Ujurid on ülalt vaadates
ovaalsed, alt ja ülalt kumera voolujoonelise kehaga
veemardikad. Nende tagajalad on laienenud käppade
ja harjastega varustatud ujujalad, mida ujurid vees
ujudes üheaegselt järsult liigutavad. Ujurite tundlad
on pikad ja niitjad. Hingamiseks tõstavad ujurid tagakeha
tipu veest välja ning koguvad kattetiibade alla õhuvaru.
Sinna avanevad ka õhutorude avad ning vees olles saab ujur hingata.
Enamus ujureid on röövtoidulised, vaid vähesed
söövad vetikaid. Nad rebivad haukamissuistega saagi tükkideks
ning neelavad alla. Ujurite keha on kaetud õhukese rasvakihiga,
mistõttu veest väljaroninud mardikas on kuiv ja võib
peagi lennata.
Ujurlaste vastsed elavad vees. Vastsetel on sooleväline
seedimine. Nende teravate ja pikkade mõõkjate lõugade
sees on kanal, mis viib suuõõnde. Vastne laseb saagi kehasse
seedemahlad ning imeb hiljem poolseeditud toitu. Suuremate ujurite vastsed
võivad isegi konnakulleseid süüa. Nukkumiseks tulevad
vastsed kuivale. Vastne kaevab mudasse koopa ja nukkub. Talvitub tavaliselt
valmik, kes läheb kevadel vette.