Tard- ehk magmakivimid


Tardkivimid on tekkinud tulivedela massi - magma - tardumisel nii maapõues (intrusiivsed kivimid) kui maapinnal (vulkaanilised kivimid). Tardkivimite ehk magamkivimite koostis ja ehitus sõltub magma koostisest, gaasisisaldusest ja tardumiskiirusest. Maapinnale väljavoolanud magmat nimetatakse laavaks.

Neid eristatakse tardumissügavuse järgi:

Tardkivimite koostises on ülekaalus silikaatsed mineraalid.

Tüüpilisteks tardkivimiteks on graniidid, granodioriidid, graniitporfüürid, pegmatiidid, süeniidid, dioriidid.

Tardkivimite levik Eestis


Maapinnal võib tardkivimeid Eestis kohata vaid mandrijääga Skandinaaviast ja Soomest siia toodud rändkivide hulgas. Kivimiliselt valdavad graniidid, kuid võib kohata ka gabrot, dioriiti ja ka purskekivimeid.

Sügaval levivad tardkivimid asuvad 100 - 700 meetri sügavusel, ja on kaetud settekivimitega. Enamasti on tegu graniitsete intrusiividega.