Lutikalised saavad süüa vedelikke. Neil on lüliline iminokk, mille sees olevad pisteharjased surutakse taime või looma kudedesse, et vedelat kehamahla imeda. Lutikaliste keha on lapik ja lai või piklik. Nende kattetiibade tipud on kilejad ja paiknevad puhkeolekus teineteise peal. Kattetiibade vahele jääb võrdlemisi suur kolmnurkne kilbike. Lutikalised eritavad haisvat vedelikku, mis kaitseb neid putuktoiduliste eest. Lutikalised elavad väga erinevates elupaikades. Neid on veepinnal ja vee sees, metsakõdus ning taimedel. Taimedel elavad lutikalised toituvad taimemahladest või on röövtoidulised, varitsedes teisi putukaid. Voodilutikas on imetajate ja lindude parasiit, kes ründab ka inimest, et verd imeda.
Lutikalised arenevad vaegmoondega. Nende vastsed elavad samades elupaikades, kus valmikud ja toituvad nagu valmikud. Vastsed on vaid väiksemad ja nende tiivad pole täielikult arenenud.
liuskurlane
Gerris sp.
Gerris sp.
- piklik keha
- pikad jalad
- liiguvad veepinnal
- väike iminokk
vesihark
Nepa cinerea
Nepa cinerea
- lame ja lai keha meenutab taimelehte
- eesjalad haardejalad
- kesk- ja tagajalad käimajalad
- tagakeha tipul hingamistoru
- elavad vees, taimede vahel või veekogu põhjas
marjalutikas
Dolycoris
baccarum
- lapik keha
- pikkade lülidega tundlad
- kattetiibade tipud paiknevad üksteise peal
- kattetiibade vahel kolmnurkne kilbike
- eesselg trapetsitaoline
- lüliline iminokk on keha alla suunatud
- eritab haisvat vedelikku
