Videoid turba tootmisest

Turvas

Turvas on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist. Turvas kujuneb soodes surnud taimeosakestest, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas on suure veesisaldusega (88–92%) orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust (50–60%), vesinikust (5–7%), hapnikust, sisaldab alati lämmastikku (2–3%), fosforit (<0,2%) ja mittepõlevaid koostisosasid (mineraalsed toiteelemendid).

Eesti on maailma üks sooderikkamaid paiku - 22,3% meie territooriumist on soode all. Soode teke algas varsti pärast mandrijää taandumist, kui kliima muutus pehmemaks - 9100-8800 aastat tagasi, nagu näitavad radioaktiivse süsiniku (C14) meetodil saadud uurimistulemused. Suurimad sood on Puhatu (57 000 ha), Epu-Kakerdi (39 000 ha), Endla (25 100 ha), Lavassaare (37 800 ha), Suursoo (17 100 ha), Peedla (15 500 ha). Valdavaks on siiski väikesood - 9836 soost 85% on pindalaga 1-10 ha.

Turbavarude jaotumine Eesti alal on ebaühtlane, suurimad on Ida-Virumaa lõunaosa ja Pärnumaa soode varud. Märkimisväärsed on varud ka Kesk- ja Vahe-Eesti soomassiivides. Turbamaardlatena käsitatakse praegu 0,9 m paksuse turbakihiga üle 10 ha pindalaga soid. Sellistele tingimustele vastab 1626 sood, neist 520 on majanduslikult huvipakkuvad. Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, harva ka 7-8 m. Üksikutes soodes leidub anomaalse paksusega kihte - 18 m Võllamäe ja 12 m Napsi soos. Aastane turba juurdekasv on umbes 0,9 mm; juurdekasv soodes on suurim aasta jahedal ja niiskel perioodil.

Turvas on olulise tähtsusega energeetiline maavara, mis loob Eesti alal lootustandva perspektiivi tuleviku tarbeks. Turbavaru Eestis on väga suur. Asume turba tekkeks soodsates kliimaoludes - niiskete ja soojade atlantiliste atmosfäärihoovuste mõjusfääris, mis tagab selle maavararessursi pideva juurdekasvu umbes 0,9 mm aastas, muutes ta niiviisi isegi osaliselt taatuvaks maavaraks. Sood võivad tekkida kas maismaa soostumise tulemusel või veekogude kinnikasvamisel. Vähemalt 2/3 Eesti soodest on kujunenud maismaa soostumise tulemusel. Nii maismaa kui veekogude soostumine on seotud Holotseenis toimunud kliima muutumisega. Eesti alal algas intensiivsem maismaa soostumine umbes 8000 aastat tagasi, kuid veekogude kinnikasvamisega kaasnav sagenes pea 1500 aastat hiljem, seega umbes 6500 aastat tagasi.

Turvas jaotub oma tekkeviisilt ja kasutusalalt kaheks alatüübiks. Põhjaveest toitunud hästilagunenud madalsooturvast kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetiste ja kompostide valmistamiseks ning meditsiinis. Hästilagunenud turvas moodustab 85% varude üldhulgast. Sademeteveest toitunud vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast kasutatakse põllumajanduses alusturbana, vähem aianduses ning absorbeerivate materjalide tootmiseks. Moodustab 15% varude üldhulgast.

Turvas maavarana on lihtsast energeetikatoormest siiski mitmepalgelisem. Suurt osa sellest kasutatakse väetise- või aiandusturbana - komposti koostisosana, kasvustimulaatorina, muldade struktuuri parandajana. Suurt tulu saadakse aiandusturba ekspordist. Kasutusviise võiks leida teisigi - meditsiinis, kosmeetikas, keemiatööstuses.

2009. aastal toodeti 842 300 tonni turvast, sealhulgas 380 400 tonni vähelagunenud turvast ja 461 900 tonni hästilagunenud turvast (Maa-amet).

Freesturba algmaterjaliks on vähelagunenud kõrgsooturvas, mis freesitakse rabapinnalt lahti, kuivatatkse, vallitakse ja kogutakse auna. Freesturvast kasutatakse iluaedade rajamisel, aedade mullastruktuuri parandamisel, allapanuna loomakasvatuses ja fekaalgaaside sidujana kuivkäimlates.

Küttefreesturba algmaterjaliks on hästilagunenud madalsooturvas. Freesitava kihi paksus on keskmiselt 11 mm. Freesturvast toodetakse mai algusest kuni augusti lõpuni. Üks tsükkel freesturba tootmisel koosneb järgmistest operatsioonidest: freesimine, pööramine, vallitamine, kogumine, aunatamine. Kõigi nende operatsioonide tegemiseks on spetsiaalsed masinad, mida võib ühe operatsiooni jaoks olla väga erinevaid. Küttefreesturvast kasutatakse eelkõige suurtes katlamajades küttena. Lisaks on kasutusel ka kuivatatud freesturbast pressitud peened sõrmejämedused turbapulgad, mida nimetatkse turbapelletiteks ehk graanuliteks. Ka turbabriketti valmistamiselatakse küttefreesturbast.

Turbaväljade fotod pärinevas Lavassaare rabast (AS Tootsi Turvas)

Freesturba lahtifreesimine Lavassaares

Freesturba kogumine moodsa pneumokogujaga Lavassaares

Kokkupressitud tükkturvas kuivab

Ladustatud tükkturvas

Lahtilõigatud kuivav plokkturvas

Ladustatud plokkturvas

Kuivanud freesturba kogumine vallist

Toodetud kuivturvas ja sellest valmistatud brikett on üks paremaid kütuseliike nii vähese tuhasuse, kõrge kütteväärtuse kui ka keskkonnaohtlike lisandite madala sisalduse tõttu.

Enne küttebriketi valmistamist sõelutakse turvas, AS Sangla Turvas

Turvas kuivatatakse lõplikult pöördahjus, AS Sangla Turvas

Turbabriketi pakkimine müügiks, AS Sangla Turvas