Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub:

15.02.2012 kell 16.15 Lossi 3-427

KAARINA REIN esineb ettekandega:
“Meditsiinitöödest ja nende autoritest Academia Gustaviana’s”

Alates rootsiaegse Tartu gümnaasiumi rajamisest kuni Academia Gustaviana tegutsemisaja lõpuni, so aastatel 1630–1656, jõudis Tartus ametis olla 3 meditsiiniprofessorit — Johannes Raicus, Johann Below ning Sebastian Wirdig. Academia Gustaviana arstiteaduskonnas oli tudengeid teiste teaduskondadega võrreldes väga vähe ning ka 17. sajandist pärinevate meditsiinialaste kirjutiste hulk oli Tartu ülikoolis väike. Academia Gustaviana perioodil Tartus meditsiinitöid ette kandnud üliõpilastest oli vaid üks tulevane arst, ülejäänuid neli aga loodusteaduslike kõrvalhuvidega teoloogiaüliõpilased ja tulevased vaimulikud.

Sellegipoolest oli Tartu ülikool 17. sajandil kõige idapoolsem Euroopa ülikool ning rootsiaegset Tartu ülikooli võib pidada Ida-Euroopa oluliseks meditsiinimõttekeskuseks. Võib öelda, et Tartus aastatel 1630–1656 koostatud meditsiinialastes töödes peegelduvad nii varauusaegsed teaduslikud arusaamad kui ka antiikkirjandusele ja Piiblile toetuv mütoloogilis-religioosne pilt meditsiinist ja selle võimalikest leiutajatest.

Ent Academia Gustaviana aegsed arstiteaduslikud tööd ei paku huvi pelgalt meditsiiniajaloo seisukohast. Kuivõrd meditsiinitööde esitajad õppisid enamasti filosoofia- või teoloogiateaduskonnas, kajastus arstiteaduslikes disputatsioonides ja oratsioonides suuresti Academia Gustaviana’s omandatud humanitaarharidus.

Kõik huvilised on oodatud!

Enne ja pärast koosolekut on võimalik osta soodushinnaga äsjailmunud ÕES 2010 aastaraamatut. Vt täpsemalt http://www.ut.ee/OES/publikatsioonid/

Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolek

toimub kolmapäeval, 1. veebruaril 2012 kell 16.15 Lossi 3–427.

Päevakorras:

ÕES aseesimehe MARJU LUTS-SOOTAK ettekanne

“Eesti õigusajakirjanduse tsaariaegne kevade”

Eesti esimesed õigusajakirjad publitseeriti juba enne I maailmasõda, kui
ilmusid ajakirjad  Seadus ja Kohus  (1909–1913, 1914),  Õigus ja Kohus
(1912–1914) ning  Õigus  (1913, 1914). Eesti õigusajakirjanduse algus enne
oma riiki ja omakeelset õigusteadust seab kahtluse alla Lääne-Euroopa
suurriikide ajaloo kaudu kujundatud vaate, et õigusajakirjandus on
otseselt seotud õigusteaduse ja õiguse rahvusriikliku isoleerimisega.
Need ajakirjad olid mõeldud juristidelt mittejuristidele. Rahvusvahelises
plaanis oli tegemist omapärase nähtusega. Populaarseid õigusajakirju ei
ilmunud ei läti ega leedu keeles, ehkki muidu olid rahvusliku ärkamise
liikumised, sotsiaalsed revolutsioonid jms. kõigil kolmel rahval sarnased.
Populaarseid õigusajakirju ei olnud ka Skandinaavias, kuigi sealne
õiguskultuur on suhteliselt rahvapärane. Nii tuleb esimesi eestikeelseid
õigusajakirju seostada pigem nende tegijate isiklike erialaste
ambitsioonide ja ühiskondliku aktiivsusega. Rahvusvahelises plaanis kaunis
erakordse populaarsete õigusajakirjade edukuse tagas institutsionaalne
tugi. Kõik kolm ajakirja ilmusid ajalehtede kaasannetena.

ÕES aastakoosoleku päevakorras:
1. Juhatuse tegevuse aruanne
2. Revisjonikomisjoni aruanne
3. Esimehe, juhatuse ja revisjonikomisjoni valimised
4. ÕES stipendiumi väljakuulutamine

Järgneb ÕES aastaraamat 2010 esitlus.

Kõik huvilised on väga oodatud ettekannet kuulama ja liikmed tervel aastakoosolekul osalema!

ÕES veebileht uuendati ning töötab nüüd WordPressi mootoril.