HULKJALGSED Myriapoda    


Hulkjalgsed elavad maismaal. Nende pikk ussilaadne keha koosneb paljudest tugeva kestaga lülidest. Peaaegu igal kehalülil on vähemalt üks paar lülilisi jäsemeid. Nii on hulkjalgsetel väga palju jalgu. Hulkjalgsete pea on muust kehast hästi eristunud. Pea kannab ühte paari tundlaid. Hulkjalgsete silmad on lihtsilmad, mis paiknevad väikeste täppide kogumikena pea külgedel. Hulkjalgsed on varjatud eluviisiga. Päeva veedavad nad mullas või lehtede, kivide ja puutükkide all. Mõned ei tule kunagi varjust välja.

   
 

         

tuhatjalgsed Diplopoda

   

Tuhatjalgsed on varjatud eluviisiga. Kõige rohkem elab tuhatjalgseid metsades langenud lehtede all. Neid on ka põllul ja aedades kivide ja puutükkide all. Põhiliselt toituvad tuhatjalgsed kõdunevast taimsest ainest. Seetõttu on nad olulised kõdu lagundajad. Mõnikord söövad tuhatjalgsed ka taimede juuri. Tuhatjalgsete silinderja keha moodustavad tugeva koorikuga lülid. See on omapärane kaitsev rüü. Seetõttu on tuhatjalgseid ka raudussideks nimetatud. Enamik kehalülisid on paariti kokku kasvanud ning nii kannab iga lüli kahte jalapaari. Vaid esimestel kehalülidel on 1 paar jalgu. Jalad on tuhatjalgsetel väga väikesed. Oma pika keha tõttu näib tuhatjalgadel jalgu tõesti väga palju olevat. Tuhat ei ole neid igal juhul. Kõige rohkem jalgu on ühel võõramaa liigil – vaid 139 paari. Tuhatjala liikudes tõmbuvad jalad rütmiliste lainetena eest tahapoole. Ohu korral keerab tuhatjalg ennast rõngasse ning jalad ja pea jäävad seljakilpide kaitse alla. Tuhatjalgade pea on muust kehast selgelt eristunud. Pähe kinnitub üks paar tundlaid ja tavaliselt kaks paari lõugu. Pea külgedel on täppsilmad. Tuhatjalgsed munevad pinnasesse. Enamusel liikidel on munast koorunud vastsetel vaid 3 kuni 4 jalapaari. Paljudel tuhatjalgsetel on mürginäärmed kerelülide seljakilpide külgedel.
 

         
         

tuhatjalg

     
  • pikk silinderjas keha
  • tugeva koorikuga kehalülid
  • jäik keha
  • väga palju lühikesi jalgu
  • tõmbuvad ohu korral rõngasse
  • elavad varjulistes paikades
     
   

 
sadajalgsed Chilopoda


Sadajalgsed on aktiivsed röövloomad. Nad on varjatud eluviisiga ning veedavad suurema osa elust pinnases kivide ja puutükkide all ning metsakõdus. Sadajalgsete keha on selgelt lapik. Neil on üks paar niitjaid tundlaid ja 3 paari lõugu. Lisaks sellele on nende esimene paar kerejalgu muutunud tugevateks haardeelunditeks. Need on lõugjalad, mille tipul on teravad sirbitaolised küünised. Küüniste tipul avanevad mürginäärme juhad. Lõugjalgadega haaravad sadajalad saagi ning hoiavad seda kinni. Mürk aitab saaklooma kiiremini surmata. Lõugjalgadega saab ennast ka kaitsta. Suured skolopendrid on mürgised isegi inimesele. Sadajalgadel on igal kehalülil 1 paar jalgu. Viimased jalad on teistest pikemad ja tahapoole suunatud. Neid nimetatakse lohajalgadeks. Munad munetakse väikeste kogumikena. Emaloom keerdub munakogumike ümber ja kaitseb neid kuivamise ja hallituse eest. Hiljem kaitseb ema mõnda aega poegi.

   
 

         
       

sadajalg

 
  • pikk ja kitsas lindikujuline keha
  • kollakas värvus
  • keha hästi painduv
  • jalad lühikesed
  • tagakeha tipul pikad lohajalad
  • silmad puuduvad
  • elavad ja liiguvad täielikus pimedused
 

     
kivihark
Lithobius forficatus
 
  • 15 paari jalgu
  • kehalülid laiad
  • jalad tugevad
  • pikad tundlad
  • pea külgedel täppsilmade kogumikud
  • elavad varjulistes paikades
  • öösel tulevad varjualustest välja - maapinnale
   
 

 
<< ALGUSESSE