Kõhrkalad


Kõhrkalu (Chondrichtyes) (haid, raid jt) eristab luukaladest neile iseloomulik kehakuju, kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused. Algelisemateks kõhrkaladeks olid Devoni ajastul elanud rüükalad, kes on oma nime saanud nende keha katva paksu monoliitse rüü järgi. Lõugadel neil hambaid ei olnud, toitu haarasid nad lõugade teravate servadega. Suurimate rüükalade pikkus ulatus kuni 10 meetrini. Kõhrkalade vanimad leiud pärinevad Siluri algusest. Kõhrkaladest säilivad fossiilsena hambad (foto 1) ja rüükaladest paksud rüü osad (fotod 2-4).

Foto 1. Hai Carcharodon sp. hambad, Paleogeen, Oligotseen, Petek-Jeglagyar
a b c d e
Joonis 1. Kõhrkalade rekonstruktsioonid: a - hai Hybodus; rüükalad b - Homostius, c - Asterolepis, d, e - Bothriolepis


Koostanud ja fotografeerinud © 2003 Mare Isakar