Uudised
Töötajad
Kogud
Andmebaasid
Näitused
Ajalugu
Haridus
  Elu areng Maal
  Kivimid ja mineraalid
  Eesti maavarad
  Eesti geoloogiline ehitus
  Geoloogilised vaatamis-
väärsused
  Eesti mullad
  Meteoriidid
Lingid
English
Kaali meteoriidikraatrid

Saaremaal, Kuressaarest 18 kilomeetrit kirdes asub Eesti suurim loodusharuldus - Kaali meteoriidikraatrite rühm. Viiekümne hektari suurusel geoloogilisel kaitsealal paikneb 9 meteoriidikraatrit (skeem 1).

Skeem 1. Kaali kraatrite paiknemine

Varasemad uurijad lugesid Kaali peakraatrit vulkaaniliseks plahvatuslehtriks või lubjakivi, kipsi ja kivisoola lahustumisel tekkinud karstisüvendiks. Viidati ka võimalusele, et tegemist on hoopis muistse linnusega, kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbritses inimese poolt kuhjatud vall. Kraatri meteoriitset päritolu pidas esimesena tõenäoliseks J. Kalkun-Kaljuvee 1922. aastal, mõned aastad hiljem avaldas sama arvamust ka mandrite triivi hüpoteesi looja Alfred Wegener.

Kaali kraatrite meteoriitse tekke tõestas mäeinsener Ivan Reinwald 1937. aastal, leides väikekraatritest kolmkümmend rauakildu. Kildude analüüs näitas, et Kaali langenud kosmiline keha esindas kõige levinumat raudmeteoriidi tüüpi - jämedastruktuurilist oktaedriiti, mille Fe ja Ni sisaldus oli vastavalt 91,5 ja 8,3%.

Aastail 1955 - 1980 täpsustas Ago Aaloe Kaali kraatrite kuju, selgitas nende geoloogilist ehitust ning meteoriidiaine jaotumust kraatriväljal.

Kraatrite ehitus ja pihustunud meteoriidiaine levik viitab hiidmeteoriidi langemisele idakirde suunast 45° nurga all. Meteoriidikeha algmass atmosfääri sisenemisel võis olla 400...10 000 tonni, mass põrkumisel maapinnaga 20...80 tonni, algkiirus atmosfääri sisenemisel 15...45 km/s, kiirus põrkumise hetkel maapinnaga 10...20 km/s. Atmosfääri läbimisel meteoriit kuumenes ja purunes 5...10 km kõrgusel tükkideks ning langes maapinnale meteoriidisajuna, tekitades 110 meetrilise läbimõõduga 22 m sügavuse peakraatri ning kaheksa 12...40 m läbimõõduga 1-4 m sügavust kõrvalkraatrit.

Kraatrites ning nende vallides ei ole merelisi setteid ning seetõttu kraatrid ei saa olla vanemad ajast, mil piirkond kerkis üle merepinna. Kaali kraatrite tekkeaeg on siiani diskussiooniline, arvatakse, et meteoriit võis kukkuda umbes 4000 aastat tagasi.

Arheoloogilised leiud Kaali peakraatri idavallil asuvast linnusest on kuni 2600 aastat vanad. On võimalik, et Kaali katastroof peegeldub Põhjamaade mütoloogias ja folklooris - "Kalevala", "Vanem Edda".

Kaali kraatrid on kujunenud savikasse põhimoreeni ja Ülem-Siluri Paadla lademe dolomiitidesse.

a b c
Foto 1. a,b - Kaali peakraatris asub järv; c - plahvatuse mõjul kallutatud dolomiidid

Koostanud ja pildistanud © 2003 Mare Isakar