Sõltumatute riikide ühendus

Liina Areng

SÕLTUMATUTE RIIKIDE ÜHENDUS (SRÜ)
 

1.1.AJALUGU

1990.aastal käivitus endise Nõukogude Liidu (edaspidi NL) territooriumil intensiivne iseseisvumisprotsess. Keskvõimu kokkuvarisemine 1991 a. augustiputši järel muutis liiduvalitsuse taaselustamise senisel kujul võimatuks ning põhjustas liiduvabariikide
iseseisvustumise ahelreaktsiooni.

Ukraina iseseisvusdeklaratsioon vormistas lõplikult NL-i lagunemise. Tajumine, et NL ei saa eksisteerida ilma Ukrainata kiirendas "lahutusprotsesside" algust. [1] Valgevene, Kasahstani, Moldova ja teiste liiduvabariikide elanikud, kes aasta varem olid hääletanud
referendumil Liidulepingu poolt, avaldasid nüüd ühemõttelist toetust sellest eraldumiseks. Samas tõdeti, et oleks hädavajalik taastada ja formuleerida sidemed endiste liiduvabariikide vahel; säilitada majanduslik, poliitiline ja sõjaline koostöö uuel kujul. NL-i
valitsuse poolt algatatud läbirääkimised uue liidulepingu ettevalmistamise üle jooksid tupikusse.

8.detsembril 1991.a. toimus Minski lähedal Valgevene valitsuse residentsis Valgevene Vabariigi, Vene Föderatsiooni (edaspidi VF-i) ja Ukraina riigipeade kohtumine eesmärgiga määratleda Moskva keskvõimu edasine saatus. Kohtumise resultaadina allkirjastati kokkulepe Sõltumatute Riikide Ühenduse  loomise kohta.

Mõjutatuna sellisest Slaavi riikide kesksest võimujagamisest tulid Kesk-Aasia vabariigid omakorda kokku Turkmenistanis, et arutleda alternatiivse endiseid liiduvabariike ühendava organisatsiooni loomise üle. Seejärel toimus Alma-Atas kõigi endiste liiduvabariikide (v.a.
Balti riigid ja Gruusia) ühine nõupidamine, kus vormistati lõplikult SRÜ sünd: 11 endist liiduvabariiki - Armeenia Vabariik, Aserbaid?aani Vabariik, Kasahstani Vabariik, Kõrgõzstani Vabariik (endine Kirgiisia), Moldova  Vabariik (endine Moldaavia), Tad?ikistani Vabariik, Turkmenistan, Ukraina, Usbekistani Vabariik, Valgevene
Vabariik ja Vene Föderatsioon - allkirjastasid protokolli SRÜ loomise kohta. Sellega fikseeriti ametlikult NL-i kui  impeeriumi lagunemine. Alma-Ata deklaratsiooniga (21.detsember 1991.a.) kinnitati valmisolekut koostööks erinevates välis- ja sisepoliitika valdkondades ning garanteeriti endise NL-i rahvusvaheliste kohustuste täitmist.
Gruusia  liitus SRÜ-ga 1993.a. Hetkel kuulub SRÜ-sse 12 riiki.

1993.aastal kinnitati Minskis SRÜ Riigipeade Nõukogu poolt  SRÜ põhikiri. Viimases on määratletud SRÜ liikmeksolemise tingimused, formuleeritud kollektiivse julgeoleku ning sõjalis-poliitilise koostöö (sh. konfliktide rahumeelse lahendamise) printsiibid, rõhutatud
koostöö jätkamist ja süvendamist majandus-, sotsiaal- ja õigussfäärides ning sidemete loomist liikmesriikide parlamentide vahel.

· Kõik SRÜ-sse kuuluvad riigid on iseseisvad ning rahvusvahelise õiguse võrdväärsed subjektid.
· SRÜ ei ole riik ning tal puuduvad supranatsionaalsed volitused.
· SRÜ eesmärgiks on  heanaaberlike suhete  arendamine vastastikku kasuliku koostöö tihendamine, usalduse ning üksteisemõistmise suurendamine organisatsiooni liikmete vahel.
[2]
 

1991.aasta detsembris ja 1992.aasta jaanuaris sõlmiti Minskis ja Moskvas rida kokkuleppeid ja protokolle määratlemaks SRÜ liikmesriikide vaheliste suhete iseloomu ja põhiprintsiibid, mille alusel koordineeritakse koostööd majandus- ja julgeoleku sfäärides
(k.a. sõjatööstus), kosmoseuuringute ja keskkonnakaitse vallas ning paljudes humanitaarküsimustes. 1992.aastal SRÜ Riigipeade Nõukogu ja Valitsusjuhtide Nõukogu istungil vastu võetud dokumentidega pandi SRÜ-le kui organisatsioonile õiguslik alus.

1993.aasta 24.septembril allkirjastasid üheksa  SRÜ liikmesriigi presidenti kokkuleppe Majandusliidu (Ekonomitsheskij sojuz) loomise kohta. Gruusia ja Turkmenistan liitusid lepinguga 1993.a detsembris, Ukraina ühines assotsieerunud liikme staatuses 15.aprillil 1994.a. Antud kokkuleppega kinnitati ühtse - kaupade, teenuste, tööjõu ja kapitali vabal liikumisel põhineva - majandusruumi loomise vajalikkust. Oluliseks peeti ka koordineeritud krediidi-, maksu-, tolli- ja välismajanduspoliitika väljatöötamist, majandustegevuse reguleerimise meetodite ühtlustamist ning otseste tööstusalaste
kontaktide soodustamise vajalikkust.

Koostööd SRÜ raames teostatakse SRÜ koordineerivate institutsioonide kaudu. Need on:  Riigipeade Nõukogu (Sovet glav gossudarstv), Valitsusjuhtide Nõukogu (Sovet glav pravitelstv), Täitevsekretariaat (Ispolnitelnõi Sekretariat), Parlamentidevaheline Assamblee
(Mezhparlamentskaja Assambleja), Riikidevaheline Majandusliidu Majanduskomitee (Mezhgossudarstvennõi ekonomitsheskij Komitet Ekonomitsheskovo Sojuza) jt.

21.oktoobril 1994.a allkirjastati Riigipeade Nõukogu poolt memorandum "Peamised SRÜ integratsiooni arengusuunad" ning "SRÜ integratsiooni arengukava ajavahemikuks 1994-1997.a"

17.jaanuaril 1997.a kiideti SRÜ Valitsusjuhtide Nõukogu poolt heaks 2 SRÜ liikmesriikide integratsiooni puudutavat projekti: "SRÜ majandusalase integratsiooni arengukontseptsioonid" ning "Peamised abinõud integratsiooni arendamiseks 1997.aastal".
 

1.2. SRÜ PÕHIKIRJALISED ORGANID

· Riigipeade Nõukogu

 SRÜ kõrgeim organ, mille ülesandeks on liikmesriikide koostööd puudutavate põhimõtteliste küsimuste arutamine ja lahendamine. Istungid toimuvad kaks korda aastas. Lisaks on igal liikmesriigil võimalus kokku kutsuda erakorralisi istungeid.
 

· Valitsusjuhtide Nõukogu

 Ülesandeks on koostöö koordineerimine liikmesriikide täidesaatva võimu organite vahel majandus-, sotsiaal- ja teistes ühiste huvidega seotud sfäärides. Istungid toimuvad neli korda aastas, lisaks erakorralised istungid.

 Riigipeade Nõukogu ja Valitsusjuhtide Nõukogu tegevust reguleerib kokkulepe SRÜ loomise kohta (8.detsember 1991.a.), SRÜ põhikiri (22.jaanuar 1993.a.) ning Riigipeade Nõukogu poolt 17.mail 1996.a. kinnitatud Riigipeade Nõukogu ja Valitsusjuhtide Nõukogu protseduurireeglid.

 Riigipeade Nõukogu ja Valitsusjuhtide Nõukogu otsused võetakse vastu konsensuse alusel. Iga liikmesriik võib keelduda lepingutega ühinemast; see pole takistuseks otsuste vastuvõtmisel.

 Käesoleval ajal on riigipeade nõukogu juhatajaks VF-i president Boriss Jeltsin. VF-I esindajad juhatavad ka teisi SRÜ põhikirjalisi organeid : Valitsusjuhtide Nõukogu, Välisministrite Nõukogu, Kaitseministrite Nõukogu, Piirivalvevägede Juhatajate Nõukogu.
 

· Välisministrite Nõukogu (Sovet ministrov inostrannõh del gossudarstv-tshlenov SNG, edaspidi SMID)

 Loodi SRÜ Riigipeade Nõukogu otsusega 24.septembril 1993.a. eesmärgiga koordineerida liikmesriikide välispoliitilist tegevust ning nõustada Riigipeade Nõukogu ja Valitsusjuhtide Nõukogu SRÜ välispoliitikat puudutavates küsimustes. Nõukogu liikmeteks on SRÜ liikmesriikide välisministrid.

 SMID-i istungitel arutatakse SRÜ riikide välispoliitika koordineerimise küsimusi ning koostöövõimalusi  ÜRO, OSCE ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega poliitika-, majandus-, sotsiaal-, humanitaar-, keskkonnakaitse- ja teistes valdkondades.

 Olulist rõhku pööratakse rahutagamisele regioonis. Koostöös Kaitseministrite Nõukoguga töötati välja põhimäärus SRÜ Kollektiivsete rahutagamisjõudude loomise kohta ning Kontseptsioon konfliktide ärahoidmise ja reguleerimise kohta SRÜ liikmesriikide
 territooriumidel (rõhuasetusega Abhaasias, Gruusias, Mägi-Karabahhias, Tad?ikistanis).

 Loodud on ka Alaline rahutagamisküsimustega tegelev konsultatiivkomisjon (Postojannaja konsultativnaja komissija po mirotvortsheskoi dejatelnosti). Põhirõhk on asetatud sõjaliste vaatlejate rühmade ja kollektiivsete rahutagamisjõudude tegevuse organiseerimisele.

 Rahvusvaheliste julgeoleku- ja desarmeerimisalaste lepetega tegeleb SMID-i Alaline desarmeerimisalane konsultatiivkomisjon (Postojannaja konsultativnaja komissija po mirotvortsheskoj dejatelnosti).
 

· SRÜ Täitevsekretariaat

 Loodi Riigipeade Nõukogu otsusega 1993.a. mais. Täitevsekretariaadi ülesandeks on SRÜ liikmesriikidest ja SRÜ organitest laekunud materjalide läbivaatamine ja SRÜ põhikirjaliste organite päevakorra formeerimine, ettevalmistatavate dokumendiprojektide töötlemine ja ekspertiis, vastu võetud otsuste registreerimine, täitmist korraldavate dokumendiprojektide ettevalmistamine, istungite organisatsioonilis-tehnilise külje eest vastutamine ning SRÜ liikmesriikide vahelise infovahetuse teostamine.

 Täitevsekretariaat on aruandekohustuslik Riigipeade Nõukogule ja Valitsusjuhtide Nõukogule.

 Täitevsekretariaati juhib täitevsekretär, kes muuhulgas esindab SRÜ-d  rahvusvaheliste organisatsioonide (ÜRO, OSCE jt.) juures. Käesoleval ajal on SRÜ täitevsekretäriks Boriss Berezovskij.
 

· Majandusliidu Majanduskomitee (edaspidi MEK)

 Majanduskomitee loodi 21.aktoobril 1994.a. eesmärgiga kaasa aidata Majandusliidu formeerumisele ning integratsiooniprotsesside süvendamisele SRÜ raames.

 MEK-i ülesandeks on SRÜ vabakaubandustsoonide ja  tolliliidu loomisele ning kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vabale liikumisele kaasaaitamine, ettevõtluse toetamine ja
 transnatsionaalsete ühenduste-, finants-tööstusgruppide-, kreediidi- ja kindlustusasutustega kontaktide loomine.

 MEK on aruandekohustuslik Riigipeade Nõukogule ja Valitsusjuhtide Nõukogule.

 MEK-i kõrgeimaks organiks on Presdiidium, mille liikmeskonna moodustavad Majandusliiduga ühinenud riikide asepeaministrid.
 

· Kaitseministrite Nõukogu (Sovet ministrov oboronõ gossudarstv-utshastnikov SNG, edaspidi SMO)

 SMO on Riigipeade Nõukogu allorganiks sõjalis-poliitilistes ja sõjatööstust puudutavates küsimustes. Tema ülesandeks on koordineerida SRÜ liikmesriikide sõjalist koostööd ning valmistada ette ja esitada Riigipeade Nõukogule ja Valitsusjuhtide Nõukogule läbivaatamiseks sõjanduspoliitikat ja sõjatööstust puudutavaid kontseptuaalseid ettepanekuid  ning nende alusel koostada riikidevahelisi kokkuleppeid.

 SMO liikmeteks on SRÜ liikmesriikide kaitseministrid (v.a. Moldova , Turkmenistan ja Ukraina) ning liikmesriikide sõjalist koostööd koordineeriva staabi ülem.

 Sõjalist koostööd koordineeriv staap (Shtap po koordinatsii voennovo sotrudnitshestva) on SMO alaliselt tegutsevaks tööorganiks.

 SMO istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord kolme kuu jooksul.

· Piirivalvevägede Juhatajate Nõukogu (Sovet komandujushtshih Pogranitshnõmi vojskami, edaspidi SKPV)

 SKPV on Riigipeade Nõukogu ja Valitsusjuhtide Nõukogu kollektiivorgan liikmesriikide välispiiride ja majandustsoonide kaitse küsimustes.

 SKPV ülesandeks on piirivalvevägede tegevuse koordineerimine riigipiiride ja majandustsoonide kaitsmisel.

 Liikmeteks on SRÜ liikmesriikide (v.a. Aserbaid?aan, Moldova ja Ukraina) piirivalvevägede juhatajad või nende täievolilised esindajad ning Juhatajate Nõukogu Koordinatsiooniteenistuse (Koordinatsionnaja sluzhba Soveta komandujushtshih) esimees.

 Koordinatsiooniteenistus on SKPV alaline tööorgan tagamaks Nõukogule pandud funktsioonide täitmise.

 SKPV istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord kvartalis.
 

· Kollektiivse Julgeoleku Nõukogu (Sovet kollektivnoj bezopasnosti, edaspidi SKB)

 SKB on kollektiivse julgeolekulepingu (15.mai 1992.a.) kõrgemaks poliitiliseks organiks, mille ülesandeks on koordineerida liikmesriikide koostööd antud kokkuleppe raames.

 Nõukogu koosseisu kuuluvad liikmesriikide riigipead. Alaliseks tööorganiks on Sekretariaat, mis allub peasekretärile.
 

· Majanduskohus (Ekonomitsheskij sud)

 Loodi 15.mail 1992.a. eesmärgiga lahendada SRÜ majanduskokkulepete täitmisel esilekerkivaid probleeme ja vaidlusi ning liikmesriikide omavahelisi tüliküsimusi majandussfääris.

 Majanduskohtu liikmeteks on võrdne arv (2) kohtunikku igast SRÜ liikmesriigist, kes määratakse  ametisse   10.-ks   aastaks. Majanduskohtu esimees ja asetäitjad valitakse 5-ks aastaks.

 Majanduskohtu kõrgeimaks kollegiaalorganiks on Pleenum, kuhu kuuluvad Majanduskohtu kohtunikud ning SRÜ liikmesriikide majandus-ja arbitraa?kohtute esindajad.
 
 

· Inimõigustekomisjon (Komissija po pravam tsheloveka)

 SRÜ alaline konsultatiivorgan, mis loodi 24.septembril 1993.a. eesmärgiga jälgida inimõiguste tagamist SRÜ liikmesriikides.(Käesoleval ajal komisjon ei tööta).
 

· Parlamentidevaheline Assamblee

 Loodi 27.märtsil 1992. Kokkuleppele assamblee loomise kohta kirjutasid alla Armeenia, Kasahstani, Kõrgõsztani, Tad?ikistani, Usbekistani, Valgevene ja VF-i parlamentide esimehed. 1993-1995.a. ühinesid Assamblee tööga Aserbaid?aani, Gruusia ja Moldova
parlamendidelegatsioonid. Ukraina jäi vaatleja staatusesse.

 Assamblee põhiülesandeks on SRÜ liikmesriikide seadusandlike aktide harmoniseerimise küsimused. Seda teostatakse soovitavate seadusandlike aktide (edaspidi mudelseaduste) vastuvõtmise näol.

 Tähelepanu pööratakse ka rahvuslike seaduste kooskõlastamisele SRÜ raames vastu võetud  rahvusvaheliste lepetega. Tegeletakse õiguslike aluste loomisega SRÜ ühise majandusruumi formeerimiseks ning liikmesriikidevaheliste majandussuhete reguleerimiseks.

 Assamblee tegevust juhib Assamblee Nõukogu (Sovet Assamblei), mis käib koos neli korda aastas ning mille liikmeteks on parlamendidelegatsioonide juhid.

 Parlamentidevahelise Assamblee ja selle Nõukogu tegevust koordineerib Sekretariaat.

 Olulist rolli mudelseaduste ja teiste Assamblee dokumentide koostamisel etendavad Assamblee alalised komisjonid. Neid on 9:
õigus-; majandus- ja finants-;
sotsiaalpoliitika- ja inimõiguste-;
keskkonna-;
julgeoleku-;
kultuuri-, teadus-, haridus- ja info-;
välis-;
riikliku ülesehituse- ja kohalike omavalitsuste-;
eelarvekomisjon.
 

· SRÜ liikmesriikide alalised täievolilised esindajad SRÜ põhikirjaliste organite juures (Postojannõje polnomotshnõje predstaviteli gossudarstv-utshastnikov Sodruzhestva pri ustavnõh i drugih organah Sodruzhestva)

 Vastavalt Riigipeade Nõukogu põhimäärusele (24.detsember 1993.a.) määratakse SRÜ liikmesriikide poolt SRÜ põhikirjaliste organite juurde igast riigist üks esindaja.

 Alaliste täievoliliste esindajate ülesandeks on oma riigi huvide kaitse SRÜ põhikirjalistes organites. Nad peavad läbirääkimisi, osalevad SRÜ põhikirjaliste ja teiste organite istungitel  ning informeerivad neid volitanud riike organite tööst.
 
 
 

 1.3. REGIONAALSED ÜHENDUSED

· Kasahstani Vabariigi, Kõrgõzstani Vabariigi ja Usbekistani Vabariigi
Riikidevaheline Nõukogu (Mezhgossudarstvennõj Sovet) ja Riikidevaheline Täitevkomitee (Mezhgossudarstvennõj Ispolnitelnõi Komitet)

 30.aprillil 1994.a. allkirjastasid Kasahstani president N.Nazarbajev, Kõrgõzstani president A.Akajev ja Usbekistani president I.Karimov kokkuleppe Ühtse Majandusruumi (Jedinoje Ekonomitsheskoje Prostranstvo) loomise kohta. Põhjuseks toodi majandusalase koostöö
vajalikkus  Kesk-Aasias valitsevatest majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaprobleemidest tingituna.

 3.-8.juulini 1994.a. toimus kolme Kesk-Aasia vabariigi presidentide kohtumine ülalmainitud kokkuleppe raames võeti vastu mitu olulist dokumenti nagu memorandum migratsioonialase koostöö küsimustes, kokkulepe sõjalis-tehnilise koostöö vallas ning kokkulepe Kesk-Aasia koostöö- ja arengupanga (Tsentrazbank) loomise kohta.

 Sellel kohtumisel loodi ka Riikidevaheline Nõukogu ning tema täidesaatev organ - Riikidevaheline Täitevkomitee. Viimasel on kõik rahvusvahelise organisatsiooni atribuudid: lipp, embleem, immuniteet ja maksusoodustused. MIK täidab koordineeriv-konsultatiivset, prognoosiv-analüütilist ning informatiivset funktsiooni. Lisaks sellele on tema ülesandeks kontrollida Riikidevahelises Nõukogus ja selle allstruktuurides vastu võetud otsuste ning riikide- ja valitsustevaheliste lepingute täitmist ning koordineerida
 valitsustevaheliste ekspertgruppide tööd.
 

· Valgevene Vabariigi, Kasahstani Vabariigi, Kõrgõzstani Vabariigi ja Vene Föderatsiooni kokkulepe majandus- ja humanitaaralase integratsiooni süvendamise kohta; kõrgemad ja täidesaatvad organid

 29.märtsil 1996.a sõlmisid Valgevene, Kasahstan, Kõrgõzstan ja VF kokkuleppe integratsiooni suurendamise kohta majandus-ja humanitaarsfäärides. Kokkuleppes rõhutatakse etapiviisilist integratsiooni suurendamist majandus-, teadus-, haridus-, kultuuri- ja sotsiaalküsimustes, arvestades poolte suveräänsuse ja võrdsuse printsiipe ning vastastikuse kasu olemasolu, riigipiiride puutumatust ning üksteise siseasjadesse mittesekkumist.

 Antud kokkuleppe kõrgeimaks organiks on Riikidevaheline Nõukogu, kuhu kuuluvad allakirjutanud riikide riigipead ja valitsusjuhid ning Integratsioonikomitee (Integratsionnõj Komitet) esimees. Riikidevahelise Nõukogu koosolekute täpset kooskäimise aega pole
 määratletud, küll aga on sätestatud, et mitte harvemini kui kaks korda aastas. Esimees valitakse liikmesriikide riigipeade hulgast üheks aastaks rotatsiooni alusel.

 Integratsioonikomitee on täidesaatev organ, mille koosseisu kuuluvad esimees ja asetäitjad (liikmesrikide asepeaministrid ning majandus- ja rahandusministrid). Komitee istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord kvartalis.

 Integratsioonikomitee koostööd ja koordineerivat tegevust liikmesriikide ministeeriumide ja ametkondadega, Riikidevahelise Majanduskomiteega ning Valgevene ja VF-i Ühenduse Täidesaatva Komiteega juhib Koordinatsioonibüroo (Koordinatsionnoje bjuro), mille
liikmeskonna moodustavad Integratsioonikomitee esimees ning aseesimehed (Riikidevahelise Majanduskomitee Kolleegiumi - Kollegija Mezhgosudarstvennovo Ekonomitsheskovo Komiteta - liikmed Valgevenest, Kasahstanist, Kõrgõzstanist ja Venemaalt)

 Parlamentidevaheline Komitee - liikmesriikide parlamentidevahelise koostöö koordinatiivorgan, mis koosneb liikmesriikide poolt delegeeritud parlamentääridest. Tema ülesandeks on mudelseaduste vastuvõtmine, mis peaksid olema eeskujuks rahvuslike seaduseelnõude väljatöötamisel. Komitee ülesandeks on ka integratsiooni puudutavate
õigusaktide väljatöötamine.
 

· Valgevene Vabariigi ja Vene Föderatsiooni Ühendus; kõrgemad ja täidesaatvad organid

2.aprillil 1996.a.   kirjutasid Valgevene ja VF alla kokkuleppele poliitiliselt ja majanduslikult integreerunud ühenduse loomise kohta. Põhjuseks toodi oma materiaalsete ja intellektuaalsete potentsiaalide ühendamise vajalikkus majanduselu hoogustamiseks ja üldise elukvaliteedi tõstmiseks.

Ühenduse kõrgeimaks organiks on Kõrgeim Nõukogu (Võsshij Sovet), kuhu kuuluvad liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid, parlamentide esimehed ning Täidesaatva komitee (Ispolnitelnõi Komitet) esimees. Nõukogu ülesandeks on Ühenduse arengu tähtsamate küsimuste lahendamine, selle organite tegevuse juhtimine koordineerimine vastu
võetud otsuste täitmisel, esimees valitakse rotatsiooni alusel kaheks aastaks.

Loodud on ka Parlamentääride Kogu (Parlamentskoje Sobranije), mis koosneb võrdsest arvust mõlema osapoole parlamentääridest. Kogu ülesandeks on mudelseaduste vastuvõtmine, ettepanekute tegemine Ühenduse õigusaktide kohta, poolte parlamentide- ja Kõrgeima Nõukogu nõustamine.
 

1.4. KOKKUVÕTE SRÜ SENISEST ARENGUST

Kuigi SRÜ funktsioneerimise põhiprintsiipides jõuti kokkuleppele, nägi iga vabariik SRÜ kui organisatsiooni rolle konkreetse vabariigi jaoks erinevalt. Kui  Jeltsin ja veel mõni riigipea lootis vastloodud ühendusest Nõukogude Liidu transformatsiooni, siis ülejäänud
presidendid suhtusid SRÜ loomisesse kui vajalikku vahe-etappi jagamaks lagunenud impeeriumi varad üleminekul suuremale iseseisvusele ja sõltumatusele endistest "vennasrahvastest". [3]

Iga SRÜ-sse kuuluv vastiseseisvunud riik püüdis saavutada ja taotleb jätkuvalt endale võimalikult ulatuslikku tegutsemisvabadust, et mitte taas langeda Moskva diktaadi alla. [4] Seega ollakse kõigi lepingute sõlmimisel üsna ettevaatlikud.

Enamik SRÜ riikide vahelisi kokkuleppeid pole õiguslikult siduvad. Nad on pigem deklaratiivsed ja soovitusliku iseloomuga. Vastavalt põhikirjale on SRÜ liikmesriikidele antud õigus soovi korral lepingutega mitte ühineda. Näiteks perioodil 1991-1994. a. SRÜ
Riigipeade Nõukogu ja Valitsusjuhtide Nõukogu poolt vastu võetud 500-st dokumendist jõustus kõigi liikmesriikide suhtes vaid 6. Usbekistan ratifitseeris neist dokumentidest 16, Tad?ikistan -15, Armeenia -12, Kasahstan -12, Valgevene -9, VF -8, Kõrgõzstan -7,
Moldova -6, Gruusia -4, Ukraina -3 ja Turkmenistan -2. Ülaltoodud näitest võib järeldada, et kokkulepete sõlmimisel ollakse üsna ettevaatlikud.

Venemaa kui suurim SRÜ liikmetest, ei taha käest lasta oma juhtpositsiooni ning on seetõttu  vastustanud Kasahstani ja  teiste vabariikide püüdu kindlaks määrata selged ja siduvad organisatoorsed reeglid. [4]

Ülejäänud vabariikidele, kes kõik on märkimisväärselt väiksemad ja vähem mõjukad, on see poliitiline imperatiiv tähendanud õigust läbi vaadata ja allkirjastada vaid neid dokumente, mis konkreetselt lähtuvad vaid nende endi huvidest.

Üldine tendents SRÜ kokkulepete allkirjastamisel on olnud selline, et mida aeg edasi, seda vähem on suudetud kokku leppida ning viimasel ajal pole enamikus põhiküsimusteski enam üksmeelele jõutud.

Näiteks Saksa välisministeerium on märkinud, et SRÜ ei baseeru ei ühistel väärtustel ega ühistel huvidel, liikmesriikidel puudub motivatsioon integreeruda ning käest anda raskelt kätte võidetud iseseisvust. On vaid kaks ühendavat jõudu - sõltuvus Venemaast ja
Venemaa-keskne infrastruktuur, mille SRÜ päris Nõukogude Liidult. [5]

NL-i varemetele tekkinud iseseisvad riigid peaksid mõistma majandussidemete säilitamise ja tugevdamise vajalikkust. Asjaolu, mis sunnib SRÜ riike koopereeruma on majanduslik mahajäämus ja konkurentsivõime puudumine kauplemaks maailmaturul. [6]

SRÜ olemasolevad struktuurid ei paista olevat piisavaks poliitiliseks mehhanismiks sisemiste vastuolude lahendamisel. Enamik liikmesriikide vahelisi kokkulepped ei jõustu, kuna riikide huvid erinevates küsimustes suures osas ei ühti. Vastu võetud seadused pole õiguslikult siduvad. Aktiivne on regionaalne koostöö ja bilateraalsete kokkulepete
sõlmimine. Samas ei saa SRÜ minna ka enesehävitamise teed. Teatud objektiivsetel põhjustel on tekkinud SRÜ raamistik üsna loogiline ning võib kasvada tugevaks kauges tulevikus.

Hüpoteetiliselt on SRÜ kui organisatsiooni jaoks võimalikud kaks äärmuslikku tulevikuperspektiivi: [7]

1.  Tsentraliseeritud, endise NL-i sarnane ühendus, kus organisatsiooni liikmesriikide ahela peamine lüli oleks VF. Antud kontekstis tundub taolise riikidevahelise moodustise loomine võimatu, peamiselt ülejäänud liikmete tugeva vastuseisu tõttu igasugustele Moskva domineerimispüüetele.

2.  SRÜ kui mingi uue riikidevahelise formatsiooni ajutine vorm. Pikemas perspektiivis tundub see variant olevat üsna tõenäoline sõltumata sellest, kes saavad olema ühenduse liikmed.
 

Viited :

1.  Pelton Johnson, T; Miller,S ; Russian Security After the Cold War, 1994
2.  SRÜ põhikiri, (Ustav SNG)
3.  Raadio Vaba Euroopa (1996/12)
4.  Raadio Vaba Euroopa (1998/01)
5.  Raadio Vaba Euroopa (1996/04)
6.  Raadio Vaba Euroopa (1997/12)
7.  Pelton Johnson, T; Miller,S ; Russian Security After the Cold War, 1994
8.  Pelton Johnson, T; Miller,S ; Russian Security After the Cold War, 1994