Video Devoni kivimeist

«Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu»

«TÜ geoloogiamuuseum»

Devoni ajastu

Devoni ajastu algas 419 ja lõppes 359 miljoni aasta eest, kestes kokku 60 miljonit aastat. Devoni ajastu alguseks oli Laurentia (Põhja-Ameerika) kratoon liitunud Baltika kratooniga, moodustades liitmandri - Laurussia. Nende vahel paiknenud Iapetuse ookean oli sulgunud. Liitunud kratoonide vastastikuse surve tulemusena pressiti mandrite servaalad kokkupuutevööndis kõrgeks Kaledoonia kurdmäestikuks, mis kulges üle praeguste Briti saarte, Skandinaavia mäestiku ja Gröönimaa idaranniku kuni Teravmägede saarestikuni. On arvatud, et Devoni alguses võis see mäestik olla sama kõrge, kui tänapäeva Himaalaja. Koos mäestikuga kerkisid ka naaberpiirkonnad ja mered taandusid ühiskontinendi servadele. Kuna Laurussia paiknes palavvöötmes ja maismaa-taimestik oli esiotsa veel väga nõrgalt arenenud, siis toimus intensiivne kivimite murenemine. Jämedam murendmaterjal ladestus mäestikunõgudes, peenem kanti vooluvetega mäestikueelsele tasandikule, kus see moodustas madalates veekogudes pakse punase liivakivi lasundeid, mida nimetatakse "vana punane liivakivi" (inglise keeles Old Red).

Devonit peetakse üheks palavamaks ajastuks Maa ajaloos. Hinnanguliselt oli maakera keskmine temperatuur Devonis 10-15 kraadi võrra tänapäevasest kõrgem. Seetõttu vohas troopikameredes erakordselt rikkalik põhjaelustik. Ulatuslikel aladel moodustusid korallidest ja kihtpoorsetest käsnadest (stromatopooridest) koosnevad rifid, seda eriti Kesk-Devoni ajastikul, mil rifid olid kõigi aegade kõige laiema levikuga, hõlmates kümme korda suurema pindala kui tänapäeva korallrahud.

Tooniandvateks kujunesid Devoni ajastu meredes mitmesugused kalad, millest erilise grupi moodustasid rüükalad, kes selle ajastu lõpul ka välja surid. Need olid põhjalähedase eluviisiga kohmakad olevused, kellel oli kaitseks vaenlaste vastu paks luuplaatidest koosnev kilp, mis varjas pead ja selga kallaletungide eest. Devoni keskel ilmusid algelised kahepaiksed loomad - tetrapoodid ehk neljajalgsed, kellel uimede asemel hakkasid arenema jäsemed. Nende eellasteks peetakse kopskalu. Üks vanimatest tetrapoodi luutüki leidudest pärineb Eesti alalt, kuuludes perekonna Livonia esindajale.

Devoni ajastul sai alguse Maa tormiline asustamine maismaataimestikuga (foto 1). Devoni alguses oli tegemist üksnes väga primitiivsete soontaimede - ürgraigaste ehk psilofüütidega. Neil oli kuni poole meetri kõrgune paarishargnev vars, tillukeste ogade või lehtede ja tipus paiknevate eosekupardega. Peagi lisandusid neile algelised kollad ja sõnajalgtaimed. Kesk-Devonis ilmusid juba ka esimesed puukujulised eostaimed, kuid tõelised puitunud tüvega kõrged puud ilmusid Hilis-Devonis. Need, eelpaljasseemneliste taimede hulka kuuluvad, 10-30 meetri kõrgused puud moodustasid juba tõelisi metsi. Taimkatte tormiline areng muutis oluliselt atmosfääri koostist.

Vara-Devoni esimeste miljonite aastate jooksul uhtis Eesti ala soe madalmeri, kus settisid liivalasundid, mis tänapäeval ei paljandu. Alam-Devoni lademed (Tilze, Kemeri, Rezekne) paiknevad vaid Kagu-Eestis ega ulatu tänapäevase avamusalani.

Kesk-Devoni ajal laius meie alal vahelduva veerežiimiga meri, kus kuhjusid erisugused setted. Peale valdavate liivakivide leiab läbilõikes savisid, dolomiitseid mergleid, paiguti ka lubjakive. Kesk-Devonis hakkas mereline bassein uuesti madalduma ning merelised olud vaheldusid mitu korda maismaalistega. Sel ajal settisid savikate kihtidega vahelduvad liivakad setted, mille paksus Võrumaal on üle 200 meetri. Tegu on põhiliselt madalmeres ja jõgede deltapiirkonnas tekkinud setetega (foto 2, 3). Paljanduv läbilõike osa algab Kesk-Devoni Pärnu lademega. Heledavärvuselised liivakivid on tüüpilised Pärnu, Gauja ja Amata lademele; Aruküla ja Burtnieki lademes valdavad punasevärvuselised erimid. Narva lademes leidub lisaks savisid ning dolomiite.

Uus mere pealetung, mis algas Ülem-Devonis, haaras vaid Eesti kaguosa. Ülem-Devoni lademeis (Plavinase, Dubniki, Daugava) leidub savide ja dolomiitide kõrval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis väga väike (foto 4).

Devoni ladestu settekivimid lasuvad põikselt Siluri ja paiguti Ordoviitsiumi kihtidel. Avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena lõuna pool Pärnu-Mustvee joont. Eraldi asuv Devoni avamus on Narva jõe keskjooksul.


Joonis 1. a - Aruküla ja b - Amata ea faatsieste paiknemine

Foto 1. Primitiivne soontaim Tori paljandist, Kesk-Devoni Pärnu lade

Foto 2. Kesk-Devoni Arüküla lademe liivakivi Tartu lähedal Aruküla koobastes (foto M. Seppel)

Foto 3. Tabina karjääris paljanduvad Kesk-Devoni Gauja lademe valged liivakivid (foto M. Rattas)

Foto 4. Marinova karjääris paljanduvad Ülem-Devoni Plavinase lademe dolomiidid