Video Härma liivakivipaljandist

«Eesti geoloogilised vaatamisväärsused»

«TÜ geoloogiamuuseum»

Härma müürid Piusa jõe ääres

Härma müürid Võru maakonnas Härma küla lähistel Piusa jõe paremal kaldal on Eesti kõige kõrgemad ja maalilisemad Devoni paljandid. Võru-Obinitsa maanteelt on nad ligikaudu 3 km kaugusel ja on paremini ligipääsetavad vasakult kaldalt üle Lindora.

Ülesvoolu jääv Keldri veski juures paiknev Mäemine ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim Devoni paljand. Kõlksniidu ehk Roikina müür asub 300 m allavoolu ja on tähelepanuväärne oma liivakivist sammasja eraldusvormi poolest. Härma müüride vahel on korralik jalgrada. Keerulisevõitu juurdepääsutee tõttu külastavad suured turismigrupid neid Piusa jõe maastikukaitseala territooriumil paiknevaid ja 1965. aastal looduskaitse alla võetud paljandeid suhteliselt harva.

Härma ülemine ehk Mäemine ehk Keldri müür (foto 1) paikneb 43 m kõrgel järsul Piusa ürgoru paremal veerul, kus võib jälgida kuni 30-meetrilist liivakivi profiili. Kaldalt on 150 m pikkune, valdavas osas ca 19 m kõrgune liivakivisein juurdepääsetav ülesvoolu otsast 30-35 m endise Keldri veski juurest, kus asub ka tõenäoliselt looduslikku uurdesse rajatud ning veskile ja kohale nime andnud uksega suletud kelder. Kaks väikest koopataolist uuret on ka vee piiril paljandi allavoolu otsas.

Paljanduvad Gauja lademe ülemise osa, Lode kihistiku kollakasroosad ja valkjaskollased keskmiselt tsementeerunud põimkihilised liivakivid rohkete roostepruunide limoniitsete pindadega. Põimkihiliste seeriate paksus on valdavalt 5-15 cm, tihti võib täheldada ebaselge kihilisusega seeriate väljakiildumist. Paljandi jalamil on kuni 20 cm paksune rohkete lapikute savi veeristega kiht, mille alumine pind on lainjas. Väiksemaid savi veeriseid sisaldavaid läätsjaid kihikesi võib näha ka kõrgemal.

Härma alumine ehk Kõlksniidu ehk Roikina müür (foto 2) paikneb Piusa jõe parema kõrge kaldajärsaku 60-meetrilisel lõigul ja on kuni 20 m kõrgune. Paljanduvad Lode kihistiku hallikaskollased kuni roosakaskollased põimkihilised keskmiselt tsementeerunud liivakivid. Paljand on ligipääsetav ülesvoolu otsast 30 m ulatuses, sellest allavoolu jääv osa langeb järsu seinana lõhepinda mööda otse vette. Suurimaks vaatamisväärsuseks on osaliselt paljandist eraldunud 19 m kõrgune liivakivist torn, mida on nimetatud ka "maapüramiidiks" (pdf). Torn on omapärane liivakivi murenemisel tekkinud eraldisvorm, mis on piiritletud väga selgelt välja kujunenud kahesuunaliste lõhepindadega. Liivakividel on selgelt väljendunud roostepindadega markeeritud põimkihilisus, mis on kohati kihipindu mööda nihkunud. Kihipinnad on tihti ebatasased. Omapäraseks tekstuuri elemendiks on ka torni alt algav 20 m pikkune sünklinaalne (nõgus) paine, mille alumisel pinnal on väikesed uurded. Selles kohas on paljandi jalamil väike, 0,5 m kõrgune allikakoobas, kust laisalt voolab välja allikas.



Foto 1. Härma ülemine ehk Mäemine ehk Keldri müür
Foto 2. Härma alumine ehk Kõlksniidu ehk Roikina müür