Sphingidae - surulased

enamik (1000 liigist) esineb troopilistel aladel. Aerodünaamiliselt väga hästi arenenud ja kiire lennuga liblikad, kes toituvad õite kohal "surudes" - siit nimetus suru(rahvakeelne nimetus "kiha"). Toitumisel kasutavad oma pikka imilonti, troopilistel liikidel võib selle pikkus ületada 20 sm. Erandiks on tontsuru oma lühikese imilondiga, kes seetõttu püüab toitu leida näiteks mesilastarudest. Röövikud on oligofaagid lehtpuudel või rohttaimedel. Kergesti tuntavad saba järgi.Ärritumisel võtavad sisse spetsiifilise (sfinks) poosi, millest on arvatavasti tulnud ka sugukonna ladinakeelne nimi. Nukkudel on obligatoorne diapaus, enamus liike talvituvad, tontsuru ja kassitapusuru ei ela talve üle ning rändavad sisse. Nukul on spetsiifiline "nokk".

Huvilised võivad vaadata kvaliteetseid Antillide surude pilte koos levikukaartidega (kvaliteetseimad pildid liblikakogudest võrgus üldse) : http://www.jouy.inra.fr/USER/PRODUCTIONS/BDD/PAPILLON/indexeng.htm

Sphingidae
Agrius convolvuli (Linnaeus, 1758) kassitapusuru
Acherontia atropos (Linnaeus, 1758) tontsuru
Sphinx ligustri (Linnaeus, 1758) sirelisuru
Hyloicus pinastri (Linnaeus, 1758) männisuru
Mimas tiliae (Linnaeus, 1758) pärnasuru
Smerinthus ocellatus (Linnaeus, 1758) silmiksuru
Laothoe populi (Linnaeus, 1758) punalaik-haavasuru
Laothoe amurensis (Staudinger, 1892) hall-havasuru
Hemaris tityus (Linnaeus, 1758) harilik lottsuru
Hemaris fuciformis (Linnaeus, 1758) kimalas-lottsuru
Macroglossum stellatarum (Linnaeus, 1758) päevasuru
Daphnis nerii (Linnaeus, 1758) oleandrisuru
Hyles euphorbiae (Linnaeus, 1758) piimalille-vöötsuru
Hyles gallii (Rottemburg, 1775) madara-vöötsuru
Hyles lineata (Fabricius, 1775) joonsuru
Proserpinus proserpina (Pallas, 1772)
Deilephila elpenor (Linnaeus, 1758) suur-punasuru
Deilephila porcellus (Linnaeus, 1758) väike-punasuru