Aruküla koopad asuvad Tartust loode pool Jõgeva maantee ääres Emajõe ürgoru vasakul nõlval. Koobastik on oma ehituselt omapärane ja väga ulatuslik (joonis 1). Aruküla koopad on tuntud Devoni väljasurnud kalade rikkaliku leiukohana. Siit kogusid 19. sajandil rohkearvulise väljasurnud kalade materjali Tartu Ülikooli professorid C. Grewingk ja H. Asmuss.

Koopad on kaunis madalad (1-1,5 m) ja paljudes kohtades sisse varisenud. Koobaste seinad, sambad ja osaliselt ka laed koosnevad valgest, väga kõvast Devoni ladestu Aruküla lademe liivakivist. Paiguti ulatuvad laed valgel liivakivil lasuvasse punasesse kergesti lõhenevasse liivakivisse (foto 1a), mis võibki põhjustada sissevarisemisi.