Kultuuriteooria tippkeskuse õpetajate seminaride eesmärgiks on osutada kultuuriloo käsitlemise eri tahkudele koolis ning pöörata suuremat tähelepanu teadustulemuste kasutamisvõimalustele õppeprogrammides ning viimaste lõimimisel. Üritused on suunatud esmajoones põhikooli ja gümnaasiumi õpetajatele, töökeeleks eesti keel. Seminarid pakuvad nii üldharivaid teoreetilisi ettekandeid kui praktilise suunitluse ja abimaterjalidega töötubasid.

Õpetajate seminar 2010

Õpetajate seminar 2011

Õpetajate seminaride üldidee kohta: Halliki Harro-Loit „Kuhu jätab distsipliinide vastandamine üldhariduse?“ – Õpetajate Leht, nr 37, 15.10.2010, lk 7. 

Tallinna Ülikoolis
20. oktoobril 2012

Kultuuriteooria tippkeskuse seminarisari „Õpetaja kui kultuurimälu vahendaja“ jätkub sel aastal üritusega “Kultuuriline identiteet: uurimistöö meetodid”. Tänavuse seminari põhiküsimusteks on õppekava läbiva teema ‘kultuuriline identiteet’ rakendamine ning kultuuri uurimismeetodid. Seminar on mõeldud peamiselt põhikooli ja gümnaasiumi õpetajatele.
 
Tippkeskuselt ilmub 2013. aasta algul õppekava abimaterjalina ka kogumik, mis tutvustab olulisemaid kultuuri uurimise meetodeid. Kogumiku koostamisel võetakse arvesse seminaril saadud tagasisidet.

2012. aasta õpetajate seminari tagasiside küsimustik.

2012. aasta õpetajate seminari pildid.


9:45 hommikukohv kerge suupistega

10:00–10:20 Avamine (M-134)
Halliki Harro-Loit (TÜ): “Kultuurilise identiteedi kui läbiva teema rakendusvõimalustest”
Mõtisklusi kultuuriidentiteedist, lähtudes õpilase kultuurikogemusest. Enesemääratlus kultuuri mitmekihilisuses. Mõtte- ja käitumislaadi teadvustamine. Uurimistöö kui üks õppimisvahenditest.

10:20–11:00 Plenaarettekanne (M-134)
Peeter Torop (TÜ): “Kultuurilise identiteedi kui läbiva teema kaardistamisest”
Mis on kultuuriline identiteet, mida selle teema raames käsitleda. Juhtumianalüüsi võimalused.

11:00–12:00 Paneel “Kultuuri uurimise võimalused ja eripära”  (M-134)
MIDA UURIDA Katre Pärn (TÜ): kultuur kui uurimisobjekt (mis on kultuur, kultuuri uuritavus);
KULTUURI UURIMINE Judit Strömpl (TÜ): humanitaarteadusliku uurimuse eripära – mis on teaduslik uurimine, mis on kvalitatiivne, tõlgendav uurimine (vs. kvantitatiivne lähenemine);  
KES UURIB Kadri Ugur (TÜ): kultuuriuurija positsioon, eneserefleksiivsus;
KUIDAS UURIDA Liia Vijand (Põlva Ühisgümnaasium, TÜ) / Raili Nugin (TLÜ): kultuurinähtuste uurimise tugipunktid ning põhilised vead.

12:00–13:00 lõuna

13:00–15:00 Meetodite töötoad: I valik
15:00–15:15 kohvipaus
15:15–17:15 Meetodite töötoad: II valik
(töötoad toimuvad paralleelselt ning kaks korda järjest: kokku 4, välja valida 2)

1. Tekstianalüüs (M-328)
Läbiviijad: Halliki Harro-Loit (Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor), Ülle Pärli (Tartu Ülikooli semiootika dotsent), Katre Pärn (Tartu Ülikooli semiootika assistent)

Erinevad tekstid – õppetekstid, kunstitekstid, meediatekstid; kirjalikud, pildilised või multimeedialised – on kultuuris informatsiooni edastamise põhiliseks ühikuks ning oskus tekste lugeda, nende sisu avada, on seega vajalik nii igas teadmiste hankimise protsessis konkreetsemalt kui kultuuri infovahetusprotsessis osalemiseks laiemalt.
Töötoas tutvustatakse tekstianalüüsi eesmärke, viise ja vahendeid kolmes osas: esiteks kõneleja positsiooni määratlemise olulisus tekstide vastuvõtmisel; teiseks teksti kui tähendusliku terviku tõlgendamine; ning kolmandaks teksti erinevate tähendustasandite avamine. Nende kolme kesksema tekstide lugemise ja tõlgendamise mehhanismi analüüsimise kõrval käsitletakse ka õpilase oskust hinnata ja mõtestada oma positsiooni nii kõneleja kui teksti suhtes ning kontekstuaalsuse rolli tekstianalüüsis.

2. Intervjuu ja elulugu  (M-224)
Läbiviijad: Judit Strömpl (Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent), Tiiu Jaago (Tartu Ülikooli rahvaluule dotsent)

Töötoas arutame kahte andmekasutamise viisi kvalitatiivses uurimuses: esmalt uurija ja uuritava vahelise interaktsiooni, st personaalse intervjuu käigus loodud andmestik ning teiseks kirjalike elulugude analüüs.
Personaalse intervjuu meetodi puhul peatume järgmistel teemadel: personaalse intervjuu kui suulise andmekogumise/andmeloomise meetodi iseärasused kvalitatiivses uurimuses; intervjuu ettevalmistamine; intervjuukava koostamine; intervjuus osalevate subjektide leidmine ja uurimusse kutsumine; intervjuu salvestamine ja analüüsimine; andmete esitamise viisid.
Kirjalike elulugude kasutamisel õpilaste uurimispraktikas arutleme järgmiste küsimuste üle: kuidas leida arhiivides talletatavaid ja/või publitseeritud tekste oma uurimishuvist lähtuvalt; kuidas kirjalikke elulootekste luuakse; kuidas elulugusid analüüsida ning uurimistulemusi esitada.
Keskse ja läbiva teemana arutame töötoas isikutega seotud andmete loomisel, analüüsimisel ja tulemuste esitamisel tekkivaid eetikaprobleeme.

3. Vaatlus ja kultuurikeskkond (M-227)
Läbiviijad: Elo-Hanna Seljamaa (Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule teadur), Aimar Ventsel (Tartu Ülikooli etnoloogia vanemteadur), Tarmo Pikner (Tallinna Ülikooli nüüdiskultuuri uurimiskeskuse teadur)

Töötoas tutvustatakse vaatlust kui kvalitatiivset meetodit, mis muudab argielu uuritavaks ning suunab õpilasi tajuma endid kultuuri kandjate ja loojatena. Töötoa läbiviijad selgitavad oma kogemustele tuginedes vaatluse ja osaleva vaatluse erinevusi ning õpetavad vaatlusandmeid sõnas ja pildis dokumenteerima. Arutletakse ka selle üle, milles seisneb vaatluse eelis teiste uurimisviiside ees ja kuidas vaatlust teiste meetoditega kombineerida; kuidas leida uurimisteemasid õpilaste lähiümbrusest ning kuidas vaatlusele tuginevaid uurimistöid hinnata.

4. Eksperiment kui erinevate ainevaldkondade ühendaja (M-136)
Läbiviijad: Viire Pajuste (Tartu Ülikooli arheoloogia projektijuht), Virve Tuubel (Eesti Rahva Muuseumi giid-metoodik) , Tiit Kobrusepp (Tallinna Arte Gümnaasium)

Eksperiment on interdistsiplinaarne ja hõlmab erinevaid valdkondi, mille peale ei pruugi kohe tulla. Meie töötuba hõlmab kahte katset ja nende lahtiseletust ning sidumist erinevate õppeainetega.
Esimene eksperiment on palgi lõhestamine. See katse seob füüsika, loodusõpetuse, ajaloo ja eesti keele ning tööõpetuse.
Teine katse põhineb rõiva kui sotsiaalse staatuse lahti mõtestamisel ja riide värvimise võimaluste tutvustamisel läbi ajaloo. Proovime järgi erinevaid värvimismeetodeid ja vaatame, kuidas värvide kasutuselevõtt arendas ja muutis keelt.

17:15–18:00 seminaril osalejate tagasiside, lõppsõnad (M-134)


Seminarist osavõtt on tasuta, toitlustamine korraldajate poolt.

Seminaril osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 15. oktoobriks aadressil cect@ut.ee.

Palume registreerumisel järgmisi andmeid: nimi; õpetatav aine; kool; meiliaadress; postiaadress ja isikukood (väljastatava diplomi jaoks). Palume välja valida kaks töötuba ning osalemissoovist registreerimisel teada anda.

Vaata ka: Tallinna Ülikooli kampuse kaart

Lisainfo: Monika Tasa, Kultuuriteooria tippkeskuse koordinaator, 737 6535, cect@ut.ee

Tallinna Ülikoolis,
29. oktoobril 2011

Seminari raames esitletakse kogumikku, mis sisaldab nii 2010. kui 2011. a. seminaride ettekannete ja töötubade teemalisi tekste. Kogumikku kavandatakse õppekavadega seotud abimaterjalina ning on õpetajatele tasuta.

 2011. aasta õpetajate seminari tagasiside küsimustik.


9:45 hommikukohv kerge suupistega
Silva maja, S-428

10:00-10:30 Avamine, õpetajate kogumiku esitlus
Halliki Harro-Loit (TÜ) „Kultuuriline identiteet ja kultuurimälu kui läbiv teema õppekavas“

10:30-11:00 I ettekanne:
Peeter Torop (TÜ) „Kultuuriline autokommunikatsioon ja kultuuri mnemotehnika“

11:00-11:30 II ettekanne:
Raili Nugin (TLÜ) „Õppekava Gordoni sõlm: identiteet“

11:30-12:00 III ettekanne:
Elo-Hanna Seljamaa (TÜ) „Kultuur ja kultuurid põhikooli õppekavas“

12:00-13:00 lõuna
Aatrium, Mare maja III korrus

13:00-16:30 paralleelsed töötoad, kohvipaus jooksvalt

Töötoad:
1. „Esemed jutustavad lugusid“ – Mare maja, M-340
Läbiviijad: Virve Tuubel (ERM), Liia Vijand (Põlva Ühisgümnaasium, TÜ)

2. „Pärimus looduses, loodus pärimuses“ – Mare maja, M-224
Läbiviija: Marju Kõivupuu (TLÜ)

3. „Visuaalkultuur ja dokumentalistika“ – Silva maja, S-428
Läbiviijad: Aune Unt, Katre Pärn (TÜ)

4. „Rühmaintervjuu ja teleuudis ainetunnis“ – Mare maja, M-227
Läbiviija: Kadri Ugur (TÜ)

16:30-17:00 tagasiside
Silva maja, S-428

17:00-19:00 vastuvõtt
Aatrium, Mare maja III korrus

Ettekannete ja töötubade lühitutvustused

Ajakava (PDF)

ASUKOHT

Seminari toimumispaika otse tänavalt ei saa, tuleb minna kas läbi Mare maja (Uus-Sadama 5) või Terra maja (peamaja, Narva mnt 25). Seminari toimumispaika juhatavad peasissekäikudest edasi sildid.

Tallinna Ülikooli kampuse kaart

Seminarist osavõtt on tasuta.
Seminaril osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 17. oktoobriks aadressil cect@ut.ee.

Tartu Ülikoolis,
30. oktoobril 2010

Ürituse moderaatoriks on kultuuriajaloolane Marek Tamm

11.00-12.00	avamine – haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas	Ülikooli 16-214
	ettekanded:	Ülikooli 16-214
	Peeter Torop "Ajaloo keeled" Olga Schihalejev "Õpetamine kui kultuuri vahendamine või kultuuri taasloomine?" Elo-Hanna Seljamaa "Rahvaluule kui tekst ja sotsiaalne praktika"
12.00-12.30	kerge einega kohvipaus	kohvik Werner
12.30-14.00	töötoad
	"Esemed jutustavad lugusid" (Virve Tuubel, Liia Vijand, Marge Konsa, Kristel Rattus ) "Maastik: kultuuri vahendaja" (Helen Sooväli-Sepping, Vahur Puik) "Visuaalkultuur ja dokumentalistika" (Aune Unt, Katre Pärn)	Ülikooli 18-226 Ülikooli 16-113 Ülikooli 16-102
14.00-14.15	kohvipaus	Ülikooli 16-214
14.15-15.00	ümarlaud - kokkuvõtted töötubadest, tagasiside	Ülikooli 16-214

Seminari toimumisajal on avatud populaarteaduslike raamatute näitus (Ülikooli 16-215)

Programm (PDF)

Vaata plakatit
 
Vaata pilte