Kaltsedon


Kaltsedon - ränioksiid SiO2. Peitkristalset kvartsi nimetatkse tavaliselt kaltsedoniks (foto 1 - 5), mis võib olla värvunud väga mitmesuguselt - hallikalt, sinakalt, kollakalt, pruunikalt, punaselt, rohekalt jne. Vastavalt värvusele on antud ka nendele eri nimetused: serdoolik - punane, plasma - roheline (foto 5), karneool - lihapruun (foto 6, 7), oonüks - mustvalgete kontrastsete vöötmetega (foto 8), jne. Sardoonüks on pruuni ja valgetriibuline oonüks, kaltsedoni teisend, poolvääriskivi (foto 9).

Vöölise ehitusega kaltsedonid on tuntud ahhaatidena (fotod 10, 11, 12). Neis vaheldub erivärviline kaltsedon õhukeste paralleelsete kihikestena. Värvirikkuselt ja vööliselt ehituselt on ahhaatidele sarnased jaspised (foto 13), milles aga vahelduvad peenekristallilise kvartsi ja kaltsedoni vöökesed koos pigmenteerivate raudhapenditega.

Kõvadus 7

Foto 1, 2, 3. Kaltsedon

Foto 4. Kaltsedon, Poola, Püha Risti mäed

Foto 5. Plasma, roheline kaltsedon

Foto 6, 7. Karneool, lihapruun kaltsedon


Foto 8. Oonüks


Foto 9. Sardoonüks


Foto 10, 11. Ahhaat, Brasiilia

Foto 10. Ahhaat, Saksamaa, Fischbachtal, Idar-Oberstein

Foto 11. Jaspis, Põhja-Ameerika


Koostanud ja fotografeerinud © 2003 Mare Isakar