Siklaste keha on sale. Nad on eredavärvilised või tumedad. Eriti iseloomulikud on ebatavaliselt pikad kaardus tundlad. Võrreldes jooksiklastega on siklased kohmakamad, kuna nende jalad on suuremad. Valmikud toituvad õietolmust, puumahlast või ei toitu üldse. Sagedamini kohtab siklasi kesksuvel päiksepaistelistel päevadel õitel ja vartel ning mitmesugusel puitmaterjalil - puuvirnades ja kändudel. Paljud siklased on metsakahjurid. Emased munevad taimevarte ja puutüvede koorele ja pragudesse või närivad munemiseks augud. Siklaste liigid eelistavad üht või mõnda kindlat puuliiki.
Siklaste vastsed elavad puidus, koore all või rohttaimede vartes. Siklaste vastsed on sageli seotud seentega. Seeneniidistik tungib puidu sisemusse ning lagundab seda. Vastsed toituvad lagunenud puidust. Siklaste vastseid nimetatakse tõukudeks. Nad on valkja või kollaka kehaga, lapikud või silindrilised, hästi arenenud eesrindmikuga, millesse pea on osaliselt sissetõmmatud. Vastsete jalad on nõrgalt arenenud - nad roomavad kesk- ja tagarindmiku mõhnade abil. Talvituvad enamasti tõugud. Vastsete arenemine vältab sageli mitu aastat.
ohakasikk
Agapanthia villosoviridescens
Agapanthia villosoviridescens
- keha piklik
- tundlad pikad
- kattetiivad tumedad, tihedalt kollakashallide täppidega
- eesselg keskel valkja pikitriibuga
- tundlad hallide ja mustade sõõridega
- pikkus 13-16 mm
tuisusikk
Pachyta quadrimaculata
Pachyta quadrimaculata
- pikkad saledate jalgadega
- keha tagaosas kitsenev
- kollased kattetiivad nelja musta laiguga
- jalad mustad
- pikkus 11-20 mm
- sageli õitel
suur-õiesikk
Leptura rubra
Leptura rubra
- isaste kattetiivad kollakaspruunid
- emastel kattetiivad ja eesselg punakad
- sääred ja käpad kollakaspruunid
- pikkus 11-18 mm
- sageli õitel
harilik
kiitsaksikk
Strangalia quadrifasciata
Strangalia quadrifasciata
- jalad mustad
- kattetiivad kollaste ja mustade vöötidega
- pikkus 12-20 mm
- sageli õitel
