadokumendid.
Majandusliku toetuse taotluse lisa saab välja printida kodulehelt või küsida dekanaadist/kolledžist.
Taotlusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad sihtrühma kuulumist või asjaolusid, millest tingituna vajab üliõpilane õpingute jätkamiseks toetust (tõendid sissetulekute ning sotsiaaltoetuste kohta, koopiad laste või pereliikmete sünnitunnistustest, pensioni- või surmatunnistustest jne).
Täidetud taotlus ja lisadokumendid esitada õppeosakonda, TÜ peahoone, ruum 102 (Liana Martin) järgmistel vastuvõtuaegadel: E, K, R kell 13.00 - 17.00
T, N kell 8.00 - 12.00
või saata dokumendi allkirjastaja poolt digiallkirjastatuna e-posti teel aadressil majandusliktoetus@ut.ee: sügissemestril ajavahemikul 1. september kuni 30. september
kevadsemestril ajavahemikul 1. veebruar kuni 28. veebruar
14., 15. ja 24. veebruaril dokumentide vastuvõttu ei toimu!
Palume mitte jätta taotluse esitamist viimastele päevadele!
Majandusliku toetuse saajad valib vastav komisjon. Alates 2011/2012. õppeaastast eelistatakse majandusliku toetuse taotlemisel järgmisi sihtrühmi:
- esmalt orbusid või laste- või asenduskodu kasvandikke (nooremad kui 26-aastased);
- seejärel raske või sügava puudega üliõpilasi;
- seejärel üliõpilasi, kes on pärit nelja või enama alaealise lapsega perest (alla 18-aastased);
- seejärel üliõpilasi, kel on raske majanduslik olukord (raske majandusliku olukorraga taotlejate hulgast eelistatakse neid, kel on väikseim netosissetulek ühe pereliikme kohta kalendrikuus).
Komisjon otsustab majandusliku toetuse määramise sügissemestriks 20. oktoobriks ning kevadsemestriks 20. märtsiks. Toetuse saajale saadetakse teade ülikooli e-posti aadressile (.... @ut.ee). Õppetoetus makstakse igal õppekuul 20. kuupäevaks vastava õppekuu eest (välja arvatud septembri- ja oktoobrikuu toetus, mis makstakse 30. oktoobriks ning veebruari- ja märtsikuu toetus, mis makstakse 30. märtsiks). Toetuse maksmine lõpetatakse akadeemilist puhkust taotlenud üliõpilasele viimasele õppetööl viibitud päevale järgnevast õppekuust arvates.
DOKTORANDITOETUS
Doktoranditoetus määratakse kõikidele doktorantidele,
... kes on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel (või on esitanud taotluse Eestis elamisloa saamiseks),
... kes õpib riigieelarvelisel õppekohal,
... kes õpib täiskoormusega,
... kelle õppeaeg ei ole ületanud õppekava nominaalkestust ja
... kes on toetuse määramisele eelnenud õppeaasta jooksul positiivselt atesteeritud (v.a esimese aasta doktorant).
Doktoranditoetuse saamiseks ei ole vaja eraldi taotlust esitada.
2011. aastal on doktoranditoetuse suuruseks 383,47 eurot kuus. Doktoranditoetus määratakse üks kord aastas terveks kalendriaastaks (september - august).
Doktorandile, kes viibib toetuse määramise ajal akadeemilisel puhkusel, määratakse doktoranditoetus alates akadeemilise puhkuse lõpukuupäevale järgnevast õppekuust kuni järgneva õppeaasta alguseni.
Välisdoktorandile, kes on esitanud taotluse Eestis elamisloa saamiseks, on õigus määrata doktoranditoetus alates elamisloa kehtima hakkamisele järgnevast õppekuust kuni järgneva õppeaasta alguseni.
Doktoranditoetus määratakse hiljemalt 10. oktoobriks. Doktoranditoetus makstakse igal õppekuul 20. kuupäevaks vastava õppekuu eest (välja arvatud septembrikuu toetus, mis makstakse oktoobris). Toetuse maksmine lõpetatakse akadeemilist puhkust taotlenud üliõpilasele viimasele õppetööl viibitud päevale järgnevast õppekuust arvates.
Vt täpsemalt õppetoetuse taotlemise, määramise ja maksmise korda.