Ühepäevikuliste valmikud elavad tõepoolest lühikest aega, mõnikord isegi ainult mõne tunni. Siiski on ühepäevikuliste eluiga tunduvalt pikem - kuni kolm aastat. Selle aja, mis ühest päevast üle jääb, veedavad nad vastsetena veekogude põhjas. Ühepäeviku valmikute ülesandeks on vaid paarituda ja muneda. Valmikud ei toitu. Nende sool on muundunud õhupõieks. See muudab keha kergemaks. Õhtuhämaruses alustavad ühepäevikud iseloomulikku hüplevat paarituslendu. Pärast paaritumist ja munemist ühepäevikulised surevad. Ühepäevikuliste keha on pikk ja sale. Nende tagakeha tipul on 2-3 pikka lülilist sabaniiti. Tiivad on ühepäevikulistel kolmnurksed, kusjuures tagatiivad on eestiibadest palju väiksemad. Mõnedel liikidel tagatiivad puuduvad. Tundlad on peast lühemad. Ühepäevikuliste keha on pehmete katetega. Samas on jalad võrdlemisi pikad. Eesjalad on suunatud ette.
Ühepäevikuliste vastsed elavad vees ning hingavad tagakeha külgedel olevate lõpustega. Ka vastsete tagakeha tipul on sabaniidid. Enamus vastseid on röövtoidulised ning neil on tugevad lõuad.

• keha pikk ja sale
• tagakeha tipul kolm pikka lülilist jätket
• tagatiivad on eestiibadest palju väiksemad
• tundlad on peast lühemad
• jalad on pikad
• keha pehme ja õrn