Kainosoikum ehk Uusaegkond


Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi, ta järgnes Mesosoikumile.

Kainosoikum jaguneb Paleogeeni, Neogeeni ja Kvaternaari ajastuks (skeem 1).


Skeem 1. Kainosoikumi geokronoloogiline tabel

Kainosoikumis on kujunenud tänapäeva ookeanid ja mandrid, sulgus Tethyse ookean. Põhiliselt Neogeenis toimunud Alpi kurrutuse käigus tekkisid Alpid, Püreneed, Karpaadid, Kaukasus, Himaalaja ja Andid. Kainosoikumi keskel alanud kliima jahenemine põhjustas Kvaternaaris mandrijää tekke.

Kainosoikumi taimestikule on iseloomulikud katteseemne- ehk õistaimed.

Selgrootute seas muutusid liigirohkemaks putukad, selgroogsete seas imetajad ja linnud. Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks, kuna selle aegkonna suurimateks maismaa loomadeks on olnud imetajad.
Kvaternaaris on arenenud ka inimene.

Käesolev lehekülg on osa TÜ geoloogiamuuseumi kodulehest ning selle on koostanud ja HTMLinud Mare Isakar erinevate algmaterjalide põhjal.
Copyright © 2003 Mare Isakar