Videoid Eesti geoloogiast

Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu

Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga.

Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks.

Mandrilise maakoore kujunemine Eesti alal toimus Proterosoikumis, ligi 2 miljardit aastat tagasi ja sellest ajast on pärit meie ala kristalse aluskorra tard- ja moondekivimid. Kristalse aluskorra pealispind nagu seda katvad settekivimikihidki on kõik 6-13 minutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2-4 m langust 1 km kohta. Hilisematest šelfimerede perioodidest on pärit Paleosoikumi (Vanaaegkonna) settekivimid, mis moodustavad pealiskorra. Peaaegu horisontaalsed Ediacara ja Paleosoikumi vanusega settekivimid kogupaksusega 100-800 m lasuvad Proterosoikumi vanusega kristalsel aluskorral. Järgnenud pikaajalise kulutusperioodi järel kattus ala Kvaternaari jääaegsete ja jääajajärgsete setetega, mis moodustavad pinnakatte. Läänemere areng on viimasel aastamiljonil oluliselt sõltunud mandrijäätumise dünaamikast.

Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti kolm oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi:

  • kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord

  • settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord

  • enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate

Need kompleksid on kujunenud kolmel meie ala geoloogilise arengu etapil: esimene Proterosoikumis, teine Paleosoikumis ja kolmas Kainosoikumis, so Kvaternaari ajastul. Nimetatud etappe eraldavad üksteisest küllaltki pikad ajavahemikud (Devoni lõpust Kvaternaari alguseni möödus umbes 350 miljonit aastat), millal Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel toimusid valdavalt kulutusprotsessid, mille tulemusena hävitati suur osa varem tekkinud setetest. Kulutatud setete üldmahtu pole võimalik määratleda.


Määrajad ja õppevahendid

Iseseisva töö lehed paljandis

Kirjandust Eesti geoloogiast

Tänuavaldused

 
Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu on osa TÜ geoloogiamuuseumi kodulehest ning selle on koostanud ja HTMLinud Mare Isakar
Copyright © 2013 Mare Isakar