Enamus jooksiklasi on röövtoidulised ning väga aktiivsed. Vaid mõned toituvad taimedest. Nad tegutsevad enamasti öösel ning peidavad end päevaks maas lamavate puutükkide ja kivide alla või muudesse varjulistesse kohtadesse. Jooksiklased on enamasti saledad, peenikeste ja tugevate jooksujalgadega. Tundlad on suhteliselt pikad ja peenikesed. Tugev ja voolujooneline keha võimaldab putuka kiiret liikumist käikudes ja taimede vahel. Enamasti on jooksiklased tumedat värvi, sageli süsimustad. Sellisena jäävad nad tumedal maapinnal märkamatuks. Nagu tõelistele röövloomadele omane, on jooksiklastel võimsad lõuad.
Jooksiklaste vastsed on samuti rööveluviisiga. Vastsed on pikliku ja väga painduva kehaga. Tagakeha tipul on kaks lülilist jätket. Vastsete lõuad on sama võimsad kui täiskasvanud isenditel, vaid veidi saledamad aga teravamad. Vastsed tegutsevad veelgi enam varjatult ning seetõttu kohtab neid harvem. Sellise kehaehituse ja eluviisiga vastseid nimetatakse vilaskvastseteks.
süsijooksik
Pterostichus sp.
Pterostichus sp.
- üleni mustad, sageli metallihelgiga
- keha tugev
- jalad ja tundlad saledad
- kattetiivad pikivagudega
aiajooksik
Carabus nemoralis
Carabus nemoralis
- kattetiivad lohkude ridadega, nõrgalt krobelised
- metalliläikelised
- jalad tumedad
- keha tugev
- jalad ja tundlad saledad
- keha 20-25 mm
põllujooksik
Carabus cancellatus
- keha 18-24 mm
- kattetiivad ribide ja köbrukestega
- ülalt vaskja helgiga
- tundla 1. lüli ja tavaliselt ka jalad punased
- keha tugev
- jalad ja tundlad saledad
nõmmeliivikas
Cicindela hybrida
Cicindela hybrida
- kattetiivad pronksjad, valkjate tähnidega
- keha 12-16 mm
- liivastel aladel
- jookseb ja lendab aktiivselt
