Välitööd Lätis 8.-10. juuli 2003

Tekst Anne Põldvere, pildid Mare Isakar

 Valmiera astang

Gauja jõe parempoolne kaldajärsak Valmieras Dalina staadionist idas. Kvaternaarisetted, Ülem-Pleistotseeni alluviaalsed setted (aQ3 ltv, Läti skeem = aIII vr, Eesti skeem). Paljandi pikkus 800 m ja kõrgus 10-15 m.  

 Liela Ellite (Suur Põrgu) paljand (võlvkaared ja seinad), allikas ja koobas.

Liepa küla kaguservas (57 42773 N, 25 42775 E, 72 m). Amata kihistu liivakivid. Koopa pikkus on 23 m  

 Lode savikarjäär

Liepa külast läänes (57 39384 N, 25 407 E, 56 m).

Gauja kihistu, Lode kihistiku (NB! Lätis Lode kihistu) kollakas hall savi (< 0.005 mm ~ 60-70%), massiivne punane (kohati rohekas hallide laikudega) aleuroliit, tellisepunane savikas aleuroliit (kuni 2 või 3 m paksuste vahekihtidena) ja hall, paiguti esialgse punase värviga peeneteraline põimkihiline liivakivi (vahekihid vaid mõnest sentimeetrist kuni 1,5 m). Fossiilsete kalade (luud, soomused, hambad) ja taimede leiukoht. Karjääris on dokumenteeritud savide suuremastaabiline vajumine langatusalale. Savides esinevad lamendunud fosfaatsed konkretsioonid (P2O5 sisaldus >20%, diameeter kuni 7 cm). Kontuuritud langatusala servades on raua-fosfaadi ja raua mugulad. Karbonaatne tsement on harvaesinev vaid liivakivi vahekihtides. Erinevatel aegadel kirjeldatud läbilõigete kõrgus on kuni 30 m.  

 Ergelu (Erglu) pank Cesisest ~6 km põhja pool Gauja jõe vasakul kaldal.

Gauja kihistu alumise osa stratotüüp. Kuni 22 m kõrge liivakivisein paljandub kaldajärsakul 700 m ulatuses. Esineb kulutuspindu, lõhesid ja orvandeid. Konglomeraatsetes kihtides esinevad aleuroliidi ja kvartsi veerised, kalaluud ning rohekas-halli koorikuga violetsed ja kollakas-hallid fosfaatsed mugulad (diameeter 2-15 cm).  

 Cesise kesklinnas Saaremaa Kaarma dolomiidist püstitatud mälestusmärk Võnnu lahingus (1919) langenutele 

 Zvârte kalju Amata jõe vasakul kaldal, Ligatnest ~ 4 km ida pool.

Gauja ja Amata kihistu liivakivide paljand (kõrgus 15-20 m). Paljandi ülaosas on fossiilsete kalade fragmente. Paljandist põhja poole on Amata jõe kaldal 2.5 km pikkusel lõigul veel 9 kaldajärsakut. Kahes neist on ka väikesed koopad. Pärimuste järgi nõidadele armsas paigas on telkimiskohad ja tasuline laagriplats.  

 Kûku kalju Gauja jõe paremal kaldal, Ligatnest ~4 km kirdesse.

Gauja ja Amata kihistu piiristratotüüp. Paljandi kõrgus on 43 m ja pikkus 500 m. Maalihe, lõhed ja 2 koobast. Esineb fossiilsete kalade fragmente

 Ainavu kaldajärsak

Amata jõe paremal kaldal Kârli kalafarmi vastas.

Amata kihistu stratotüüp. Hall ja roosa põimjaskihiline liivakivi punaka aleuroliidi vahekihtidega esineb paljandi alumises osas (kuni 24.5 m). Amata liivakivi katab 6.8 m paksune Plavinase lademe dolomiit, domeriit ja kaltsiitse või dolomiitse tsemendiga liivakivi. Paljandis esineb kalade, brahhiopoodide, vetikate jms fossiile. Läti kõrgeim paljand.  

 Teeäärse külalistemaja tammepuust laua ja pinkidega aiapaviljon pisitiigi ja eakate tammedega 

 Turaida piiskopilinnus

Sigulda linnast põhja pool Turaida külas. Linnusasula juba 11. - 13. sajandil. Põletati maha 1206 ja ehitati üles 1214. aastal tellistest foogtilinnusena. Põles uuesti 1776. aastal.

Piiskopilinnuse peatorn on restaureeritud. Vaatetorni kõrgus on umbes 30 m ja seinte paksus 3 m. Linnuse varemete lähedal asub 1750 a ehitatud kirik, mille vana altarimaal ja pingid on puulõigetega kaunistatud. Kiriku lähedal on Turaida Roosi haud. XVII sajandil maetud õnnetu armastuse ohver on inspireerinud mitmeid loomeinimesi (poeet J. Rainis on kasutanud legendi oma näidendis "Armastus on tugevam kui surm" ja J. Kepitis on loonud balleti "Turaida Roos"). Muljetavaldavad on hooldatud aasale paigutatud Indulis Ranka kuni 2.5 m läbimõõduga graniidist skulptuurid.  

 Gutmani koobas

Gauja jõe paremal kaldal Sigulda linna loodeservas. Turaida linnusest 1 km edelasse. Tekkis Gauja kihistu kollakas-punastesse liivakividesse ~ 10 000 aastat tagasi. Koopa ruumala on 500 m3, pindala 170 m2, pikkus 18.8 m. Koopaava kõrgus 10 m ja laius 10.6 m. Allikavesi koopas on uskumuste järgi imettegevate omadustega  

 Maza koobas Gauja jõe paremal kaldal Sigulda linna loodeservas. Gutmani koopast 0.5 km lõuna pool. Gauja kihistu kollakas-punastes liivakivides  

 Velnala kalju ja Velna (Kuradi) koobas

Sigulda linna edelaservas, Gauja jõe paremal kaldal. Gauja suurest sillast umbes 4 km allpool (57 1517 N, 24 8121 E, 97 m). Paljandist ~ 200 m allavoolu, kus jõe laius on umbes 80 m, on matkajatele ehitatud uhke Kajnieku rippsild.

Gauja kihistu liivakivid paljanduvad 250 m pikkusel lõigul kõrgusega kuni 15 m. Esineb fossiilsete taimede ja kalade fragmente. Velna koobas on 8 m veepinnast kõrgemal, 13 m (mõõdetud ka 35 m) sügav, 5 m lai ja 2.5 m kõrge.  

 Mezmuiza (Kalkugrava) allikas

Siguldast ~ 4 km lõunas, Stîveri küla lähedal.

Loetletud on 3-14 allikat, mille + 7 kraadine vesi voolab Plavinase lademe dolomiidist ja karbonaatsest merglist moodustunud astangutel (langus kuni 2.5 m) kogunedes ~ 25 m pikkusesse järvekesse. Järveäärses tammikus on lõkkeplats. Allikavesi on tervistav ja usutavalt imettegevate omadustega.  

 Cernausku rändrahn

Siguldast ~ 8 km lõunas, Stiveri külast 2 km edela pool.

Graniidirahnu pikkus on 5.2 m, laius 4.6 m ja kõrgus 1.7 m.  

 Ezernieku karstilehtrid

Siguldast ~ 7 km lõunas, Stîveri külast < 2 km edela pool, Ezernieku talu juures.

Karst on jälgitav 60 ha suurusel alal Dubniki lademe Salaspilsi kihistu (Läti stratigraafilise skeemi järgi) dolomiitides ja kipsis. Ezernieku talust loodes on karstijärv 100 m pikk, 10 (mõõdetud ka 30) m lai ja 6 (9) m sügav. Teine väiksem lehtrikujuline vorm Ezernieku ja Vecezeri talu vahel on 5 m sügav.  

 Aparjods motelli roo- ja laastukatustega hooned Sigulda lõunaservas 

 Ootamatu lõuna Inciemsist põhja pool asuvas karjääris.

Ülem-Pleistotseeni glatsifluviaalsed setted (fO3 ltv Läti moodi = fIII vr Eesti moodi): liiv, kruus ja veerised.  

 Gudzoni koobas

Mazsalacast lõuna pool, Staicele teeristist 2.5 km läände, Langupite jõe paremal kaldal Gudzoni talu juures (57 85108 N, 25 00625 E, 45 m).

Burtnieki kihistu kollakates liivakivides on kitsenev 27 m pikkune koobas, mille kõrgus sissepääsu juures on 2 m ja laius 5 m. Koopa pindala on 40 m2. Koopasuu juures voolab allikas. Ligipääs koopale on raskendatud, sest teetammi taha kogunev vesi ulatub koopale väga lähedale ja liigniiskes pinnases hukkunud puud on langenud järsul liivakivikaldal olevale rajale.  

 Mazsalaca Skanaiskalns park

Mazsalaca lääneservas, Valtenbergi mõisahoone kõrval on hooldatud park, kus kasvavad 40 erinevat puu- ja põõsaliiki. Mõisapargist lääne pool, Salaca jõe kaldaäärsel on Skanaiskalns pargis 3 km pikkune matkarada (vt skeemi), mille ääres on kaunid Burtnieki kihistu liivakivi paljandid, koopad, rändrahn, 50 puuskulptuuri (rahvakunstistuudiote looming) ja Vilkaèu (Libahundi) mänd oma ebatavaliste juurtega.

Kolmnurkse avaga Engelu (Ingli) koobas on jõe vasakul kaldal.

Velna (Kuradi) koobas (68 m2; 57 8696 N, 25 0084 E, 56) on pudelikujuline ja 14 m pikk. Koopa seintel on põimjaskihilised seeriad.

Nelku (Nelgi) kalju jõe paremal kaldal on 300 m pikk ja on oma nime saanud siin metsikult kasvava Dianthus superbus järgi. Siin on Burtnieki kihistu stratotüüp. Esineb fossiilsete kalade fragmente. Umbes 50 m ülesvoolu on Velna kancele (Kuradi kantsel) kalju ja Skâbumballa koobas ja allikas. Viimane paik on saanud oma nime (hapendamise tünn) ilmselt hapendamiseks sobiva allikavee tõttu.

Skanaiskalns (Kajakalju) jõe vasakul kaldal on üle 20 m kõrge liivakivist sein. Vastaskaldal vesteldes kajab õhtuvaikuses isegi vaikne jutt.  

 Salaci jõgi, Maczalasta, Ingli koobas - Engelu ala 

 Salaci jõgi, Maczalasta, Kuradi koobas - Velna ala 

 Salaci jõgi, Maczalasta, Nelku klint 

 Salaci jõgi, Maczalasta, Skanaiskalns - kõla kalju