Rugoosid


Rugoosid ehk tetrakorallid elasid Ordoviitsiumist Paleosoikumi lõpuni. Rugoosid olid üksikud või koloonialised lubiskeletiga organismid. Nende siseõõs jaotus enamasti septide varal püstkambriteks, kus võisid paikneda taabulad (rõhtsad vaheseinad), põiskude ja telgsammas (joonis).

Eesti aluspõhjas leidub rugooside kivistisi Ülem-Ordoviitsiumi Idavere alamlademest alates, rohkesti on neid Siluri lademeis (fotod 1-7).

Joonis. Rugoosi ehitus ja rekonstruktsioon elu asendis

Foto 1. Primitophyllum primum Kaljo, Anija, Ordoviitsium, Jõhvi alamlade

Foto 2. Lambeophyllum dybowski Kaljo, Harku-Alliku, Ordoviitsium, Jõhvi alamlade

Foto 3. Streptelasma sp., Rakvere, Ordoviitsium, Keila lade

Foto 4. Streptelasma (K.) siluricus (Dybowski), Kõrgessaare, Ordoviitsium, Vormsi lade

Foto 5. Rhegmaphyllum whittardi (Shmidt), Vahtrapää-Heltermaa kraav, Silur, Juuru lade

Foto 6. Schlotheimophyllum patellum (Schlotheim), Koguva rand, Silur, Jaani lade

Foto 7. Koloonialine rugoos Cyathophyllum sp., Kaugatuma, Silur, Kaugatuma lade


Koostanud ja fotografeerinud © 2003 Mare Isakar