kiletiivalised Hymenoptera    

Kuigi kilejate tiibadega on kõik lendavad putukad, kuuluvad kiletiivaliste seltsi vaid teatud tunnustega putukad. Kiletiivalised on mesilased, kimalased, herilased, sipelgad, lehevaablased, käguvaablased. Neil kõigil on kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest veidi väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Mõnikord on tiivad taandarenenud nagu sipelgate töölistel. Tiiva soonestus on hõre. Tiivasooned moodustavad kõige rohkem 20 sulgu. Kiletiivaliste käppadel on 5 lüli. Kiletiivalised moodustavad kolm rühma. Pidevkehakehaliste tagakeha liitub rindmikule laialt ja jäigalt. Pidevkehalistest on tavalisemad lehevaablased. Nende vastsed söövad taimevõrseid. Lehevaablaste vastsed sarnanevad välimuselt liblikate röövikutele, kuid neil on rohkem kui viis paari ebajalgu. Seetõttu nimetatakse lehevaablaste vastseid ebaröövikuteks. Teistel kiletiivalistel kinnitub tagakeha rindmikule peene varrekese abil. Munetilised on parasiitputukad. Käguvaablased munevad munad teiste putukate kehasse. Parasiidi vastsed hoiavad peremeeslooma elusana, süües samal ajal tema siseorganeid. Teised munetilised munevad taimekudedesse, tekitades taimedel iseloomulikke vohandeid ehk pahkasid. Ülejäänud kiletiivalised on astlalised. Siia rühma kuuluvad nii üksikult kui ka peredena koos elavad mesilased, herilased ning sipelgad. Kõikidel kiletiivalistel on ülalõuad, millega tahket toitu närida või pesamaterjali koguda. Paljudel kiletiivalistel on lisaks lõugadele imikärsa taoline keeleke, millega õienektarit imeda. Mitmed kiletiivalised on keeruka käitumisega. Nad elavad peredena, kusjuures pereliikmetel on erinevad ülesanded. Selliseid putukaid nimetatakse ühiselulisteks. Pered ehitavad endale pesad. Järglasi kasvatatakse pesakambrites või kärjekannudes. Pesa hoitakse puhtana, seda kaitstakse vaenlaste eest. Vastsetel tuuakse toitu ning kogutakse toiduvaru. Erakherilased ja -mesilased elavad üksikult. Nad kaevavad uru või meisterdavad lühikese toru, kuhu kannavad mürgiga halvatud ämbliku või putuka, kes jääb vastsele toiduks.
    
 
         
mesilased Apidae    
Mesilaste keha on karvane. Nad toidavad järglasi õietolmust ja nektarist valmistatud söödaga. Mesilased on olulised õistaimede tolmeldajad. Paljud on ühiselulised. Mesilaste liike on raske eristada. Mesilaste hulka kuuluvad kimalased, kägukimalesed ja palju mesilaseliike, sealhulgas kodumesilane. Siin on toodud vaid mõned näited.
  
         
       
maakimalane
Bombus lucorum
     
  • rindmiku eesosa kollane, keskel must
  • tagakeha eesosas hele vööt
  • tagakeha tipp valge
    
 
   
talukimalane
Bombus hypnorum
  
  • jässakas, karvane keha
  • rindmik ruuge
  • tagakeha keskel must vööt
  • tagakeha tipp valge
    
 
     
kägukimalane
Psithyrus sp.
  
  • sarnaneb välimuselt kimalasele
  • jalgadel puudub korjeaparaat: hari ja korvike
  • tiibade värvus on tumedam
  • munevad kimalaste pesadesse
  • kimalased kasvatavad vastsed üles
    
 
   

kodumesilane
Apis mellifera

 
     
   
         
herilased    
Herilaste keha on võrreldes mesilastega vähem karvane, siledam ja piklikum. Järglasi toidavad enamasti teiste putukate ja selgrootute lihaga. Paljud on ühiselulised. Liike on palju, neid on raske eristada. Siin on toodud vaid mõned näited.
  
         
       
ruske-maaherilane
Paravespula rufa
      
  • tagakeha eesosa punaselt värvunud
      
   
       
täpik-maaherilane
Paravespula germanica
     
       
     
       
suur-metsaherilane
Dolichovespula media
     
       
     
   
vapsik
Vespa crabro
 
  • pea silmade taga laienenud
  • pesad mitmesugustes õõnsustes
  • Eesti suurimad herilased
  
     
   
 
<< ALGUSESSE