Sphingidae - surulased

enamik (1000 liigist) esineb troopilistel aladel. Aerodünaamiliselt väga hästi arenenud ja kiire lennuga liblikad, kes toituvad õite kohal "surudes" - siit nimetus suru(rahvakeelne nimetus "kiha"). Toitumisel kasutavad oma pikka imilonti, troopilistel liikidel võib selle pikkus ületada 20 sm. Erandiks on tontsuru oma lühikese imilondiga, kes seetõttu püüab toitu leida näiteks mesilastarudest. Röövikud on oligofaagid lehtpuudel või rohttaimedel. Kergesti tuntavad saba järgi.Ärritumisel võtavad sisse spetsiifilise (sfinks) poosi, millest on arvatavasti tulnud ka sugukonna ladinakeelne nimi. Nukkudel on obligatoorne diapaus, enamus liike talvituvad, tontsuru ja kassitapusuru ei ela talve üle ning rändavad sisse. Nukul on spetsiifiline "nokk".

Huvilised võivad vaadata kvaliteetseid Antillide surude pilte koos levikukaartidega (kvaliteetseimad pildid liblikakogudest võrgus üldse) : http://www.jouy.inra.fr/USER/PRODUCTIONS/BDD/PAPILLON/indexeng.htm

Sphingidae    
Agrius convolvuli (Linnaeus, 1758) kassitapusuru  
Acherontia atropos (Linnaeus, 1758) tontsuru  
Sphinx ligustri (Linnaeus, 1758) sirelisuru  
Hyloicus pinastri (Linnaeus, 1758) männisuru  
Mimas tiliae (Linnaeus, 1758) pärnasuru  
Smerinthus ocellatus (Linnaeus, 1758) silmiksuru  
Laothoe populi (Linnaeus, 1758) punalaik-haavasuru  
Laothoe amurensis (Staudinger, 1892) hall-havasuru  
Hemaris tityus (Linnaeus, 1758) harilik lottsuru  
Hemaris fuciformis (Linnaeus, 1758) kimalas-lottsuru  
Macroglossum stellatarum (Linnaeus, 1758) päevasuru  
Daphnis nerii (Linnaeus, 1758) oleandrisuru  
Hyles euphorbiae (Linnaeus, 1758) piimalille-vöötsuru  
Hyles gallii (Rottemburg, 1775) madara-vöötsuru  
Hyles lineata (Fabricius, 1775) joonsuru  
Proserpinus proserpina (Pallas, 1772)    
Deilephila elpenor (Linnaeus, 1758) suur-punasuru  
Deilephila porcellus (Linnaeus, 1758) väike-punasuru