Sissejuhatus
Venemaa kaasaegse parlamentarismi areng on vaid üks osa noist ebaühtlastest ning heitlikest protsessidest, mis peaksid viima selle maa demokraatliku õiguslik-poliitilise rezhiimi poole. See on tihedalt seotud muudatustega mitte ainult poliitilises, vaid ka majandusliku, vaimses, sotsiaalsfääris. Nonde sisepoliitiliste tendentside jälgimine, fikseerimine ja uurimine annab võimaluse paremini mõista ka meid vahetult puudutava välispoliitiliste otsuste tausta.
Käesolev töö on mõeldud andmaks põgusat ülevaadet Vene Riigiduumast (Gosudarstvennaja Duma Federal'nogo Sobranija Rossiiskoi Federatsii) ja eelkõige selle koosseisust. Esimeses alalõigus "Ajalooline lühiülevaade" püütakse linnulennult vaadelda Duuma tekkelugu ja eksistentsi selle sajandi alguses ning mõne sõnaga puudutab ka nõukogude-järgset perioodi. Teine osa - "1993 aasta valimised" räägib n.ö. üleminekuduumast. Töö kolmanda osa "Viimased valimised" pealkiri räägib iseenda eest ja on mõeldud andmaks ülevaadet duuma parteilisest struktuurist 1995 a. valimiste järel ning selle muutustest kuni käesoleva hetkeni. Neljas osa "Sotsiaalne struktuur" vaatleb saadikute soolist ja vanuselist koosseisu. Viies - "Fraktsioonid" - on pühendatud duuma parteilise kuuluvuse analüüsimisele. Loogiliselt viimane tööelement on "Kokkuvõte".
1. Ajalooline lühiülevaade
Seda alalõiku alustades oleks ebaõige jätta mainimata tugevat erimeelsust, mis on ilmnenud Venemaa parlamentarismi uurijate hulgas. Osad neist on täielikult loobunud isegi viitamast Vene Impeeriumi Riigiduumale, rõhutades ajaloolise situatsiooni uudsust. Teised seevastu ehitavad oma tööd üles just paralleelide otsinguile ning n.ö. ajaloolise järjepidevuse rõhutamisele. Allakirjutanu ei ürita käia viimast rada, kuid peab töö terviklikkuse huvides vajalikuks anda põgusa ülevaate parlamentarismi varasematest arenguetappidest Venemaal.
Venemaa täiuslik isevalitsus hakkas mõranema alles selle sajandi alul. Arvestades kasvava sisepoliitilise survega ja (mõnede autorite arvates) soovides moderniseerida oma maad võimaldas tsaar Nikolai II tekkida seni ülikonservatiivsel Venemaal rahvaesinduskogul. Põhiliseks survegrupiks tuleb lugeda valitsuse liberaalset tiiba eesotsas peaminister S. Witte’ga. Tolleaegset kirjut ja keerulist ajaloolist tausta silmas pidades pole imestada, et
Erinevalt muust maailmast, kus parlamentaarsed traditsioonid on jõudnud kinnistuda aastasadade jooksul, sai Venemaa endale parlamentaarset tüüpi esindusorgani esmakordselt alles 1906 aastal. Kokkuvõttes jõudis see organ eksisteerida Riigiduuma nime all 12 aastat. Selle aja jooksul oli tol, Riigiduuma (Gosudarstvennaja Duma Rossiiskoi Imperii) nime kandval organisatsioonil 4 koosseisu.
Laiabaasiline esinduskogu moodustati 6 augustil 1905 aastal Riigiduuma moodustamise seaduse ja manifestiga. Esialgses variandis oli tollele uuele moodustisele ette nähtud vaid seadusi arutlev funktsioon. Sama aasta 17 oktoobri manifestiga laiendati ta volitusi, andes õigusi seadusi ka esile kutsuda. Mõni kuu hiljem, 23 aprill 1906 piirati aga seda õigust taas, muutes kohustuslikuks tsaari heakskiidu kõigile Duuma seadusandlikele initsiatiividele. Ühtlasi anti tsaarile õigus Duuma istungjärkude vahel seadusi välja anda vaid oma nimel.
Esimene Duuma eksisteeris aprill - juuli 1906, jõudes pidada vaid ühe istungjärgu. Parteiline koosseis oli üsnagi kirev. Suurimaks fraktsiooniks olid kadetid (konstitutsioonilised demokraadid) 179 saadikukohaga. Oktjabristidel oli 16, sotsiaaldemokraatidel 18 kohta. Rahvusvähemustel oli tervelt 63 esindajat, nn. parteitutel 105. Nn. trudoviki e. siis agraarne tööpartei oli endale saavutanud koguni 97 esindajat.
Peale 1. Duuma laialisaatmist mõne aja pärast moodustatud 2. Duuma eksisteeris veebruarist juulini 1907. Samuti vaid ühe istungjärgu pidada jõudnud seltskond oli oma koosluselt palju vasakpoolsem.
Kolmas koosseis, mis ainukesena töötas terve seaduses ettenähtus aja - 5 aastat, pidas 5 istungjärku. Selle koosseisus oli 50 äärmuslikku parempoolset, mõõdukalt parempoolseid ja natsionaliste - 97. Tekkisid ka mõningad saadikugrupid: moslemi - 8, leedu--valgevene - 7, poola 11 liiget.
Neljas ja ühtlasi viimane tolleaegne Duuma jõudis samuti
püsida viis aastat ja selle jooksul pidada viis istungjärku.
Poliitiliselt koosseisult oli ta üsna sarnane eelmisega, vaid vaimuliku
seisuse esindajaid oli rohkem. Kuigi näiliselt jõudis ta koos
püsida ettenähtud aja, jäi ta sisuliselt palju teguvõimetumaks
oma eelkäijast. Sõjaaegsetest pingetest ja pidevast konfliktist
täitevvõimuga tingitult tuli tal minna kahel korral n.ö.
sundpuhkusele - september 1915 kuni veebruar 1916 ning detsember 1916 kuni
veebruar 1917. 25 veebruar saadeti ta veel kord laiali ning peale seda
ametlikult enam kokku ei tuldudki. Tegelikkuses ta küll mängis
olulist rolli ka Ajutise Valitsuse moodustamisel. Viimase korraldusel 6
oktoobrist 1917 saadetigi ta viimase korraldusel lõplikult
laiali Asutava Kogu valimisteks ette valmistumise sildi all. 18 detsembril
1917 lõpetati Sovnarkomi poolt ka Duuma kantselei tegevus.
Tulles Nõukogude-järgse perioodi juurde, võib rääkida
seadusandliku võimu formeerumise kolmest etapist.
1# 1987-1990. Liikumine mitmemandaadiliste valimiste poole.
2# 1990-1993. Kommunistliku partei kõrvaletõrjumine ning
uue poliitilise eliidi kinnistumine
3#1993-... Alates 1993 a. parlamendi valimistest
(allikas: Parlamentarizm v sovremennoi Rossii. NNS 1996.)
Kuigi siinkohal tehti juttu vaid kolmest etapist, lisaks allakirjutanu
juurde veel neljanda. 1995 a. parlamendivalimised toimusid juba tõeliselt
demokraatlikena. Eripäraks tuleb lugeda protestihäälte (LDPR´i
näide 1993 a.) jagunemine normaalse poliitilise konkurentsi tingimustes
positiivse programmi lubajatele.
2.1993 a. valimised
1993 a. 21 septembri-4 oktoobri sündmused ning sellele järgnevad valimised 12 detsembril panid aluse uuele etapile vene parlamentarismi arengus. Valijate ees seisis dilemma: usaldamatuse avaldus võimudele siit lähtuva kaosega või suhteline stabiilsus mõningaks ajaks autoritaarse võimu kindlustumise võimaluse hinnaga. Duuma valimised olid sisuliselt esimene proov enne presidendivalimisi ning duuma näol poliitilise polügooni loomine nende ettevalmistamiseks.
Loodavas riigiaparaadis oli Duumale eraldatud üsnagi tagasihoidlik roll. Tal praktiliselt puudus kontrollfunktsioon ning tema põhiülesandeks oli föderaalseaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. Iga seaduseprojekt omakorda pidi saama heakskiidu või vähemalt nõusoleku nii presidendilt kui parlamendi ülemkojalt - Föderaalnõukogult.
Uue parlamendi kahekojaline struktuur ning alamkoja kahene valimissüsteem olid koheselt planeeritud, kuid esialgu nähti kohtade arvuks 400 (130 parteinimekirjade ja 270 ühemandaadilistest ringkondadest). 1 oktoobri määrusega sätestati siiski praegune süsteem - 450 kohta, jagunemine 225 mõlemale osapoolele. (allikas : White Stephen, How Russia votes, p.107) Valimisteks registreerus 13 mõne aasta vanust või värskelt moodustatud parteid ja valimisliitu (kokku1717 nime). Üksikkandidaatidele määratud 224-le kohale (Tshetsheenias valimisi ei toimunud) kandideeris üldsummas 1567 nime (samas, lk. 110).
Valimised toimusid 12 detsembril 1993. Osavõtuprotsendiks registreeriti 54,8. Peale madala osavõtu osutus palju suuremaks üllatuseks LDPR ootamatu läbimurre. Kolmeteistkümnest osalenud parteist jäid 5% künnise taha 5.
parteinimekirjad üksikkandidadid kokku
3. Viimased valimised
Viimased valimised, mis toimusid 17 detsember 1995, üllatasid paljusid
välivaatlejaid oma suhteliselt kõrge osavõtjate arvuga:
64.75% 107.5 miljonist registreeritud hääleõiguslikust
kodanikust. (Post Soviet Prospects, vol IV, #1, January 1996; http://www.csis.org/html/pspiv1.html)
Valimistel jagunesid hääled järgmiselt:
1# Kommunistitsheskaja Partija Russkoi Federatsii/Vene Föderatsiooni
Kommunistlik Partei (Gennadi
Zjuganov)
- 22,3%
2# Liberal'no-Demokratitsheskaja Partija Rossii /Venemaa Liberaal-Demokraatlik
Partei (Vladimir Zhirinovski)
- 11,18%
3#Nash Dom - Rossija/Meie kodu on Venemaa (Viktor Tshernomõrdin)
- 10,13%
4# Jabloko/Jabloko (Grigori Javlinski)
- 6,89%
5# Venemaa Naised
(Alevtina Fedulova)
- 4,61%
6# Kommunistid-Töötav Venemaa-Nõukogude Liidu
eest (Viktor Anpilov) - 4,35%
7# Venemaa Ühenduste Kongress (Juri Skokov, Aleksander Lebed)
- 4,31%
8# Tööliste Omavalitsus Partei
(Svjatoslav Fedorov)
- 3,98%
9# Venemaa Demokraatlik Valik (Jegor Gaidar)
- 3,86%
10# Venemaa Agraarne Partei
(Mihhail Lapshin)
- 3,78%
11# "Derzhava"
(Aleksandr Rutskoi)
- 2,50%
12#"Edasi, Venemaa!"
(Boris Fjodorov)
- 1,94%
13#"Võim rahvale"
(Nikolai Rõzhkov)
- 1,61%
14#"Venemaa Ametiühingud ja Ettevõtjad - Tööliit"
(Vladimir Shcherbakov) - 1,55%
15#KEDR"
(Anatoli Panfilov)
- 1,39%
16#Ivan Rõbkini Blokk"
(Ivan Rõbkin)
- 1,11 %
Lihtenamuse alusel ühemandaadilistest ringkondadest valitud saadikud
| Venemaa Kommunistlik Partei | 58 |
| Agraarpartei | 20 |
| "Jabloko" blokk | 14 |
| "Meie Kodu on Venemaa" blokk | 10 |
| "Venemaa Demokraatlik Valik" blokk | 7 |
| "Võim Rahvale" blokk | 9 |
| Venemaa Kogukondade Kongress | 5 |
| Ivan Rõbkin'i blokk | 3 |
| Venemaa Naised | 3 |
| "Edasi,Venemaa" blokk | 3 |
| "Pamfilova Gurov Lõsenko" blokk | 2 |
Enam kui 12 valimisliitu ja -blokki said igaüks vähemalt 1 saadikumandaadi. Muuhulgas osutusid valituks ka 77 sõltumatut kandidaati.
Vastavalt Vene valimisseadustele täidetakse 450 kohaline Duuma (e. alamkoda) kaheastmeliselt. Esimesed 225 saadikut valitakse territoriaalsete (ühemandaadiliste) valimisringkondade poolt. Ülejäänud 225 seadusemeest valitakse föderaalsetes valimisringkondades valimisblokkide ja - liitude poolt, mis ületavad 5% valimiskünnise. (allikas: National News Service, 1995)
Vaid neli blokki ületasid tolle viie protsendi piirimaa:
# KPRF (Gennadi Zjuganov) - 22.3 %;
# LDPR (Vladimir Zhirinovski) - 11.2 %;
# NDR (Viktor Chernomõrdin) - 10.1 %;
# Jabloko (Grigori Javlinski) - 6.9 %.
Kuigi need hääletustulemused annavad kokku vaid 50,5% antud
häälte üldarvust, täitsid nood neli parteid vastavalt
valimisseadustikule 225 parteilistele saadikutele mõeldud kohta.
Koos 225 ühemandaadiliste valimisringkondade poolt valitud saadikutega
nägi uue duuma kooseis, kokku kutsutuna 16 jaanuaril, (võrreldes
vanaga) välja järgnevalt:
| Uus | Vana | |
| KPRF | 157 | (45) |
| NDR | 55 | |
| LDPR | 51 | (64) |
| Jabloko | 45 | (25) |
| Agrarnaja Partija | 20 | (55) |
| Demokratitsheski Võbor | 9 | (76) |
| Vlast’ Narodu | 9 | |
| KRO (Kongres Russkih Obshin) | 5 | |
| Zhenshinõ Rossii | 3 | (23) |
| Sõltumatud | 77 | |
| Muud | 19 |
Ka siia tasub lisamist poliitiliste jõudude jagunemise graafiline jaotus:
allikas: Gosudarstvennaja Duma 1995 goda. (NNS 1996)
4. Sotsiaalne struktuur
Venemaa parlamendi alamkoja - Duuma isikkoosseis jagunes seisuga 17
jaanuar 1998a. soolis-vanuselist muutujat arvestades järgnevalt:
mehi - 396 e. ~89%, naisi - 46 e. ~11%;
meeste keskmine vanus ~50a., naistel ~49a.;
keskmise vanuse hajuvus meestel ~9, naistel ~8;
vanusepiirid: alumine meestel ja naistel ~25 a., ülemine
meestel ~76, naistel ~64.
Fraktsiooniti oli pilt järgmine:
Agr - mehi 32 e. ~91%, naisi 3 e. ~9%;
keskmine vanus meestel ~52a., naistel ~53a.;
keskmise vanuse hajuvus meestel ~7a., naistel ~6a.;
vanusepiirid meestel ~37a. ja ~63a., naistel ~47a. ja ~57a.
NRDV- mehi 35 e. ~86%, naisi 6 e. ~15%;
keskmine vanus meestel ~52a., naistel ~51a.;
keskmise vanuse hajuvus meestel ~10a., naistel ~6a.;
vanusepiirid meestel ~38a. ja ~75 a., naistel ~42a. ja ~59a.
RReg - mehi 38 e. ~86%, naisi 6 e. ~15%;
keskmine vanus meestel ~48a., naistel ~46a.;
keskmise vanuse hajuvus meestel ~7a., naistel ~5a.;
vanusepiirid meestel ~34a. ja ~60a~., naistel ~39a. ja ~53a.;
NDR - mehi 59 e. ~91%, naisi 6 e. ~9%;
keskmine vanus meestel ~48a., naistel ~50a.;
keskmise vanuse hajuvus meestel ~10a., naistel ~9a.;
vanusepiirid meestel ~29a. ja ~76a., naistel ~38a. ja 64a.
Jabl - mehi 39 e. ~89%, naisi 5 e. ~11%;
keskmine vanus meestel ~46a., naistel ~43a.;
keskmise vanuse hajuvus meestel ~9a., naistel ~4a.;
vanusepiirid meestel ~32a. ja ~67a., naistel ~37a. ja ~47a.;
KPRF - mehi 124 e. ~89%, naisi 15 e. ~11%;
keskmine vanus meestel ~53a., naistel ~50a.;
keskmise vanuse hajuvus meestel ~8a., naistel ~9a.;
vanusepiirid meestel ~33a. ja ~74a., naistel ~25a. ja 62a.;
LDPR - mehi 48 e. ~98%, naisi 1 e. ~2%;
keskmine vanus meestel ~42a., naistel ~50a.;
keskmise vanuse hajuvus meestel ~11a., naistel ~0a.;
vanusepiirid meestel ~25a. ja 67a., naistel ~50a.;
Sõltumatud - mehi 21 e. ~83%, naisi 4 e. ~17%;
keskmine vanus meestel ~49a., naistel ~55a.;
keskmise vanuse hajuvus meestel ~8a., naistel ~6a.;
vanusepiirid meestel ~36a. ja 68a., naistel ~48a. ja 60a.
Analüüsi algmaterjal on võetud Duuma koduleheküljelt
(http://www.duma.ru/). Juba esmane liitmine-lahutamine näitas aga,
et kahjuks pole tegemist täieliku andmestikuga. Saadikute üldkoguseks
näitas arvuti 442, teadupärast peaks neid aga olema 450. Ka võrdlemine
teiste allikatega ei muutnud ei üldarvu ega nimekirjalist koostist.
Täpsemal vaata:
lisa 1. - Vene Riigiduuma isikkoosseis seisuga 17. 01. 1998
lisa 2. - Vene Riigiduuma vanuseline ja sooline koosseis seisuga 17.01.1998
5. Fraktsioonid
Fraktsioonide moodustamine algas juba 1994 a. jaanuaris. Algselt tunnustati vaid noid kaheksat organisatsiooni, mis 5% künnise ületanuna olid saanud oma esinduse otse, Kui juurde arvata ka nende org.-de liikmed, kes osutusid valituks ühemandaadilistest ringkondadest, siis jääb üle veel ikkagi 150 n.ö. vaeslast. Edukaimaks värbajaks nende hulgast osutus Agraarpartei.
Järgnevalt on püütud analüüsida Vene Föderatsiooni Riigiduuma praegust koosseisu. Aluseks on võetud nimekirjad seisuga 17 jaanuar 1998. Kuna situatsioon on selles organisatsioonis üsnagi kirju, on kasutusele võetud lühendid-märksõnad. Koheselt tuleb selgitada, et lühenditeks on võetud venekeelsete vastete eestikeelsed transkriptsioonid . Eriliselt tuleb aga vabandada termini "sõltumatud" kasutusele võtu eest. Põhjenduseks saab tuua vast ainult allakirjutanu ebakompetentsust mõiste "registreeritud saadikuühendustesse mittekuuluvad saadikud" tõlgendamisel.
Vene riigiduumas on 7 saadikute ühendust, peale selle veel teatud hulk ametlikult registreeritud fraktsioonidesse mitte kuuluvaid saadikuid. Alljärgnevalt teeme põgusa ekskursi mööda noid grupeeringuid, seejärel vaatleme lähemalt nende gruppide soolist ja vanuselist koosseisu. Omaette alalõiguna proovime jälgida saadikute liikumist duumasiseselt .
Fraktsioonide loetelu
1. Põllumajanduslik saadikute grupp (Agrarnaja deputatskaj
gruppa) - edaspidi Agr
2. Saadikugrupp "Rahvavõim" (deputatskaj gruppa "Narodovlastije)
- edaspidi NRDV
3. Saadikugrupp "Venemaa regioonid" (deputatskaj gruppa "Rossiiskije
Regionõ") - edaspidi RReg
4. Fraktsioon "Meie kodu-Venemaa" (deputatskaj gruppa "Nash Dom
- Rossija") - edaspidi NDR
5. Fraktsioon "Jabloko" (Fraktsija Jabloko) - edaspidi Jabl
6. Vene Föderatsiooni Kommunistliku Partei fraktsioon (Fraktsija
kommunistitsheskoi Partii Rossiiskoi Federatsii) - edaspidi KPRF
7. Venemaa Liberaal-demokraatliku partei fraktsioon (Fraktsija
Liberal'no-Demokratitsheskoi Partii Rossii) - edsapidi LDPR
8. Saadikud, kes ei kuulu registreeritud saadikuteühendustesse
- edaspidi Sõltumatud
Nagu juba selles nimistust nähtub, on Vene parlamendi koosseis väga diferentseeritud. On nii parteilise pitseriga fraktsioone kui n.ö. nimekirjalisi. Samas mõned neist ühendustest ei ole end isegi registreerinud fraktsioonina, kuid siiski on figureerivad samadel alustel ametlike allstruktuuridega.
6.Kokkuvõtteks.
Antud töö on koostatud ajavahemikus aprill-mai 1998. Samal ajal leidsid aset suured muudatused Venemaa võimustruktuurides, vahetus peaminister, tekkis ja pikka aega püsis reaalne Duuma laialisaatmise oht. Selline sündmuste areng kinnitas veelgi allakirjutanu veendumust antud teema uurimise õigeaegsuses. Tõelise väärtuse omandab aga see töö alles peale järgmisi valimisi (olgu need siis korralised või mitte).
Lõpetuseks peab allakirjutanu vajalikuks vabandada, et esialgu piisavalt üldine ja ülevaatlikult käsiteldav teema kasvas tal veidi üle pea. Töö enamiku moodustavad erinevad andmebaasid. Nende pikem lahtikirjutamine ning analüüs peab kahjuks jääma mõnda teise korda. Tehtud töö suurimaks väärtuseks peab aga autor (peale uuritava teema tähtsuse taaskordse tõdemise) noid mõningaid algupäraseid andmebaase, mis selle uurimuse käigus tekkisid. Need leiavad eraldi väljatoomist lisadena.
Sellega on ka käesoleva paberi olulisus tõestatud. MOTT.
Karmo Tüür /
/
31.05.98
SISUKORD
Sissejuhatus lk. 2
1.Ajalooline lühiülevaade lk. 2
2. 1993 a. valimised lk. 3
3. Viimased valimised lk. 5
4. Sotsiaalne struktuur lk. 7
5. Fraktsioonid lk. 9
Kokkuvõtteks lk. 10
Lisa 1 Venemaa Riigiduuma isikkoosseis seisuga 17. 01. 1998
Lisa 2 Venemaa Riigiduuma
vanuseline ja sooline koosseis seisuga 17. 01. 1998
KASUTATUD ALLIKAD
Parlamentarizm v sovremennoi Rossii. NNS 1996
White Stephen, How Russia votes
"Gossudarstvennaja Duma 1993 goda" (NNS 1996)
Post Soviet Prospects, vol IV, #1, January 1996
National News Service, 1995
Gosudarstvennaja Duma 1995 goda. (NNS 1996)
Duuma kodulehekülg (http://www.duma.ru/)