Uudised
Töötajad
Kogud
Andmebaasid
Näitused
Ajalugu
Haridus
Lingid
English
Kivide sisemine ilu II

1997. aastal annetas Saksa amatöörgeoloog, arst Hanswilhelm Beil geoloogiamuuseumile ligi 7 tonni kaaluva kivimikollektsiooni. Sellest suurest kivimikollektsioonist on koostatud teine ülevaatenäitus, kus on esindatud kõik kivimiterühmad maailma eri paikadest.

Neugrundi meteoriidikraater - maailmaime koduukse ees

Alates 9. oktoobrist on TÜ loodusmuuseumis avatud näitus "Neugrundi meteoriidikraater - maailmaime koduukse ees".

Näituse autorid on Eesti Geoloogiakeskuse töötajad Kalle ja Sten Suuroja

Tartu Ülikooli Loodusmuuseumis avati Neugrundi, selle Soome lahe suudmealal Osmussaare lähistel asuva hiidsuure (läbimõõt umbes 20 km) ja iidvana (vanus umbes 535 miljonit aastat) meteoriidikraatri avastamise kümnendale aastapäevale pühendatud näitus “Neugrundi meteoriidikraater – maailmaime koduukse ees”. Eelnevalt Kärdla meteoriidikraatrit uurinud Eesti Geoloogiakeskuse geoloogid-kaardistajad püstitasid 1995. aastal hüpoteesi, milles nad väitsid, et Loode-Eestis laialt levinud gneiss-bretšast rändkivid pärinevad mingilt meteoriidiplahvatusel tekkinud struktuurilt, mis ilmselt varjab end ringikujulise Neugrundi madala all. Aastail 1996–1998 tehtud mitmete mereekspeditsioonide ja nende käigus tehtud arvukate sukeldumiste ning järgnevate laboratoorsete uuringutega koguti küllaldaselt andmestikku Neugrundi struktuuri meteoriitse päritolu tõestamiseks. Lisaks Eesti Geoloogiakeskuse geoloogidele osalesid uurimistöös veel ka nende kolleegid Tartu ja Stockholmi ülikoolidest. Oma osa uurimistööde finantseerimisel oli ka Eesti Teadusfondi grantidel. Oponentide viimasedki vastuväited said kummutatud siis, kui selgus, et sukeldute poolt 1998. aasta ekspeditsiooni käigus merepõhjas asuvailt kraatrivallidelt võetud kivimproovidest leiti meteoriidiplahvatusele viitavate löögimoonde tunnustega mineraale (enamasti planaarsete elementidega kvartsi). Neugrundi meteoriidikraater tekkis umbes 535 miljoni aasta eest Kambriumi ajastu algul madalmeres toimunud kuni 1 kilomeetrise läbimõõduga kivimeteoriidi (asteroidi) plahvatusel. Ilmselt kuulus see asteroid 550–450 miljoni aasta eest Maalähedasel orbiidil ringelnud asteroidide parve. Neugrundi plahvatus oli enam kui 100 000 korda võimsam sellest, mis tekitas Kaali meteoriidikraatri. Üsna varsti pärast tekkimist mattus veidi kulutatud hiidstruktuur meresetete alla ja oli seda kuni viimase jääaja eelse ajani. Siis tõid Balti klindi astanguid kujundanud liustikud ka selle iidse uunikumi pae- ja liivakivilasundi seest nähtvale. Maailmaime tiitli omistamine Neugrundi meteoriidikraatrile ei ole liiast, sest tegu on ikkagi maailmamere atraktiivseima ja paremini säilinud meteoriidikraatriga. Maailma suurte (enam kui 10 km läbimõõdus) meteoriidikraatrite seas kuulub Neugrundi meteoriidikraatrile auväärne ja ülivõrdeid vääriv koht. Erilise aura lisab Neugrundi meteoriidikraatrile see, et kraatristruktuuri välispiiri kulgeb üle Osmussaare (rts Odensholm, st Odini hauaküngas) ehk saare, mida Skandinaavia mütoloogias (eriti viikingite) peetakse nende peajumal Odini hauakünkaks. Kõigele lisaks oli saarel ennemalt ka Odinstain.i nime kandnud rändrahn, mille kohta legend pajatas, et just selle alla on peajumal maetud. Kui senini olid mitmed uurijad kahetsevalt õhanud, et miks küll valiti Odini matmispaigaks sedavõrd väike ja Skandinaavia mõistes tähelepandamatu saar, siis need, kes on vaid korrakski näinud Neugrundi madala ja selle ümbrisala merepõhja reljeefi kaarti või sukeldunud meteoriidikraatri ringvallidel, nii enam ei mõtle. Suursugusemat auatähist sellisel vägevale jumalale nagu Odini on raske välja mõelda. Kui norra geoloogid ristisid oma Barentsi mere põhjast kuni 300 m paksuse kivimilasundi alt leitud ja üksnes seismilise sondeerimise diagrammidel näha oleva Neugrundi suurusjärgus meteoriidikraatri Mjölneriks (Thori imetegev piksevasar), siis miks ei võiks anda Neugrund meteoriidikraatrile, kus kõik silmale näha ja käega katsuda, Odini nime?

Geoloogiamuuseumi uudiste arhiiv