Uudised
Töötajad
Kogud
Andmebaasid
Näitused
Ajalugu
Haridus
  Elu areng Maal
  Kivimid ja mineraalid
  Eesti maavarad
  Eesti geoloogiline ehitus
  Geoloogilised vaatamis-
väärsused
  Eesti mullad
  Meteoriidid
Lingid
English
Kivimeteoriidid

Kivimeteoriidid ehk aeroliidid sarnanevad oma koostiselt maise päritoluga tardkivimitega. Nad koosnevad peamiselt silikaatsetest mineraalidest oliviinist ja pürokseenist, mis on levinud maakoores. Kuigi kivimeteoriidid on kõige levinumaks meteoriitide tüübiks (ligikaudu 93% langemistest), ei avastata neid tänu sarnasusele Maa kivimitele eriti tihti.

Struktuuri järgi jaotatakse kivimeteoriidid:

  • kondriidid sisaldavad pisikesi, ümaraid, klaasjaid või mineraalagregaatseid kerakesi - kondreid ehk primaarse kosmilise aine tombukesi. Nad koosnevad oliviinist, pürokseeni rühma mineraalidest, päevakividest ja nikkelrauast. Kondrid sarnanevad oma koostiselt kiviste (Maa sarnaste) planeetide koorega. Kondriidid jaotatakse harilikeks, enstatiit- ja süsinikkondriitideks. Süsinikkondriidid on väga haruldased, nad sarnanevad koostiselt Päikese koostisele, kuid sisaldavad vähem gaase.
  • a b c d
    Foto 1. Kondriidid: a, b - Pultusk, Poola, langes 1868; c - Butsura, India, Bihir, langes 1861; d - Gold Basin, USA, Arizona, langes umbes 20 000 aastat tagasi, John Blennerti kingitus

  • akondriidid ei sisalda kondreid. Koostiselt on väga lähedased Maa vulkaanilistele kivimitele ja pärinevad arvatavasti kas Kuult või Marsilt.


    Foto 2. Akondriit - Luotolax, Soome, langes 13. detsembril 1813

Ülevaade on koostatud põhiliselt kirjanduse põhjal. Koostanud ja pildistanud © 2003 Mare Isakar