Uudised
Töötajad
Kogud
Andmebaasid
Näitused
Ajalugu
Haridus
  Elu areng Maal
  Kivimid ja mineraalid
  Eesti maavarad
  Eesti geoloogiline ehitus
  Geoloogilised vaatamis-
väärsused
  Eesti mullad
  Meteoriidid
Lingid
English
Meteoriidid

Planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri tunginud ja maapinnale jõudnud meteoorkehi nimetatakse meteoriitideks. Meteoriitide algmaterjal pärineb Päikesesüsteemis ringlevatest asteroididest või komeetidest. Peaaegu kõigi meteoriitide aine vanus on 4,5 - 4,8 miljardit aastat. Umbes samasugune on nii asteroidide kui ka Maa geoloogiline vanus. See kinnitab Päikesesüsteemi planeetide, nende kaaslaste ja meteoriitide lähtekehade - asteroidide - materiaalset ja tekkeloolist ühtsust.

Meteoriitide mass küünib sajandikest grammidest tuhandete tonnideni. Suuremad meteoriidid jõuavad maapinnale sageli kosmilise kiirusega. Kui meteoorkeha kiirus on veel vähemalt 3 km/s, siis toimub selle kokkupuutel maapinnaga plahvatus: suurem osa meteoorkehast muutub seejuures momentaalselt hõõguvaks gaasiks, plahvatuse kohal aga moodustub kraater, mille ümbrusesse hajuvad vaid vähesed säilinud meteoriidikillud. Mitmetonnise massiga meteoriidid killunevad harilikult maapinnaga põrkudes ja tekitavad meteoriidi läbimõõdust palju suurema koonilise lohu, nn löögikraatri. Selliseks löögikraatriks on ka Kaali järv Saaremaal.

Hiidmeteoriidid massiga üle 100 tonni ja kiirusega üle 3 - 4 km/sek, tekitavad põrkel oma suure kineetilise energia tõttu plahvatuskraatri.

Tartu Ülikool ostis esimesed meteoriidid 1803. aastal. Nendeks olid Siberist Jenissei jõe äärest 1749. aastal leitud kolm nn Pallase raua tükikest.

Kollektsiooni suurendas eelmisel sajandil oluliselt C. Grewingk - lisandusid Kaande, Buschhoffi, Pilistvere ja Tännassilma meteoriidid. C. Grewingki koostatud esimeses kataloogis (1863) on mainitud 32 meteoriiti ja 1882 aasta kataloogis juba 131 meteoriiti (kogumassiga 46.9 kg).

Meteoriidid jaotatakse keemilise ja mineraalse koostise alusel järgmiselt:

Kõikide nende gruppide esindajad on eksponeeritud geoloogiamuuseumis, eriti rohkelt on ekspositsioonis raudmeteoriite.

Aastas langeb Maale umbes 1000 meteoriiti, neist avastatakse ainult 10 - 15. Meteoriitidel on korrapäratu kuju, neil pole teravaid nurki, pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed - nn remaglüptid (foto 1).


Foto 1. Remaglüptid Sihhote Alini meteoriidi pinnal

Kasutatud kirjandus

Käesolev lehekülg on osa TÜ geoloogiamuuseumi kodulehest ning selle on koostanud ja HTMLinud Mare Isakar kirjanduse põhjal.
Copyright © 2003 Mare Isakar