lepatriinulased Coccinellidae  


Lepatriinulased on kumera selja ja ülaltvaates küllaltki ümara kehaga mardikad. Külgvaates on nad poolkerajad. Tundlad ja jalad on lühikesed. Eredavärviline täpiline värvus on lepatriinudele kaitseks ja hoiatuseks putukatoidulistele. Nad eritavad jalaliigestest kibedat haisvat vedelikku. Pea on lepatriinulastel väike ja on eesselja sees varjul. Lepatriinulased on enamuses röövtoidulised. Neile maitsevad väheliikuvad pehme kehaga putukad ja võrgendlestad.
Ka lepatriinude teravate lõugadega vastsed eelistavad lihatoitu. Pikliku keha ja pikkade jalgadega vastsed ronivad nagu valmikudki lehtedel. Nende kehal on kollakas või punakas joonis, mis on tumedal taustal eriti nähtav. Vastsed kasvavad väga kiiresti. Peagi hakkavad nad varjulistes paikades nukkuma, mõned lausa taimede lehtedel. Vastsed kinnituvad tagakeha viimaste lülide abil ning jäävad nukkudes allapoole rippuma. Lepatriinulased talvituvad valmikutena.

 

         
       

seitsetäpp-lepatriinu
Coccinella septempunctata

     
  • keha ümar, külgvaates kumer
  • tundlad ja jalad lühikesed
  • kattetiivad punakad, seitsme musta tähniga
  • peamiselt taimedel
  • pikkus 5,5-8 mm
   
 

viistäpp-lepatriinu
Coccinella quinquepunctata

 
  • keha ümar, külgvaates kumer
  • tundlad ja jalad lühikesed
  • kattetiivad punakad, viie musta tähniga
  • pikkus 3-5 mm
   
 

     
kroontriinu
Semiadalia notata
 
  • keha ümar, külgvaates kumer
  • tundlad ja jalad lühikesed
  • eesselja eesosa hele
  • kattetiivad kollased, kokku 11 suure musta laiguga
  • pikkus 4,5-5,5 mm
     
   

 
<< ALGUSESSE