Taevaskoja paljandid asuvad ligikaudu 2 kilomeetrit Taevaskoja raudteejaamast idas (skeem 1). Taevaskojad Ahja jõe kallastel on Eesti ilusaimaid paiku - liivakivipaljandid on ümbritsetud okasmetsadest. Kõrgeim paljanditest on Suur-Taevaskoda, mis tõuseb jõepinnalt 22,5 meetrini, oruperv aga koguni 38 meetri kõrgusele. Suur-Taevaskojast ülespoole jääb Väike-Taevaskoda ja rohkesti väiksemaid kaljusid, mis kuuluvad Ahja jõe maastikukaitsealasse.

Väike-Taevaskoda on suurest madalam, ta kõrgus ulatub vaid 13 meetrini. Allikaveed on uuristanud kaljuseina kaks koobast. Esimesest voolab välja Emaläte, teist nimetatakse Neitsikoopaks (foto 1e) ja seal elab legendi järgi kaunis linalakkjuustega neiu, kes koob kuldtelgedel kangast.

Taevaskoja paljandites avanevad Kesk-Devoni Burtnieki lademe alumise osa punaka, kollaka ja hallika värvusega põimkihilised kvartsliivakivid (Ainsaar, 1995). Paljandite alumises osas on liivakivid kompaktsemad, ülemises osas aga halvemini tsementeerunud (fotod 1, 2).

Taevaskoja piirkonnas saavutab Ahja jõe ürgorg oma suurima sügavuse - 32 meetrit, laius ulatub kuni 200 meetrini. Kuni 24 meetrit kõrge ja ja 150 meetrit pikk Taevaskoda on üks Eesti imposantsemaid liivakivipaljandeid. Elga Mark-Kuriku järgi on Ahja paljandid väga fossiilidevaesed, Suurest Taevaskojast on leitud vaid üksik vihtuimse kala soomus (Kumari, 1972).

a b c d e
Foto 1. Väike-Taevaskoda (fotod T. Pani)

a b c d e f
Foto 1. Suur-Taevaskoda (fotod T. Pani)