ämblikulaadsed

pärislestalised Acariformes

sametlest
Trombea

nugilestalised Parasitiformes

Enamus nugilestalisi elab putukate ja selgroogsete loomade kehal, tihti on nad parasiidid. Vabaltelavad nugilestalised elavad kõdus ja on enamasti rööveluviisiga. Näiteks kinnituvad sitikalestad sitikate kehale ning sitikas kannab nad uude toitumispaika - värskele sõnnikule. Paljud nugilestalised elavad pisiimetajate ja lindude pesades. Nad toituvad pesapoegade verest. Verd imevad ka puugid, kes on maismaaselgroogsete parasiidid. Puugid levitavad inimesele ohtlikke haigusi - puukentsefaliiti ja borrelioosi.

puuk
Ixodes sp.

koibikulised Opiliones

Enamusel koibikulistel on väga pikad jalad. Nende ovaalne keha moodustab ühe terviku. Eeskeha katab tugev kilp. Tagakeha on lüliline ja liitub eeskehale laialt, mitte varrekese abil nagu ämblikel. Koibiku lõugtundlad on varustatud sõrgadega. Koibikute pikkadel jalgadel on väga palju käpalülisid. Koibiku jalad tulevad enesekaitseks kergesti keha küljest lahti. Koibikud on enamuses röövtoidulised, süües väikeseid putukaid ja maismaatigusid. Lisaks sellel söövad koibikud lagunevat loomset ainet ja taimi. Erinevalt ämblikest saab koibik alla neelata ka tahkeid toiduosakesi. Parasvöötmes kestab koibikute areng üks aasta. Talvituvad munad ja noorloomad. Mõned liigid jõuavad läbida selle aja jooksul kaks põlvkonda. Emane koibik muneb pika sissetõmmatava muneti abil pinnasesse. Munadest koorunud koibikud on täiskasvanute sarnased.

ämblikulised Aranei

Ämblikuliste tagakeha on eeskehaga seotud peene varrekese abil. Nende lõugtundlad on küünise kujulise lõpulüliga, mille tipul avaneb mürginääre. Mürki kasutavad ämblikud saagi surmamisel. Ämblikud rebivad lõugtundlatega saagi puruks, lasevad saagi kehasse seedemahla ja imevad hiljem poolseeditud toidu. Lõugkobijaid kasutatakse kompimiseks ja saagi kinnihoidmisel. Ämblikuliste üheks omapäraks on võrguniit, mida toodavad tagakehal olevad võrgunäärmed. Võrguniiti kasutatakse püünisvõrgu kudumiseks, võrgust valmistatakse munakookonid, sellega vooderdatakse urud. Võrguniit on nagu julgestuseks ronimisel. Noored ämblikud kasutavad võrguniiti levimisel.

ÄMBLIKULAADSED Arachnida
Enamus ämblikulaadseid on maismaaloomad. Ämblikulaadsed elavad küllaltki varjatult. Seda eelkõige selle pärast, et paljud on röövtoidulised ja kütivad väiksemaid loomi. Nad tegutsevad maapinnal, taimede vahel ja õitel, kändudel ja puutüvedel ning maja seintel. Paljud koovad saagi püüdmiseks võrgu. Ämblikulaadsete keha on kaheks osaks jagunenud: pearindmikuks ehk eeskehaks ja tagakehaks. Lestadel ja koibikulistel on pearindmik ja tagakeha kokku kasvanud. Ämblikel on tagakeha muu kehaga seotud kitsa varrekese abil. Kõikidel ämblikulaadsetel on kaheksa jalga ning kaks paari suiseid. Need on lõugtundlad ja lõugkobijad. Selliseid tundlaid nagu vähkidel ja putukatel ämblikulaadsetel pole.




pärislestalised Acariformes
Pärislestaliste rühma kuuluvad närilestalised ja imilestalised. Närilestalised söövad oma haukamistüüpi suistega tahket toitu. Pärislestad on kõdus elavad sarvlestad ja kõdulestad aga ka parasiidid nagu sulelestad, karvalestad ja süüdiklestad, kes elavad loomade kehal. Imilestaliste suised on muundunud pistmissuisteks. Nad saavad läbi torgata loomade ja taimede kehakatetest ja imeda vedelat kehamahla. Imilestaliste hulka kuuluvad võrgendlestad, vesilestad, sametlestad, pahklestad.




sametlest Trombea
erkpunane kaheksa jalga keha üks tervik sametjas karvastik elavad maapinnal, varjatud kohtades väike, pikkus kuni 3mm



nugilestalised Parasitiformes
Enamus nugilestalisi elab putukate ja selgroogsete loomade kehal, tihti on nad parasiidid. Vabaltelavad nugilestalised elavad kõdus ja on enamasti rööveluviisiga. Näiteks kinnituvad sitikalestad sitikate kehale ning sitikas kannab nad uude toitumispaika - värskele sõnnikule. Paljud nugilestalised elavad pisiimetajate ja lindude pesades. Nad toituvad pesapoegade verest. Verd imevad ka puugid, kes on maismaaselgroogsete parasiidid. Puugid levitavad inimesele ohtlikke haigusi - puukentsefaliiti ja borrelioosi.




puuk Ixodes sp.
väike lame ja lapik keha ovaalne kaheksa jalga keha eesosas väike kilp




koibikulised Opiliones
Enamusel koibikulistel on väga pikad jalad. Nende ovaalne keha moodustab ühe terviku. Eeskeha katab tugev kilp. Tagakeha on lüliline ja liitub eeskehale laialt, mitte varrekese abil nagu ämblikel. Koibiku lõugtundlad on varustatud sõrgadega. Koibikute pikkadel jalgadel on väga palju käpalülisid. Koibiku jalad tulevad enesekaitseks kergesti keha küljest lahti. Koibikud on enamuses röövtoidulised, süües väikeseid putukaid ja maismaatigusid. Lisaks sellel söövad koibikud lagunevat loomset ainet ja taimi. Erinevalt ämblikest saab koibik alla neelata ka tahkeid toiduosakesi. Parasvöötmes kestab koibikute areng üks aasta. Talvituvad munad ja noorloomad. Mõned liigid jõuavad läbida selle aja jooksul kaks põlvkonda. Emane koibik muneb pika sissetõmmatava muneti abil pinnasesse. Munadest koorunud koibikud on täiskasvanute sarnased.





koibik
jalad väga pikad keha väike ja tugev keha moodustab ühe terviku tagakeha lülistunud lõugtundlad on varustatud sõrgadega tihti maapinnal ning mitmesugustes varjualustes ja majaseintel




ämblikulised Aranei
Ämblikuliste tagakeha on eeskehaga seotud peene varrekese abil. Nende lõugtundlad on küünise kujulise lõpulüliga, mille tipul avaneb mürginääre. Mürki kasutavad ämblikud saagi surmamisel. Ämblikud rebivad lõugtundlatega saagi puruks, lasevad saagi kehasse seedemahla ja imevad hiljem poolseeditud toidu. Lõugkobijaid kasutatakse kompimiseks ja saagi kinnihoidmisel. Ämblikuliste üheks omapäraks on võrguniit, mida toodavad tagakehal olevad võrgunäärmed. Võrguniiti kasutatakse püünisvõrgu kudumiseks, võrgust valmistatakse munakookonid, sellega vooderdatakse urud. Võrguniit on nagu julgestuseks ronimisel. Noored ämblikud kasutavad võrguniiti levimisel.



huntämblik
hallikaspruun jalad saledad ja tugevad eeskeha lai tagakeha piklik, lühike maapinnal, rohus ja majaseintel emane kannab kaasas munakookonit jookseb kiiresti



hüpikämblik Salticus sp.
väike jalad lühikesed ja tugevad eeskeha eesosas kaks suuremat silma kirjud, hallikad või mustad liiguvad kiiresti, hüppavad taimedel ja majaseintel



krabiämblik Misumena sp.
kaks esimest jalapaari on teistest pikemad ümar tagakeha on võrdlemisi suur elab puutüvedel või õitel, kus varitseb saaki valged, kollased, pruunikuirjud



ristiämblik Araneus sp.
valmistab korrapärase, spiraalse püünisniidiga võrgu tagakeha suur tagakeha muster moodustab ristitaolise kujundi jalgadel heledad ja tumedad sõõrid




<< ALGUSESSE