1905. aasta Eestis: komiteed ja vägivald maal

Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul
16. aprillil 2014 kl 16.15 Lossi 3-427

esineb TOOMAS KARJAHÄRM ettekandega

“1905. aasta Eestis: komiteed ja vägivald maal”.

Ettekandes vaadeldakse alternatiivse võimu loomise katseid ja revolutsioonilise terrori avaldumist maal. Lühidalt iseloomustatakse allikaid ja uurimisseisu (sh mõisteid), kirjeldatakse komiteede/komisjonide ning mõisaründajate salkade moodustamist ja tegevust, mõisnikele tekitatud kahju ulatust. Arutletakse mõnede 1905. aastaga seotud historiograafiliste seisukohtade ja hüpoteeside üle. Kui Eesti ala 365 vallast on ebaseaduslikke tegevusi vallaorganite komplekteerimisel teada (autori kasutuses olnud allikate järgi) u 100 vallas (vallaametnike koosseisu täielik või osaline uuendamine u 50 vallas, ühe teema komisjonide moodustamine veel 50 vallas ), siis mis toimus ülejäänud valdades? Vastupidiselt nõukogude historiograafia väidetele ei domineerinud revolutsioonilistes omavalitsustes kõige vaesemad kihid - mõisatöölised ja sulased, pigem talunikud (kohaomanikud ja rentnikud), samuti maaharitlased ja käsitöölised. Seaduslike vallaomavalitsuste autoriteet oli kogukonnas üldiselt kõrge ja need asusid ise ellu viima radikaalseid ümberkorraldusi, muutudes selles mõttes samuti revolutsioonilisteks ja valitsusevastasteks organiteks. Kohaomanikud ja rentnikud ei soovinud vallakogukonnas võimu vabatahtlikult maatutele üle anda; viimased polnud selleks ka valmis, enamasti puudusid neil vastavad kogemused ja hariduslikud eeldused. Rahvakoosolekutel ja uustekkelistel komiteedel puudus erinevalt vallaomavalitsusest täitevaparaat oma käredate otsuste elluviimiseks ja seetõttu ei suutnud nad kuigipalju lühikese eksisteerimisaja vältel ära teha; viljakam oli nende koostöö seaduslike vallavalitsustega. Maksimaalselt vaid u 20 komiteed pretendeerisid seadusliku vallavalitsuse täielikule ülevõtmisele, ent tegelikult jõuti selleni ainult üksikutes kohtades või eksisteeris “uus võim” paralleelselt “vanaga”. Erinevalt Lätist ei läinud Eesti vallakogukondades võim täidesaatvatele komiteedele, kes moodustasid Lätis ülemaalise võrgustiku ja allusid kesksele sotsiaaldemokraatlikule juhtimisele. Ka ei olnud enamik komiteesid Eestis moodustatud parteilisel alusel, kuigi sotsiaaldemokraatia mõju eriti Tallinna (tsentralistid) ja Tartu (Speegi föderalistid) ümbruses kasvas ja mõned komiteed nimetasid end sotsiaaldemokraatlikuks ühinguks või seltsiks. Eestis polnud sotsiaaldemokraatlikud organisatsioonid revolutsiooniliste komiteede tekkimise obligatoorseks eedluseks ja tingimuseks, rohkem sõltus see kohalike aktivistide ja karismaatiliste liidrite olemasolust, kellel polnud sotsiaaldemokraatiaga seost või oli see väga põgus. Ka ei ole leidnud tõestust väide, et komiteede liikmed võtsid aktiivselt osa mõisate ründamisest ja mõisnike vara hävitamisest. Kooliõpetajad ja vallasekretärid, kes etendasid komiteedes tähtsat osa, jäid vägivallategudest üldiselt kõrvale. Oli ka erandeid, nagu ”Velise vabariigi” juht kooliõpetaja Ivan (Jaan) Paulus, kes juhtis mässuliikumist kogu Läänemaal. Enamik komiteesid asus alal, kus ülestõusu ja mõisate ründamist üldse ei toimunud.

Kas Eestimaa talurahva kongressi korraldamise lõppfaasi (Volta koosolek) juht VSDTP Tallinna komitee prominentne liige Aleksander Kesküla suunas Tallinna töölised maale (kas mõisaid põletama?), ja kui, siis milliseid juhiseid võis ta salkade juhtidele anda. Kas see oli ühe mehe projekt? Võib kahelda selles, et maale läinud tööliste esmane ülesanne ja kindel siht oli mõisniku vara hävitamine, mida ei kiitnud avalikult heaks ühegi tollal Eestis tegutsenud sotsiaaldemokraatliku organisatsiooni juhtkond. Tähelepanuväärne on see tõsiasi, et põletati ja purustati peamiselt mõisniku elumaju ja piiritusevabrikuid, muud majandushooned jäid terveks ja mõisa majandustegevus võis jätkuda. Kui usaldusväärsed on 1905. aasta põhiallikatena repressiivorganid, legaalne ajakirjandus ja hilisemad mälestused? Küsimusi, mida uurida, on veel palju.

Kõik huvilised on teretulnud!

 

75 aastat haldusreformist

2. aprillil 2014 kl 16.15 esinevad

Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul Lossi 3-427

TAAVI PAE ja ERKI TAMMIKSAAR

ettekandega: “75 aastat haldusreformist”.

Konstantin Päts ütles 1933. aastal Maaomavalitsuste kongressil peetud kõnes järgmist: „Lugupeetud kongressi liikmed! Oma avakõnes lugupeetud liidu esimees [Hans Lauri] soovitas, et kongress töötaks selle tähtsa küsimuse [omavalitsuste reformi] lahendamisel üksmeelselt. Selle peale pean ma oma referaadi algul kohe tähendama, et ühtmeelt omavalitsuste küsimuste lahendamisel leida, on peaaegu võimata. See on ülesanne, mis mõtlevatele inimestele üle jõu on käinud, sest see on üks kõige keerulisem ja kõige raskemini lahendatav küsimus riigi ja seltskonna eluhuvide lähendamisel olnud“. Vaatamata skeptilisele vaatele rakendus vallareform Pätsi autoritaarse valitsemise ajal 1. aprillil 1939. Reformi põhimõtted töötati välja aga juba 1935. aastal. Vallareformi seostatakse eelkõige inimgeograaf Edgar Kanti nimega, kuid tegelikult oli reformi põhimõtete väljatöötaja ja alusuuringute teostaja Endel Krepp. Oluline isik reformi algse ettevalmistuse faasis oli ka Juhan Maide ning vallareformi läbiviimine kattus selgesti riigi tollaste sisepoliitiliste arengutega.

Ettekandes analüüsitakse 1930. aastate teisel poolel toimunud vallareformi eeltöid ning otsime selle seoseid tollase poliitika- ja teadusmaastikuga.

Kõik huvilised on teretulnud!

26.03 küüditamise aastapäevale pühendatud ettekanne

Järgmine ÕES-i ettekandekoosolek toimub 26. märtsil kl 16.15 Lossi 3-427.

Päevakorras:

ANDRES JÕGAR

“Stalinismiaegsed repressioonid Tartu Õpetajate Instituudis (1946-1953)”.

Ettekande eesmärk on selgitada valdavalt seni kasutamata Eesti Rahvusarhiivi allikate (instituudi õppenõukogu, komsomoli- ja parteikoosolekute protokollid jm) põhjal repressiivseid meetodeid, mida rakendati Tartu Õpetajate Instituudis uue ühiskonna jaoks õpetajate koolitamisel.

Ettekanne keskendub järgmistele küsimustele. Esiteks vaadeldakse märtsiküüditamise eelseid repressioone instituudis aastatel 1947-1949. Põhiküsimusteks on TÕI õpilaste suhtes esitatud ideoloogilised pealekaebused ja kommunistlikku noorsooühingusse vastuvõtmisel välja toodud kandidaatide poliitilise vm sobimatusega seotud probleemid. Teiseks analüüsitakse instituudi õpetajate ja õpilaste küüditamise küsimusi. Kolmandaks käsitletakse EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumi arutelu ja seisukohavõtte instituudis ja ajakirjanduses.

Kõik huvilised on teretulnud!

 

 

12. märtsil Rein Müllersoni 70. sünnipäevale pühendatud ettekanne

Õpetatud Eesti Seltsi järgmine ettekandekoosolek

toimub 12. märtsil kl 16.15 Lossi 3-427.

Päevakorras:

PEETER JÄRVELAID

Institut de Droit international ja Eesti.

Professor Rein Müllersoni 70. sünnipäevaks.

Ettekande põhipunktid:

1. Institut de Droit international asutamine 1873 ja tema roll maailmas.

2. Eestiga seotud juristid Institut de Droit international liikmetena (A.M.Bulmerincq instituudi 10. president).

3. Rein Müllerson Institut de Droit international liikmena alates 1995.

4. Rein Müllerson kui tuntud jurist ja tundmatu elukäiguga mees. Rein Müllersoni sugupuust.

5. Rein Müllersoni õpetajatest. Akadeemilise karjääri kolm peatust: Moskva, London, Tallinn.

6. Rein Müllerson Eesti Vabariigi asevälisministrina ja eksperdina riigi taastamise ajal.

7. Rein Müllerson ÜRO Inimõiguste komitee liikmena ja ÜRO eksperdina.

8. Rein Müllerson Institut de Droit international presidendina. Tallinna kongress (2015).

26.02 Kalle Kasemaa ettekanne araabia tekstidest

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi ettekandekoosolek

toimub kolmapäeval, 26. veebruaril kell 16.15 Lossi 3-427.

Päevakorras ÕES auliikme  KALLE KASEMAA

ettekanne “Araabia tekstide tõlkimisest”.

Oma ettekandes keskendub dr. theol, prof. emer. Kalle Kasemaa peamiselt araabia keele eripäradele, millega tõlkimisel arvestada tuleb: grammatilised iseärasused, araabia keele suur sõnavara, lausestusküsimused, aga ka mõningad stiiliküsimused. Analüüs toetub tekstinäidetele koraanist, mõnedele ajaloolistele ürikutele kui ka tänapäeva araabia kirjandusele.

Kõik huvilised on teretulnud!

 

12. veebruaril ettekanne Ene Mihkelsonist

Järgmine ÕES ettekandekoosolek on kavas

12. veebruaril Lossi 3-427 kl 16.15.

EVELIN ARUST esineb ettekandega:
Ene Mihkelsoni varasem luule – retseptsioon ja tekstianalüüs“.

Ene Mihkelsonil täitub tänavu 70. eluaasta. Sel puhul on paslik heita tagasivaade Mihkelsoni loometee algusesse. Ettekanne keskendub luuletaja neljale esimesele luulekogule, milleks on „Selle talve laused“ (1978), „Ring ja nelinurk“ (1979), „Algolekud“ (1980) ning „Tuhased tiivad“ (1982). Ettekanne jaguneb kaheks osaks, millest esimeses käsitletakse Mihkelsoni varasemate luuletuste retseptsiooni ning teises pooles on kõne all kodu kujutamine ja selle tähendus. Kodu, põlvnemisküsimus ning kodu ja tinglikult ka lapsepõlve müümine läbivad teiste teemade kõrval punase niidina Mihkelsoni varasemat, aga mõnevõrra teisenenud kujul ka tema hilisemat loomingut.

Kõik huvilised on teretulnud!

 

ÕESi stipendium Tuuli Kurisoole

Õpetatud Eesti Seltsi stipendiumi

ÕES-i eelmise 2011. aastaraamatu parima autorina

pälvis TUULI KURISOO

artikli “Ristripatsid Eesti 12.–13. sajandi laibakalmistutes: kas ehted või usu tunnused?” eest.

Palju õnne ja edu edaspidiseks!

Huvilised saavad artikliga tutvuda ka meie kodulehel:

http://www.ut.ee/OES/wp-content/uploads/Kurisoo.pdf

 

ÕES aastakoosolekul valiti uus esimees ja auliikmed

Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolekul 29. jaanuaril 2014
valiti ÕES-i uueks esimeheks õigusajaloo professor Marju Luts-Sootak.

Juhatuse ettepanekul valis üldkoosolek ÕES-i auliikmeteks
dr. hist. Toomas Karjahärmi ja dr. theol, prof. emer. Kalle Kasemaa.

Peatselt on võimalus kuulata ka äsjavalitud auliikmete ettekandeid – Kalle Kasemaa räägib araabia tekstide tõlkimisest 26. veebruaril ja Toomas Karjahärm tutvustab kevadel oma uut raamatut “1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal”.

Seltsi võeti vastu ka 4 uut tegevliiget:
Mart Kuldkepp, Ründo Mülts, Krista Ojasaar ja Janika Päll.

Aastakoosoleku järel esitleti Õpetatud Eesti Seltsi 2012. aastaraamatut, mis sisaldab teadusartikleid kirjandusteadusest, Toomemäe kujunemislooni, meditsiini- haridus- ja õigusajaloost eesti ajalooni. Vt täpsemalt: http://www.ut.ee/OES/publikatsioonid/

Järgmine ÕES ettekandekoosolek on kavas 12. veebruaril Lossi 3-427 kl 16.15.
EVELIN ARUST esineb ettekandega
Ene Mihkelsoni varasem luule – retseptsioon ja tekstianalüüs“.

 

ÕES aastakoosolek 29. jaanuaril

Õpetatud Eesti Seltsi järgmine koosolek toimub

29. jaanuaril kell 16.15 Lossi 3-427.

Päevakorras:

TIIT ROSENBERG

Virumaa Narva-tagused vallad Eesti Vabariigi piirivalve vaatevinklist.

Ettekandes antakse lühiülevaade Virumaa Narva-tagustest valdadest ning keskendutakse seejärel Eesti Vabariigi piirivalve rajamisele  seal alates 1923. aasta kevadest kuni 1940. aasta suveni. Käsitletakse piirivalve ja kohalike elanike suhteid, piiririkkumisi ning piirivalve Narva jaoskonna lõigus asetleidnud piirikonflikte EW ja NL vahel.

Kõik huvilised on teretulnud.

Järgneb ÕES-i aastakoosolek:

1. Juhatuse 2013. aasta tegevuse aruanne

2. Revisjonikomisjoni aruanne

3. Esimehe, juhatuse, revisjonikomisjoni valimised

4. Uued liikmed ja auliikmed

5. ÕES-i stipendiumi väljakuulutamine

ÕES stipendium

Õpetatud Eesti Selts kuulutas välja stipendiumikonkursi ÕES 2011. aastaraamatus ilmunud artiklite autoritele.

Artiklitele on ligipääs: http://www.ut.ee/OES/publikatsioonid/

Kandidaate esitada või ise kandideerida parima artikli autori preemiale saab kuni

27. detsembrini 2013 aadressil: Õpetatud Eesti Selts, Lossi 3-421, 51003 Tartu või

elektrooniliselt aadressil: kadi.kass@ut.ee.

Stipendiumi määramine kuulutatakse välja ÕES aastakoosolekul jaanuaris 2014.