EST        RUS       ENG

 

Nõuded haigla tehnikaosakonnas töötavale meditsiinifüüsikule-kliinikuinsenerile ja meditsiinitehnikule

Esimese loetelu autoriks on professor Robert L. Morris (1936-2001), kes on töötanud aastaid Oregoni ülikooli haigla tehnikaosakonna juhatajana ja väga palju osalenud koolitusprojektides WHO, Maailmapanga vm. missiooniga. Ta on jaganud oma teadmisi meditsiinitehnika tehnohoolduse korralduse alastel kursustel rohkem kui 30 riigis. 1999ndal aastal külastas ta BaltMedTech seminari ühe lektorina ka Tartut. 2000ndal aastal BaltMedTech-ACEW seminaril viis ta läbi praktilise kursuse meditsiiniaparatuuri rikete leidmise ja probleemõppe (medical equipment troubleshooting) alal.
Prof Morrise juhitud Oregoni ülikooli haigla tehnikaosakonna koosseisu kuuluvad juhataja, kaks meditsiinitehnika vaneminseneri, kaks meditsiinitehnika nooreminseneri, üks meditsiinifüüsik ja kümme meditsiinitehnikut, lisaks veel 2 bürootöötajat. Osa meditsiinitehnikuid on sertifitseeritud, osa mitte. Tehnikaosakond on vastutav umbes 70 miljoni dollarilise soetusmaksumusega meditsiiniaparatuuri eest, kusjuures keerulisemad seadmed on kaetud ka hoolduslepingutega väljastpoolt haiglat (nn. kooperatiivsed hoolduslepingud). Lepingute järelvalve on loomulikult haigla inseneride kohustus.
Professor Morris on sertifitseeritud kliinikuinsener, ülikoolihariduselt füüsik. Ta on ka rahvusvahelise sertifitseerimiskomitee USA nõukogu liige ja koostanud sertifitseerimistestide küsimustikke.
Kirjast, mis on kirjutatud kolleegidele Interneti vestlusringis, nähtub, et prof. Morris suhtub üsna skeptiliselt formaalse sertifitseerimisnõude rakendamisesse meditsiinitehnika personali palkamisel (kuigi, nagu öeldud, ta on ise sertifitseerimiskomitee liige).

Professor Morris on toonud esile aga mitmeid praktilisi kutseoskusi, mis on tingimata tarvilikud tervishoiuasutuses töötavale tehnikaspetsialistile:

1. Tehnilised teadmised ja skeemilugemise oskus komponendi ja üksikahela tasemel
2. Meditsiiniterminoloogia tundmine
3. Teadmised sellest meditsiinilisest ja füsioloogilisest taustast, mis tingib teatud meditsiiniseadme kasutamise
4. Teadmised tehnohoolduse ja seadmeremondi printsiipidest
5. Teadmised ennetava tehnohoolduse printsiipidest
6. Teadmised meditsiiniseadmete ohutusprobleemidest (mitte ainult patsiendi kaitstusest elektrikahjustuse eest)
7. Teadmised tervishoiuasutuste organisatsioonilisest ülesehitusest (administratiivala, arstkond, meditsiiniõed ja seadmekasutajad, tugistruktuurid jne.)
8. Teadmised finantsjuhtimisest (financial management) ja eelarveplaneerimisest.
9. Teadmised andmete registreerimisest ja korraldamisest (inventury, record keeping)
10. Teadmised inimestevahelise suhtlemise baastõdedest
11. Teadmised normatiivaktidest ja litsentseerimis- ning akrediteerimisnõuetest
12. Teadmised planeerimisprotsessi korraldusest asutuses
13. Ülevaade asutuse strateegilise arengu kavast
14. Ülevaade oma osakonna strateegilise arengu kavast ja osavõtt selle loomisest/täiendamisest.
15. Teadmised ostuprotsessist ja selle korraldusest asutuses
16. Teadmised uutest ja kiiresti arenevatest tehnoloogiatest
17. Ettekujutus uute tehnoloogiate võimalikust mõjust asutuse tegevussuundadele, patsientidele jne.
18. Teadmised seadmete hooldatavuse, rikete sageduse jne. ettenägemise võimalustest
19. Teadmised seadme omamiskuludest ja elutsükli maksumusest.
20. Teadmised asetleidvatest ja võimalikest muutustest tervishoiusüsteemis ja meditsiinitehnoloogia alal
21. Oskus kirjutada põhjendatud ostuspetsifikatsioone
22. Oskus suhelda müügimeeste ja müügifirmasid esindavate tehnikutega
23. Teadmised oma asutuse, oma eriala ja oma isiklikest prioriteetidest ja sellest, kuidas neid püstitada
24. Oskus oma aega planeerida ja kasutada
25. Teadmised sellest, mis on vajalik professionaalsuseks (see ei ole võrdsustatav riikliku erialatunnistuse või sertifikaadi olemasoluga).
26. Teadmised testaparatuurist, selle kasutamisest ja kaliibrimisest
27. Teadmised meditsiiniseadmete kliinilisest kasutusest
    jne.

On oluline teadvustada, et teadmised ja vilumused ei ole üks ja sama asi. Oma töökogemustest saadavate vajalike vilumuste loetlemiseks oleks vaja teist nimekirja.
Vaevalt et on olemas inimest, kel oleks olemas kogu vajalik kogemustepagas, kuid sellele vaatamata võib meditsiinifüüsik-kliinikuinseneril mingil määral vaja minna kõiki teadmisi/oskusi eelnenud nimekirjast.

Siit järeldub, et üks spetsialist eraldivõetuna ei suuda teha paljusid asju nii hästi kui oleks vaja. Seetõttu on tehnikaosakonnas vaja omada sobivat meeskonda, kus need oskused on esindatud, et tõsta edu tõenäosust.

Kui ma võtan tööle kas tehniku või inseneri, siis loomulikult vaatan ka tema haridust ja kogemustetausta.
Kuid tähtsam minu jaoks on:
Kas ta mõtleb sügavuti? ( Does he/she thinks well?)
Kas tal on sisemine motivatsioon? (Is he/she self motivated?)
Kas ta suudab tegutseda adekvaatselt tervishoiuasutuse keerukas keskkonnas? (Can he/she function properly in the complex environment of the Health Care industry)

---

Nõuded, mida Prince Charles’i Haigla (Austraalia) ja piirkonna tervishoiuteenistus esitavad meditsiinitehnika vaneminseneri kandidaadile:

Tööülesanded:

1. Korraldada haigla füüsikalis-tehnilise osakonna (neil: Department of Physical Sciences) elektromeditsiiniseadmete sektsiooni tegevust vastavuses haigla ja piirkonna tervishoiuteenistuse strateegiliste eesmärkidega ja valitsuse meditsiinitehnoloogiapoliitika raamistikus.
2. Pakkuda tehnilist konsultatsiooni ja koordineerida selle hankimist elektriliste meditsiiniseadmete alal:

• ruumide planeerimise osas
• tehnoloogiavajaduste analüüsi ja spetsifikatsioonide koostamise osas
• müügipakkumiste analüüsi ja soovituste osas
• ruumide ja seadmete vastavustestide (acceptance testing) osas
• pideva ohutus- ja tõhususkvaliteedi tagamise osas
• aparatuuri tehnohoolduse osas
• uute tehnoloogiate arendamise osas (capability development)
• aegunud tehnoloogia väljavahetamise osas.

1. Töötada koos osakonna juhtidega välja sektsiooni eesmärgid ja arengustrateegia ning toimingud nende eesmärkide saavutamiseks
2. Koordineerida juhtkonna initsiatiivide ja arengustrateegia rakendamist sektsioonis
3. Juhtida, motiveerida ja innustada sektsiooni personali, et saavutada organisatsiooni ja individuaalseid eesmärke
4. Juhtida, analüüsida, kontrollida ja toetada tehnilisi operatsioone sektsioonis
5. Ohjata inim-, finants- ja füüsilisi ressursse sektsioonis, et kindlustada sektsiooni jätkusuutlikkust
6. Tagada sektsiooni vastavus akrediteerimisstandarditele
7. Näidata initsiatiivi hariduse tõstmiseks ja täienduskoolituseks sektsioonis, hinnata ja innustada kvalifikatsiooni tõusu
8. Anda nõu ja pidada sidet kliinilistes, meditsiinitehnika-, haridus-, ohutus- ja ressursiküsimustes:
   - haigla füüsikalis-tehnilise osakonna juhtkonnaga
   - haigla muude osakondadega
   - vastavate avalike ja erastruktuuridega
   - haridus-, teadus- ja äriorganisatsioonidega
   
9. Toetada oma juhitavate töötajate eneseplaneerimist ja enesehindamist. Osaleda oma alluva personali töönäitajate planeerimisel, hindamisel, töötajate valikul ja töölevõtmisel.
10. Tagada oma alluva personali vajalik kompetentsus.
11. Pakkuda välja ja koordineerida väljaõpet seadmete kasutamise, hoolduse ja ohutusnõuete alal.
12. Hoida ja värskendada oma teadmiste ja oskuste taset, osaledes pidevõppeprogrammis
13. Rakendada asjakohaseid juhtimisprintsiipe ja -praktikat, kaasa arvatud töökaitse ja ohutuse tagamine töökohal.
14. Eeldatakse osavõttu sektsiooni väljakutsesüsteemist vastavalt sektsiooni valvegraafikule

Delegeerimised:
On loomulik, et sellele ametikohale on delegeeritud teatud finantsressursside juhtimise õigused, mis on vajalikud suhteliselt vähemhinnaliste varuosade soetamiseks.

Vajalikud oskused ja võimed: 

1. Võime juhtida ja edukalt realiseerida ülesandeid tehnoloogilises keskkonnas
2. Võime juhtida, hinnata ja kontrollida sektsiooni tehnilisi toiminguid, et kindlustada efektiivsete ja kõrgekvaliteetsete teenuste osutamine
3. Võime koostada ja arendada plaane ja tõhususindikaatoreid ning ohjata muutusi
4. Võime efektiivselt juhtida sektsiooni inim-, finants- ja füüsilisi ressursse
5. Kompetentsus vastavate meditsiinitehnoloogiate alal
6. Võime välja selgitada ja hinnata uusi tehnilisi ja juhtimisvõimalusi, ilmutada nende kasutamisel läbinägelikkust ja teravmeelsust
7. Võime pidada läbirääkimisi ja suhelda efektiivselt, seda nii suuliselt kui ka kirjalikult, ning iga juhtimistaseme töötaja või töögrupiga
8. Võime õpetada ja nõustada isikuid ja gruppe
9. Võime ette valmistada ja esitada tehnilist informatsiooni, suuliselt ja tehnilise aruande jaoks
10. Võime ette valmistada tehnilisi spetsifikatsioone ja kirjalikke põhjendusi ressursside ( aparatuuri jmt) soetamiseks
11. Võime töötada produktiivselt meeskonna liikmena.

Haridus/kvalifikatsiooninõuded:

• Associate Diplom elektrotehnikas või selle aktsepteeritav ekvivalent
• Piiratud elektritööde litsents (laboratoorium/teadus), mis on välja antud vastava pädeva asutuse poolt

Kogemused:

Tingimata on tarvilikud mitmekülgsed kogemused elektromeditsiiniseadmete alal .
Eelnev kogemus elektroonika ja arvutustehnika alal ning juhtimiskogemus on väga soovitatav.

Teadmised:

1. Laialdased teadmised asjaomasest meditsiinitehnikast, kvaliteeditagamise ja kvaliteedikontrolli printsiipidest ja praktikast
2. Head teadmised vastava haiglatehnoloogia tehnohoolduse juhtimise alal
3. Teadmised inim-, finants- ja füüsiliste ressursside juhtimisprintsiipide ja praktika alal
4. Teadmised asjaomase seadusandluse, administratiivpraktika, riikliku ostupoliitika, tehniliste ja akrediteerimisstandardite alal
5. Teadmised kvaliteedijuhtimise üldprintsiipide ja praktika alal
6. Teadmised haiglate jm tervishoiuasutuste asjakohastest infosüsteemidest
7. Teadmised asjakohastest inimressursi juhtimise printsiipidest ja praktikast, kaasa arvatud tervisekaitse ja ohutus töökohal

---

Koostanud: Siim Aid
(aastast 1998, hilisemate täiendustega)