Siia rühma kuuluvatel putukatel on ainult kakas kilejat lennutiiba.
Need on kärbselised ja sääselised. Kahetiivaliste
tagatiivad on taandarenenud ja muutunud sumistiteks.
Nende tagakeha on laialt rindmikuga seotud. Kärbseliste
tundlad on väga lühikesed, koosnedes vaid kolmest lülist.
Sääseliste tundlad on 6 ja enama lüliga. Kahetiivalisi
näeb tihti toitumas õitel, kuid nende seas on palju verdimevaid
parasiitputukaid.
Kahetiivaliste vastseid nimetatakse vakladeks. Vaglad
on sõltuvalt oma elupaigast ja eluviisist väga mitmekesise
välimusega. Nad elavad vees, kõdus, seentes, laipades, isegi
parasiitidena teiste loomade sees.
Tihti on sirelased koos herilaste ja mesilastega õitel toitumas. Neil on täpselt samasugune triibuline keha. Mürgiastlaga kiletiivalisi jäljendades kaitsevad sirelased ennast putuktoiduliste eest, kellel on selliste erksavärviliste putukatega kurvad kogemused. Linnud ja loomad ei julge neid puudutada. Sirelased võivad nagu paigal seistes lennata ja siis järsult kõrvale põigata.
Sirelaste vastsed elavad väga erinevates elupaikades. Mudasirelase vaglad elavad vees. Mõned sirelase vaglad elavad niisketes kändudes ja surnud puude tüvedes. Teised elavad taimedel lehetäide kolooniates ja õgivad lehetäisid. Välimuselt kimalastega sarnased on kägusirelased. Nende vastsed elavad kimalaste pesades, toitudes kimalaste hukkunud vastsetest, väljaheidetest ja jäätmetest.
sirelane
Scaeva
sp.
kollane
kägusirelane
Volucella pellucens
Eristalis sp.
Syrphus sp.
Sarcophaga sp.
- küllaltki suured
- eesseljal mustad ja hallid pikijooned
- tagakeha on malelauataoliselt ruuduline
- silmad punakaspruunid
Calliphora sp.
- keha eredalt värvunud, metalliläikega sinine
