Kiirguse mõju tervisele:

Kiirguse põhjustatud tervisekahjustusi võib üldjoontes kindlaks määrata kiiritusdoosi abil. Mida rohkem kiiritust inimene saab, seda rohkem tekib ionisatsiooni tõttu rakukahjustusi. Kui rakukahjustused ei parane, siis rakk hävib. Selles pole iseenesest veel midagi ohtlikku, sest inimese organismis hävib vananemise ja väljapraakimise tõttu kümmekond miljonit rakku sekundis.
Kuidas siis tekib kiirituskahjustus? Ioniseeriv kiirgus tekitab aines vabu elektrone ja ioone, mida tavaliselt seal ei ole või on vähe. Vedelas keskkonnas, mille hulka kuulub ka elusaine, tekitavad need aga omakorda vabu radikaale.
Need vabad radikaalid on väga agarad teiste ainetega reageerima, nad teevad seda valimatult ja enamasti rikuvad selle aine, millega nad reageerivad.
Vabad radikaalid võivad tekkida ka muudel põhjustel peale ioniseeriva kiirguse. Õigupoolest tekib neid meie organismis kogu aeg. Kui vabu radikaale pole liiga palju ja kui organism on küllalt tugev, siis tuleb ta nendega iseseisvalt ja väga hästi toime. Normaalselt funktsioneeriva organismi kaitsejõud (nn. immuunsüsteem) kõrvaldavad köik rakud, mis oma fünktsiooni ei täida, näiteks suure kahjustuse, ebaõnnestunud
ülesehituse, vananemise või isegi vales kohas paiknemise tõttu.
Halb on asi siis, kui need radikaalid liialt mõjule pääsevad, põhjustades paljude rakkude väärarengut, seega hukkumist. Organism ei suuda küllaldase kiirusega neid tervetega asendada. Ka lõhustada ja välja viia ei jõuta kõiki vigastatuid, rakud lagunevad ja tekitavad ohtlikke laguprodukte.
Halb on ka siis, kui rike tekib raku pärilikkusaines - DNA-s, ja see defekt on parajalt väike ja parajalt suur. Pärilikkusaine võib ootamatult muutuda ohtlikuks egoistiks, nimelt kasvaja-DNA-ks. Kui normaalse raku DNA hoolitseb selle eest, et iga tema poolt loodud uus rakk oleks eelmisele täpselt sarnane, siis kasvaja-DNA toodab raku, mis on väga sarnane tavalise rakuga. Selle sarnasusega petab ta ära organismi kaitsejõud. Need ei taju temas vaenlast ja ei hukka teda õigel ajal. Samas on see rakk aga niivõrd egoistlik, et ei taha enam temale organismi poolt ette nähtud toimetustest-talitlustest osa võtta, paljuneb aga kiiresti. Selline DNA muutnmine on haruldane. Kui aga see siiskijnhtub, võib tagajärjeks olla vähkkasvaja.

Kui suhteliselt väike kiiritusdoos tekitab tervisekahjustuse,
siis selle põhjus on DNA-molekulis toimunud rike.

Vahetu mõju tervisele:
Kui inimene saab lühikese aja jooksnl väga suure kiiritusdoosi (üle 3...5 siiverti, seega enam kui 1000-kordse normaalse aastadoosi), võib ta mõne nädala jooksul surra kiiritustõppe, mille põhjuseks on tavaliselt vereloomeelundite (ehk kaitsejõudude) kahjustus. Veel suuremad doosid kahjustavad eluohtlikult seedeelundeid ja kesknärvisüsteemi, sel juhul võib surm järgneda kiiremini.
Nii suuri doose saadi Hiroshima ja Nagasaki pommituste ajal ning Tšernobõli tuumaelektrijaama õnnetuses vahetult reaktori läheduses.


Kiirguse mõju tuleks hoida nii vähesena kui praktiliselt
tegutsedes võimalik on. Arvestada tuleb siiski ka
majanduslikke ja sotsiaalseid asjaolusid.

Pikaajalised mõjutused:
Suurtel doosikiirustel saadud suurte kiiritusdooside halvad tagajärjed saabuvad peaaegu kindlasti. Väikeste ja pikaajaliste kiiritamiste tagajärgi uuritakse aga riskianalüüsi meetoditega. Sel puhul on tagajärjed tõenäosuslikud, nii nagu ka autosõidu puhul. Arvata võib, et mida suurem on kiiritusdoos, seda suurem on ka vähki haigestumise tõenäosus. Kui suur see risk siiski on? Seda on väga keeruline kindlaks teha, sest väikeste kiiritusdooside tagajärgi on raske eristada muudest kasvaja tekkepõhjustest.
Hiroshimaja Nagasaki õnnetuste uurimistulemuste alusel on tehtud arvutusi, mille põhjal tundub, et 10 millisiivertine (0,01 siivertit) kiiritusdoos võiks põhjustada ühe vähki haigestumise juhtumi 1000 inimese hulgas. Teiste sõnadega: 10 millisiivertise kiirituse põhjustatud vähi tõenäosus on 0,001.
Võrdleme seda suitsetaja riskiga haigestuda kopsuvahki. 10 suitsetajast haigestub tõenäoliselt 1 kopsuvähki, ehk: tõenäosus on 0,1.
Kiiritusdoosi kasvades suureneb ka vähkkasvajasse suremise risk. Siiski on inimesed oma kiirgustundlikkuse poolest väga erinevad.

Lootekahjustused ja pärilikud mõjutused:
Kiiritus võib põhjustada ka lootekahjustusi ja pärilikke kahjustusi. Lootekahjustuse puhul häirib kiiritus juba arenemas oleva loote arengut.
Pärilike kahjustuste korral toimub täiskasvanud inimese sugurakkudes (muna- ja seemnerakkudes) kiirituse toimel muutus, mis võib isegi mitte avalduda nende inimeste lastel (seega esimeses järeltulijate põlvkonnas), kuid võib kanduda edasi tulevaste sugupõlvedeni.