ujurlased Dytiscidae    


Ujurid on ülalt vaadates ovaalsed, alt ja ülalt kumera voolujoonelise kehaga veemardikad. Nende tagajalad on laienenud käppade ja harjastega varustatud ujujalad, mida ujurid vees ujudes üheaegselt järsult liigutavad. Ujurite tundlad on pikad ja niitjad. Hingamiseks tõstavad ujurid tagakeha tipu veest välja ning koguvad kattetiibade alla õhuvaru. Sinna avanevad ka õhutorude avad ning vees olles saab ujur hingata. Enamus ujureid on röövtoidulised, vaid vähesed söövad vetikaid. Nad rebivad haukamissuistega saagi tükkideks ning neelavad alla. Ujurite keha on kaetud õhukese rasvakihiga, mistõttu veest väljaroninud mardikas on kuiv ja võib peagi lennata.
Ujurlaste vastsed elavad vees. Vastsetel on sooleväline seedimine. Nende teravate ja pikkade mõõkjate lõugade sees on kanal, mis viib suuõõnde. Vastne laseb saagi kehasse seedemahlad ning imeb hiljem poolseeditud toitu. Suuremate ujurite vastsed võivad isegi konnakulleseid süüa. Nukkumiseks tulevad vastsed kuivale. Vastne kaevab mudasse koopa ja nukkub. Talvitub tavaliselt valmik, kes läheb kevadel vette.

 

 
laiujur
Dytiscus latissimus
  • kattetiibade servad laienenud, ulatuvad üle keha serva
  • suurim ujur,
    pikkus 36-44 mm
  • alt punakaspruun
  • keha voolujooneline
  • tagajalad laienenud ujujalad
  • tundlad pikad ja peened
     
   

   

ogaujur
Dytiscus circumcinctus

 
  • eesselja ja kattetiibade servad kollased
  • pikkus 27-35 mm
  • keha voolujooneline
  • tagajalad laienenud ujujalad
  • tundlad pikad ja peened
  • sarnased liigid: kollaserv-ujur ja rabaujur
     
   

 
<< ALGUSESSE