2011.11.25

Peakülaline:
Igor Chubais
(http://www.rossievedenie.ru/)

teema:
Российская идентичность: один, три или три в одном?

--------

Kokkuvõte

ABVKeskuse Tartu kohtumised
Igor Tšubais
25.11.2011

Konspekteeris Toomas Roolaid, toimetas Karmo Tüür
---
Venemaa identiteet – kolm ühes.

probleemid ja mõisted
Venemaa on sügavas süsteemses kriisis. Juhtimissüsteemi kriis.

Näitajad:
Maailmapanga efektiivsuse ja elatustaseme uuring (kolm komponenti: loodusvarade väärtus per capita – VF ületab USA-d; ühe töötaja toodang – VF jääb veidike USA-st maha; juhtimissüsteemi mõju loodud väärtusele – USAs suurendab 90000 USD’iga kodaniku panus, aga VF üks kodanik kaotab 344000 USD ebaefektiivse süsteemi tõttu) Demograafia: ca 0,5 mln iga aasta emigreerub. 4. kohal maailmas asüülitaotlejate arvu poolest, suurim abortide arv 1000 naise kohta. Enamik juurdekasvu tuleb gastarbaiteritele kodakondsuse andmisest. Probleemid on sügavamad kui üksik administratiivne probleem.
v Kõige sügavam kriis on aga identiteedikriis – venemaalane ei saa aru, mis riigis ta elab.

Al 19. sajand – rahvusliku idee mõiste. Lääne-Euroopas pigem räägitakse enda identiteedist – tegu on kattuva mõistega. Venemaal praegu see mõiste on kohutavalt segamini aetud ja väärkasutatud.

Jeltsin kasutas seda mõistet 1996 valimistsüklis, pruugiti ka Putin ametiaja alguses üldise konkurentsivõimelisuse kaudu (vene idee = olla konkurentsivõimeline kõiges). Hiljem naeruvääristas Putin rahvusliku idee otsinguid ka ise.

Vene idee – mõeldud on ülevenemaalist kogu ühiskonda hõlmavat ideed, mitte rahvuslust. Rahvuslikku ideed ei saa välja mõelda – ta kujuneb ise, teda on vaja „avastada“. Rahvuslik idee eristab üht ühiskonda teisest, on riigi spetsiifika aluseks. Teisalt on tegu printsiipide, eripäradega mis homo sapiens’i perekondade ja sugukondade hulgast eristas välja erinevad rahvad ja rahvused.

Esimest korda kasutas seda mõistet Dostojevski 1862 aastal – aasta peale talupoegade pärisorjuse kaotamist.

Identiteet – mõiste tekkis ca 20-nda sajandi alguses, muutuste ajal, et tähistada siiski midagi muutumatut konkreetse objekti juures, talle omast karakteristikute hulka.

Seega metafoor: kui geen = rahvuslik idee, siis organism, mis sellest kasvab = identiteet.

Millal identiteedikriis hakkas kujunema? 19.nda sajandi lõpus ja 20nda sajandi alguses.

Vene idee ja ajalooline Venemaa
Kuni 19-nda sajandi lõpuni arenes Venemaa üldiselt normaalselt, oma heade ja vigadega. 19-nda sajandi lõpus oli Venemaal meeletu majanduskasv, tööstuslik ja demograafiline ime – rahvastik suurenes iga aastaga 1,5%, 1916-ndal aastal oli rahvast rohkem, kui praegu Venemaal.

20.saj I veerandil oldi maailmas 3.-4. kohal SKPs, tekkis üldine kirjaoskus ja toimus kiire kultuuriline areng.

Selle kiire muutumise taustal murenesid vanad väärtused ja oleks olnud vaja töötada välja uusi lähenemisi.

Semantilise välja analüüsiga ja (vanasõbade ning muinasjuttude) kontentanalüüsiga selgitasin välja 3 peamist nimetajat, millega seondub nn vene idee.
• Õigeusklikkus
• Maade kogumine (sobiranie zemel’)
• Sobornost’ – kogukondlik kollektivism

õigeusklikkus
Venemaa sattus religioossesse kriisi – jumala kadumine tähendas pea kõikide reeglite aluse kadumist. Enamik norme ja moraali tulenes religioossetest mõistetest. Olla tsaari puhul jumala asemik kohustas tsaari rohkem kui kedagi teist ja andis väga tõsiseltvõetava autoriteed. Kui pole jumalat, pole enam organiseerivat väärtuste struktuuri ja kõik on lubatud.

Kokkuvõte: sel hetkel kui toimus Venemaa enneolematu majanduslik esilekerkimine kogu maailma tasemel (1. koht maailmas sündivuses, massiline immigratsioon jne) tekkis ideekriis, mille keskseks probleemiks oli religioosne kriis.

maade kogumine
Sel perioodil lõppes ka laienemine – otsustati enam mitte laieneda.

kogukondlik kollektivism
Oli oluline, sest Venemaa põllumajandus karmides oludes eeldas kollektiivset tegutsemist. Sajandivahetuse põllumajanduse tõhususe kasv lammutas kollektivismi, millele vastuseks hakkasid kujunema Stolõpini reformid. Seega justkui hakati vastuseid kujundama.

Kuid poliitilistel tasandil ei õnnestunud reforme edasi viia, Aleksandr II ja Stolõpin kaotasid ning bolševikud hakkasid looma Nõukogude riiki. Seega toimus lõhenemine.

Ajalooline lõhenemine
Churchilli vastus Stalini kõnele – Venemaa kohale laskub raudne eesriie. Tegelikult seda metafoori kasutas esimesena Venemaa literaat Rosen 1918 aastal: „Venemaa ajaloo kohale laskub kriuksumise ja raginaga raudne eesriie“. Bunin 1919: „Meie lapsed ja lapselapsed ei suudagi enam mõista, kui võimas ja vägev oli Venemaa“.

Teaduslikumalt, näitajatega:
- täiesti erinevad riigikorrad – monarhiast muutus proletariaadi diktatuuriks;
- täiesti erinevad sümboolikad, deviisid, hümnid jne, mis on väga tundlikud teemad Venemaal;
- Jõustruktuurid senisel kujul lammutati ja loodi täiesti teistsugusel kujul, seal hulgas lasti laiali Vene armee (Bresti rahuleping). Lenin faktiliselt nõudis sinna punkti Venemaa armee desarmeerimisest, sest ta kartis Venemaa armeed, et see võib peatada bolševike riigipöörde. Loodi täiesti uus struktuur tšekaa. Tsaarivenemaal oli 32 salapolitsei ohvitseri. 1991 oli ainult moskva KGB valduses Lubjankal 7 maja. Kogu NL ajalugu on terrori ja vägivalla ajalugu, ja tegu on kvaasiriigiga, milles pole kunagi olnud vabadust tema eluaja jooksul.
- Õiguslik murrang – 1917 30.nov keelati kasutada kogu Venemaa seaduste korpust, mis kujunes aastatuhandete jooksul, ainuüksi sellele viitamine muutus karistatavaks. NL ei tunnistanud end Venemaa õigusjärglaseks (sh ei tunnistanud võlgu ega endisele õigusele põhinevaid kohustusi). Seega õigusriik oli, aga NL ajal see lõppes ja pole seda siiamaani.
- Moraal – NL moraal ei ole Vene moraal. Vene moraal põhines õigeusul. NL ajal näiteks sattus ikooni staatusesse isa peale kaevanud Pavlik Morozov. 3. komsomoli kokkutulekul – moraalne oli toona ainult see, mis endist korda lõhub.
- Sotsiaalse struktuuri lõhkumine – kõik senised seisused lõhuti ära. Lõhkumise loosungiks oli sotsiaalne võrdsus, tegelikult aga võeti senistelt seisustelt kõik õigused, töölistele jäeti midagi ja nomenklatuurile loodi kolossaalsed eriõigused
- Eraomandi natsionaliseerimine – eraomand sai justkui rahva omaks, aga tegelikult nomenklatuuri omaks.
- Uus aja ja ruumi käsitlus – uue kalendri juurutamine, uued pühad loodi selleks, et pühkida mälust kõik eelmised olulised kuupäevad. Seda tehakse ka nüüd, nt 4.novemer kui rahvusliku ühtsuse päev, et asendada 7.ndat novembrit.

Seega: vana lõhuti ära. Aga millele ehitati uus? Väidetavalt kommunistliku idee peale, mis iseenesest on helge humanistlik nähtus. Aga tegelikult ehitati riiki kommunistliku ideoloogia peale, mille keskmes oli kõikehõlmav tsensuur ja isegi keele tasemel totaalne kontroll kogu mõttevälja üle. Samuti vajadusel füüsiline kontroll Siberisse saatmise näol. Seega kommunismi NL-is pole kunagi ehitatud ja seda ideed pole järgitud. Sisuliselt loodi illusoorne maailm, mis varises 1991 kokku.

Venemaa pärast NLi
Põhimõtteliselt on 3 teed.
- Esiteks, osad soovivad, et tuleb luua uus NL. Selle ümberlükkamisega on probleem, sest jätkuvalt pole jõutud tagasi enne 1991 elatustasemele. Selline suund oleks uus rahvuslik katastroof.
- Teine variant – loobuda kõigest senisest ja võtta üle lääne mallid.
- Kolmas variant – taasühineda endiste Venemaa printsiipidega, impulssidega (mis aga ei tähenda uut maadevallutust, vaid praeguse Venemaa korrastamist /ülesehitamist). Näitena see, kuidas võtsid balti riigid oma okupatsioonieelse riikluse impulsid ja printsiibid ja ehitasid sellele tänapäevased riigid.

Mis toimub hetkel? Ühtegi neist variantides ei rakendata ja neid tarvitatakse täiesti segamini, kord ühte, kord teist. Seda segadust ilmestab hästi sümbolite segadus (Venemaa lipp aga NL hümn, Ikoon ja punatäht, Stalini ülistamine ja destaliniseerimine samal aastal). Gruusiat rünnati, sest see soovis NATOsse, samal ajal VF on NATO strateegiapartner.

Sisuliselt hetkel saboteeritakse mistahes identsuse loomist, sest see tähendaks reaalset vastutust. Tegu on kõige sügavama fundamentaalse probleemiga, ilma mida lahendamata ei saa lahendada ühtki teist olulist kriisi ja probleemi tänapäeva Venemaal.

Enamik järeldusi selles teeside süsteemis tuleneb eelduse aktsepteerimisest – NL ei olnud Venemaa õigusjärglane. Seda küsimust võimud teadlikult ignoreerivad. NL traditsioonide jätkamisel on oht apokalüpsise poole liikumiseks.

--------