Poilased on väikesed värvilised mardikad. Sarnaselt lepatriinudele ronivad poilaste valmikud ja vastsed taimede lehtedel, kartmata enda ärasöömist. Paljud eritavad kaitseks kehaliigestest mürgist vedelikku. Peaaegu eranditult kaitsevad poilased ennast aga mahakukkumise abil. Ohu korral tõmbavad nad tundlad ja jalad keha alla (sellest ka poilaste nimetus!) ja pillavad ennast maha. Enamus poilasi on silmapaistvalt punased, sinised, kollased, mõned on lausa vikerkaarevärvides helkivad. On ka tagasihoidliku tumeda värvusega poilasi. Mõned poilased on täpilised. Enamus poilasi on pikliku kehaga. Nad pole poolkerajad nagu lepatriinulased. Poilaste kõht on kumer, nende jalad ja tundlad on pikemad. Kui lepatriinulased on röövtoidulised, siis poilased on taimetoidulised. Kui poilasi on palju, võivad nad taimede lehed roodudeni paljaks närida.
Poilaste vastsed on jässaka ja kohmaka kehaga tõugud. Nad on väiksemate jalgade ja tunduvalt lühemate lõugadega kui lepatriinulaste tõugud. Nagu valmikud nii eritavad ka vastsed mürgist kehavedelikku. See on tõhus kaitse, mis võimaldab nendel aeglasevõitu õgarditel segamatult taimedel ronida.
haavapoi
Chrysomela populi
Chrysomela populi
- kattetiivad punakad
- muu keha läikivroheline
- tundlad pikad
- kõht kumer
- lehtpuudel
- pikkus 10-12 mm
- sarnane liik väike-haavapoi
lepapoi
Agelastica alni
Agelastica alni
- kogu keha tumesinine, veidi helkiv
- pikkus 6-7 mm
- veidi piklik
- leppade lehtedel
