Limusete seas on esmapilgul üsna erineva välimusega loomarühmad. Eestis elavad neist karbid ja teod. Nende keha on pehme ja limane. Keha katab omapärane nahakurd ehk mantel. Mantlist moodustub tugev koda, mis on limuse kehale kaitseks ja toeks. Karpide koda koosneb kahest poolmest, mis on seljapoolt seotud lukusidemega. Karbi poolmed on omavahel seotud sulgurlihasega. Kogu karbi keha jääb koja sisse, välja ulatub vaid jalg. Karbid elavad vees. Tigude koda on reeglina spiraalselt keerdunud. Sellisesse kotta saab tigu ennast sisse tõmmata. See on tõhus kaitse ootamatu rünnaku ja külma ning kuiva eest. Kojast väljaroninud teole jääb koda seljale. Kojast ulatuvad välja suur lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Pikemate kombitsate tipul on silmad. Kõikidel tigudel pole koda. Näiteks nälkjatel, kelle seljal on vaid väike mantlikilp. Teod on taimetoidulised. Nad elavad vees ja maismaal. Limuste pehme keha vajab niiskust ja kaitset. Seetõttu hoiduvad maismaal elavad teod otsese päikesevalguse eest. Nad tõmbuvad keskpäevaks kotta varjule ning on aktiivsed öösel ja vihmaste ilmadega.
kiritigu
Arianta arbustorium
- pruun koda heledate korratute pikilaikudega
- kojal üks tumepruun pikivööt
- koja suudme serv hele
- koja läbimõõt 18-25 mm
võsa-vöötigu
Cepaea hortensis
- koda kollane
- pruunide pikivöötidega
- vöötide arv ja kuju väga muutlik
- koda võib olla vöötideta
- koja suudme serv hele
- koja läbimõõt 19-21 mm
- sarnane liik: salu-vööttigu
kirjunälkjas
Deroceras reticulatum
Deroceras reticulatum
- koda puudub
- seljakülg hallide või mustade laikude ja joontega
- eritab piimjat lima
- pikkus 30-60 mm
