Röntgenikiirgus ja Eesti raviasutused
Kronoloogiat
(NB! Kõik kuupäevad on esitatud uue kalendri järgi)

8. nov. 1895
Würzburgi Ülikooli füüsikaprofessor Wilhelm Conrad Röntgen avastab katoodkiiretoruga eksperimenteerides nn. X-kiirguse
(õige pea nimetatud röntgenikiirguseks, ingliskeelses kirjanduses senini X-rays, vt lisaks J.Grünthali (Haldre) artiklid [1,2,3])

21. jaan. 1896
Röntgeni avastuse esmakordne publitseerimine Eestis
Tallinna ajalehes "Valgus" .
(31. jaan. 1896 ajalehes "Postimees").
Esitatakse lühidalt W.C.Röntgeni elulugu, kirjeldatakse uue kiirguse saamise katseid ja kiirguse omadusi. Samuti märgitakse, et teadlased loodavad avastust edukalt kasutada arstiteaduses, eriti siseelundite haiguste diagnoosimisel.

Jaanuari lõpp - veebruari algus 1896
Esimesed katsed X-kiirtega Eestis
Tartu Ülikoolis (TÜ). Sellest teatab "Postimees" järgmist (keeleliselt muutmata): "Katsetel, mis hiljuti Jurjewi ülikooli füsikalises kabinetis katodi valgusega ära tehti, kestis hästi selge pildi valmistamine inimese käest kõige vähemalt pool tundi ning kulus sääl juures nii palju elektri võimu ära kui palju teda selle aja sees väikene dünamomasin, mida 2½ hobuse jõuline gaasimootor käima ajab, oleks võinud sünnitada"].
Katseid tegid TÜ füüsikaprofessor A.Sadovski ja tema assistent M.Kossats`(K.Villako[4]) .

13. veeb. 1896
Esimene teaduslik ettekanne Röntgeni avastuse tutvustamiseks
Eestis TÜ sisehaiguste professori K.Dehio poolt Tartu Looduseuurijate Seltsi aastakoosolekul. Professor demonstreeris samas ka röntgenikiirte saamist, kuid ülesvõtteid tal ei õnnestunud teha, sest vooluallikas - patarei - osutus liiga nõrgaks. Ettekannet illustreerisid seepärast ainult assistent M.Kossats`i varem tehtud röntgeniülesvõtted (K.Villako[4]) .

Märts 1896
Teade röntgenikiirguse esmakordsest kasutamisest arstiteaduslikul otstarbel Eestis: füüsikud tegid ühe noormehe kümne aasta vanuse kuuliarmiga käest röntgenogrammi - näha oli kuul 1. ja 2. kämblaluu vahel. Kuuldavasti müüdi hiljem seda pilti suveniirina ajalehekontoris ja kohalikes raamatukauplustes ["Postimees",K.Villako[4]].

12. apr. 1896
Tallinnas võetakse kasutusele eriaparatuur röntgenikiirte tekitamiseks (Tallinna koolidirektor magister W.Peterseni tellimusel Berliinist).
Katsete käigust andis W.Petersen ise ülevaate 13. aprillil ilmunud ajalehes "Revalsche Zeitung". Selle seadmestiku lubas W.Petersen kinkida reaalkoolile tingimusel, et ka Tallinna arstid võiksid seda haigete uurimisel kasutada.
On üsna tõenäoline, et vähemalt üksikjuhtudel arstid pakutud võimalust siiski kasutasid. Seega algas röntgenikiirte rakendamine haigete uurimiseks Eesti kahes suuremas keskuses - Tartus ja Tallinnas - ainult mõni nädal hiljem kui mujal maailmas (K.Villako[4]).

Mai 1897
Suuremas ulatuses teostati röntgenoloogilisi uurimusi
Tartus seoses sõjaväerongi õnnetusega 13. mail Puka jaama ligidal Tartu - Valga raudteeliinil. Vagunirusude alt päästeti umbes sada inimest, kellest 47 oli raskesti vigastatud. Viimased paigutati ravile ülikooli haavakliinikusse Toomel. Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemiast komandeeriti Tartusse füüsika kateedri assistent N.Georgijevski koos spetsiaalse meditsiiniotstarbeline röntgeniaparaadiga. Ta jõudis kohale 15. mail. Röntgeniaparaat paigutati kirurgiakliinikusse, elektrivoolu saadi kiiresti rajatud juhtmestiku kaudu ülikooli peahoonest. Peale N. Georgijevski juhtisid haigete röntgenoloogilist uurimist veel professor A.Sadovski ja assistent M. Kossats`. See röntgeniaparaat töötas Tartus juuni alguseni ja viidi Peterburi tagasi, kui N. Georgijevski komandeering lõppes.
(K.Villako[4], kus autor viitab teosele "Materialy po istorij rentgenologij v SSSR".M.1948),
[teade "Postimehes"]

Mai 1897
Rajatakse esimene täieliku sisustusega röntgenikabinet; esmakordselt mainitakse võimalust teha tasulisi röntgenuuringuid ["Revalsche Zeitung"]
W. Hirschmanni poolt Berliinis toodetud aparatuuri ostab Tallinna fotograaf Bernhard Lais, kel oli varasem kogemus röntgenikiirte rakendamise alal koostöös W.Peterseniga. Seda aparatuuri on kirjeldatud kui tolle aja moodsaimat Vene impeeriumis, võimaldades teha nii läbivalgustusi kui ka ülesvõtteid, kusjuures läbivalgustusekraani suurus oli 30x40 cm. Ülesvõtete tegemisel olid ekspositsiooniajad poolest minutist kuni veerand tunnini - selle aja pidi uuritav kannatlikult paigal püsima.
Ajalehes "Revalsche Zeitung" ilmub arst R. Wistinghauseni artikkel röntgenikiirte kasutamisest ja tähtsusest haiguste avastamisel, sisaldades tänapäevani püsima jäänud seisukohti (K.Villako[4]).

24. veeb. 1899
Esimene kirjalik teade röntgenikiirgusega läbivalgustuse kohta kliinikusisestes haiguslugudes, kus rindkere läbivalgustuse tulemusena on kirjas: "Teostatud läbivalgustus: märgatav on südame ja põrna näidatud kõrvalenihe." (Rentgenoskopirovan: zametno ukazannoje peremechtchenie serdza i selezenki) . Nii sel kui järgnevatel aastatel tehti läbivalgustusi siiski veel üsna harva.
(K.Kõrge [5] )

9. jaan. kuni 1. märts 1899
(haigusloos märgitud haige haiglas viibimise aeg, röntgenuuringu juures kuupäeva pole)
Esimene sõltumatu radioloogiline diagnoos patsiendi haigusloos: "Kahel korral on tehtud läbivalgustus: selgelt näha põrna suurenemine (Rentgenoskopirovan dwazchdy: zametno javnoje uvelichenije selezenki)." (Märkus leitud dr. Nils B. Sachrise poolt Karl Titeri (Tartu maakond) haigusloost, dr. Sachrise kommentaar: "Esimesed radioloogid pidid omama kas väga täiuslikku aparatuuri ja kulli silmi, või head fantaasiat - olen näinud mittekontrastitud põrna vaid õige harva !!" )

1906
Ostetakse esimene vabrikutootena valminud spetsiaalne meditsiiniotstarbeline röntgeniaparaat Reiniger, Gebbert&Schall "Ideal". [Teade: dr. Nils B. Sachris]

Märts 1909
Esimene
haigusloos dokumenteeritud röntgenravi seanss lümfaatilise leukeemiaga patsiendil. (K.Kõrge [5] ).

Aprill 1914
Esimene mao läbivalgustus, kus kontrastainena
kasutatud bismutym subnitricum oli lisatud mannapudrule (baariumi hakati sel eesmärgil kasutama 1917. aastal). Tol ajal kasutati läbivalgustust mao ja siseelundite haiguste diagnoosimisel siiski väga harva (K.Kõrge [5] ).

1921
Esimesed radiograafiakursused arstidele
(17 osavõtjat Tartust, 1 Tallinnast)
["Eesti Arst" (1922)]

Esimene teadaolev teaduspublikatsioon röntgenravikuurist ja selle tulemustest - dr. A. Prikul, "Über die Behandlung der Actinomycose mit Röntgenstrahlen" ajakirjas "Deutche Zeitschr. f. Chirurgie" Bd. 166 H 5/6 1921. ["Eesti Arst" (1922)]
Paraku, nagu tol ajal röntgenteraapias kahjuks tihti juhtus - esitatud järeldused osutusid ennatlikeks ja ravialune patsient pidi naasma haiglasse pooleteise aasta pärast sama diagnoosiga. Kuigi töö tehti Eestis, kujunes dr. A. Prikul'ist hiljem Läti radioloogia "Grand Old Man", kes on võrreldav dr. J. Grünthal-Haldrega Eestis.
Esmakordselt on meditsiiniaparatuuri näitusele pandud röntgeniseadmed : eksponaatideks olid Watt AG Elektrische Glühlampen-Fabrik (Berlin) röntgenitorud. ["Eesti Arst" 1938, 1]

10. jaan. 1922
Eesti esimene dokumenteeritud edukas kiiritusravi seanss äsjarajatud TÜ naistekliiniku röntgeniosakonnas patsiendil, kel oli diagnoositud emaka healoomune kasvaja [[6],[7], Eesti Arst" 1924, 1, lk. 4] . Sellest aastast loetaksegi Tartu Ülikooli juures röntgensüvaravi algust. Röntgenravile naistekliinikus pani aluse hilisem kõrva-nina-kurguarst Ernst Saaberg-Saareste.
1926. aastast töötas samas radioloogina Jüri Grünthal-Haldre , kes 1931. aastal kaitses doktoridissertatsiooni röntgenoloogia alal ja hakkas alates 1932. aasta sügisemestrist õpetama radioloogiakursust tulevastele arstidele (vt Röntgenikiired meditsiinis).

1927
Olulise murrangu algus röntgendiagnostika kvaliteedi alal
seoses röntgenoloog F. Kienasti tööleasumisega TÜ sisehaiguste kliinikusse ja uue röntgeniaparatuuri (1928. aastal selle aja moodsaim) muretsemisega. Aastal 1929 diagnoositakse juba maohaavandeid, teostatakse retrograadset püelograafiat, tehakse hambaülesvõtteid jne. (K.Kõrge [5] ).

Pärast Saksamaa visiiti (1927) projekteeris ülikooli elektrotehnik J. Kersna-Muuga (koos radioloog J. Grünthal-Haldrega) mitmeid (järgnevatel aastatel kokku 7 või enam) terapeutilisi ja diagnostilisi, statsionaarseid ja mobiilseid röntgeniseadmeid. Materjalide muretsemine, aparaatide ehitus ja ülesseadmine - see kõik võttis aega, kuid 1929 sügissemestril oldi nii kaugel, et võidi kasutada esimest omavalmistatud moodsat röntgenõõnesravi õlitransformaatoraparaati [6].
Need seadmed töötasid suurepäraselt ja paigaldati ülikooli haiglatesse ja ka mõnda maakonnahaiglasse.

Kiirituse ühikuna võetakse Eesti teaduskirjanduses kasutusele röntgen (R).
[Ajakirjast "Eesti Arst" 1926]
Naha kiiritus röntgenteraapias oli tavaliselt 100...200 R. Enne seda olid kiirituse ühikutena kasutusel H (Holzknecht) ja SUD. Naha erüteemdoos (skin erythema unit ehk Skin Unit Dose - SUD) oli ligikaudu 13 H. Ekspositsiooni 1 SUD näide Eestist tol ajal: toru pinge 180 kV, vool 4 mA, filtratsioon 0.8 mm Cu, FOD 0.25 m, säritus 25 min; s.t. 3000 mAs pingel 180 kV ja kaugusel 25 cm !!
[Andmed dr. Grünthal-Haldre dissertatsioonist (1931)]

Eesti esimene eksperimentaalne uurimus röntgenikiirguse tekitatud kahjustuste olemusest ja biokeemilistest muutustest inimorganismi kudedes (dr. A.Tamme dissertatsioon).
[Teade ajakirjas "Eesti Arst" 1928]

1931
Algavad esimesed regulaarsed loengud radioloogiast Tartu Ülikooli arstiteaduse üliõpilastele (1 tund nädalas). Hiljem:
1938 2 tundi nädalas
1940 4 tundi nädalas

1932
Esimene statsionaarne röntgeniaparatuur ja komplekt kiirguskaitseseadmeid meditsiinitehnika näitusel.
["Eesti Arst" 1938, nr. 1]
Näitusele esitas J. Kersna-Muuga ühe statsionaarse ja ühe mobiilse diagnostilise röntgeniseadme, samuti ka kiirguskaitseseadmeid.

1936
Röntgenoloog Friedrich Kienasti publikatsioon ajakirjas "Eesti Arst" nn. Scheineri tinaketta kasutamisest katsevahendina röntgenifilmi kvaliteedi hindamisel - esimesed katsed röntgenprotseduuride kvaliteeditagamise (QA) alal Eesti haiglates [8]. Artikli sissejuhatuses rõhutab autor muuseas: "Füüsikalis-matemaatilise mõttekäigu valdamiseta ei saa keegi olla meistriks röntgeniriigis."

30-ndate aastate statistikat :
Igal maakonnal (kokku 10) oli vähemalt üks maakonnahaigla. Kokku oli 51 haiglat, neist 9 riiklikku, 22 munitsipaal-(k.a. maakonna) ja 20 erahaiglat. Osutatavate teenuste hinnakirja põhjal võib arvestada, et 3 riiklikku ja 7 (maakonna) munitsipaalhaiglat omasid röntgeniaparatuuri, teistel neid kas ei olnud või puuduvad selle kohta andmed. Röntgeniseadmed olid olemas ka 7 või enamal ülikooli haigla kliinikul ja 2 sanatooriumil. Seega oli Eestis röntgeniaparaatidega varustatud raviasutusi 19 või rohkem.

1938
Paigaldatakse esimene tervikuna Eestis valmistatud õõnesisese röntgenravi aparaat (tehnik R.Sibold).
[Teade: dr. V.Viirsalu]

1938
Arstide Nõukogule esitatakse esimene kiirguskaitseseaduse eelnõu.
[Teade ajakirjas "Eesti Arst" 1938]
Pole teada, kas see seaduseelnõu ka parlamendis vastu võeti.

1947
Esimesed kursused röntgenlaborantidele/ õdedele. [Dr. V.Viirsalu teade, E.Haldre mälestustest]

1947
Asutatakse esimene ametlik kiirguskaitse ja -järelevalve institutsioon - Vabariiklik Tartu Röntgenijaam.

-------------
Siin on pikaajaline tühik. Kindlasti mahub siia veel midagi olulist, mis on säilinud kaasaegsete mälestustes või hiljuti lahkunute ülestähendustes. Näiteks esimene fotofluorograafiaseade (fluorograaf). Arvatavasti ka esimene tava-tomograafiaseadmega röntgeniaparaat
-------------

1958
Odelca-kaamera
(nõguspeegelkaamera, 60x60 mm) kasutuselevõtmine rindkere ülesvõteteks.

1970
Elektronoptilise muunduriga aparaat
TuR 700 (Dresden) paigaldatakse Toome Sisekliinikusse Tartus.

1975
Sisustatakse esimene angiograafialaboratoorium.
Paigaldatakse esimene elektronoptilise muunduriga ja TV-seadmega fluoroskoopiaseade ja kinofilmi-fluorograafiaseade. Baasaparaadiks on Siemensi generaatorseade "Tridoros 5S" ja Siemens-Elema uuringulaud "Koordinat Z", lisaks muundur "Sirecon Duplex 24/17" ja televisiooniseade "Videomed II". Paigaldatakse esimene meditsiinilise röntgenifilmi automaattöötlusseade: De Oulde Delft "Combilabor CMB-A-3" röntgenikinofilmi jaoks.

1976
Paigaldatakse esimene röntgenifilmi automaattöötlusseade: Pentacon EAR 301 (DDR).

-------------
Siia ajavahemikku kuuluvad esimesed röntgeniülesvõtted filmiasendajaile (seleenplaadile tehtavad ülesvõtted aparaadiga "ERGA", nn. tahmapildid ).
--------------

1984
Paigaldatakse esimesed röntgenkompuutertomograafid: Technicare "Deltascan 100" - neuroloogiline tomograaf, Tartu Ülikooli haiglasse; Pfizer/Medicor Äcta 150" - kogu keha tomograaf, Mustamäe haiglasse Tallinnas.

1994
Paigaldatakse esimene digitaalkujutismäluga tavaröntgeniseade: op-ruumi C-statiiviga aparaat Philipsilt.

1995
Paigaldatakse esimene digitaalkujutise registreerimise ja salvestusega röntgendiagnostiline aparatuur: Angiograafiline aparatuur Siemens "Multistar T.O.P."; Angiograafiline aparatuur Philips "Poly-C" generaatoriga "Optims M200".

1995
Esimesed QA (kvaliteeditagamise) ja kiirguskaitse kursused diagnostilise radioloogia alal - korraldajateks EC, IAEA, Finnish Centre of Radiation Protection ja Tallinna Keskhaigla radioloogiaosakond.

1995
Eesti Radioloogide Ühing võtab suuna fotofluorograafia järk-järgulisele asendamisele tavaülesvõtetega ja röntgeniläbivalgustuste arvu piiramisele.

1997
Esimene digitaalsetel filmiasendajatel töötav radioloogiaosakond Tallinna Mustamäe Haiglas
(nn. Fuji plaat - salvestusluminofoorplaat ja selle lisaseadmed)



Kirjandust:
1. J. Grünthal (Haldre): Mõningaid märkmeid röntgenoloogia arengust. Eesti Arst, 1932, XI, 1, 1-10.
2. J.Haldre: Wilhelm Conrad Röntgen. Eesti Arst, 1, XV,1936,1-7.
3. J.Haldre : Nelikümmend aastat röntgenikiiri, Eesti Arst, 1936,XV, 1, 8-14.
4. K.Villako: Esimesed sammud röntgenoloogia alal Eestis. Nõukogude Eesti Tervishoid, 1965, 1, 63-65.
5. K.H.Kõrge, TÜ Toimetised, vihik 191, 1966, lk. 303-317
6. J. Grünthal (Haldre): Tartu Ülikooli naistekliiniku röntgeni- osakond. Eesti Arst, 1932, XI, 1, 10-18.
7. 3. J.Haldre : Röntgenikabinetid Tartu ülikoolis, Eesti Arst, 1936,XV, 1, 15-21..
8. F.Kienast: Millest võib tunda head röntgenifilmi ja missugust filmi peab ostma? Eesti Arst, 1936,1, 38-46.
9. TÜ Toimetised, Vihik 965: " 1985-1995 -The Century of X-Rays". Tartu 1993.
10. Röntgenikiired 100. Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum, Tartu, 1995.
1) "Röntgenikiirte avastamine"
2) "Röntgenikiired meditsiinis"


Ülaltoodud kronoloogia koostamisel on abiks olnud prof. Kaljo Villako, dr. Nils B. Sachris, hr. Siim Aid.
Kõik täiendused, parandused, kommentaarid on teretulnud:
kalleut.ee
Viimati muudetud: 15. sept. 1997

Home eesti keeles po russki in English
BMTKUudisedKoolitusTeenusedMeditsiinitehnoloogiaTeabematerjalidLingid