ÕES aastakoosolek 2016

ÕES aastakoosolek toimub

kolmapäeval, 03. veebruaril 2016 kell 16.15 Lossi 3-406.

Sel aastal peab erandkorras esimehe asemel ettekande Hain Rebas teemal:

“Eesti koorilaulu politiseeritus ja lõhe eriti 1950. aastail”

Kodu-eestlane seob instinktiivselt mõistet ”laulupidu” Gustav Ernesaksa nimega. Miks see nii on, seda pole vaja lähemalt seletada, seda teab ja tunnetab kõik meie laulurahvas. Vähem teame aga sellest, kuidas, ja miks just temaga, ning milliste raskuste kiuste omal ajal kõik need asjad tema ümber just niimoodi sattusid, või õigemini just naamoodi toimetati.
Veelgi vähem tuntakse Eestis samaaegset Välis-Eesti kultuurielu, näiteks just välis-eestlaste suurte laulupidude olemust, haaret ja patriootliku mõju Juhan Aaviku, Eduard Tubina ja Eesti NSV-s represseeritud Tuudur Vettiku liinis. Viimane aeg oleks meie rahvusliku üldhariduse mõttes seda puudust korvata. Sest kui arvame, et ka välis-eestlusel oli midagi pakkuda Eesti taasiseseisvumisele veerand sajandi eest, siis kahtlemata lisasid välis-eesti koondavad ja innustavad laulupeod olulist välis-eestluse vaimsusele ja püsivusele. Teiste sõnadega peaksime kalibreerima oma arusaamisi ”eesti laulupidudest” pärast Teist maailmasõda selles mõttes, et täpsustame ja relativeerime pisut nn. Ernesaksa fenomeeni ning räägime ka Saksamaal, Rootsis, Kanadas ja USA-s toimunust.

Järgneb aastakoosolek, mille päevakorras on:
1) Juhatuse 2015. aasta tegevuse aruanne
2) Revisjonikomisjoni aruanne
3) Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine
4) Uued liikmed ja auliikmed
5) ÕESi stipendiumi väljakuulutamine.
6) Põhikirja muutmine.

Aastakoosolekule järgneb orienteeruvalt kell 18 ÕESi aastaraamatu 2014 esitlemine.

Hent Kalmo räägib teemal Ants Piip ja Tartu läbirääkimised

Olete oodatud Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 9. detsembril kell 16.15

 

Lossi 3-406

 

Päevakorras on Hent Kalmo ettekanne  ”Eesti diplomaatia kangelasajastust: Ants Piip Tartu rahukonverentsil”

 

1919. ja 1920. aasta vahetusel peetud Tartu rahuläbirääkimisi on alati seostatud Jaan Poska nimega. Poska diplomaadivõimete tunnustamise varju on aga kippunud jääma küsimus, milles tema läbilääkimistaktika täpselt avaldus ja kas see leidis Eesti delegatsiooni üksmeelse toetuse. Ehkki kirjanduses on vihjamisi kõneldud konfliktidest ja kriisidest Eesti delegatsioonis, pole ajaloolased neid siiani põhjalikumalt uurinud. Ettekandes vaadeldakse Tartu rahurääkimisi ja nende diplomaatilist eellugu delegatsiooni teise liikme, Ants Piibu vaatenurgast. Eesmärk on näidata, et Eesti delegaatidel polnud tarvis ettevaatlikult manööverdada mitte üksnes rahvusvahelises diplomaatias ja koduses poliitikas, vaid puhuti ka rahudelegatsiooni liikmete endi hulgas.

 

Kõik oodatud!

Brita Melts räägib geograafiast ja loomingulisusest kirjanduslikes omailmades

Olete oodatud Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 25. novembril kell 16.15
Lossi 3-406
Päevakorras on Brita Meltsi ettekanne “Geograafia ja loomingulisus kirjanduslikes omailmades”

Ettekanne käsitleb Umwelt’i teooria ja kultuurigeograafia raamis eesti nüüdiskirjanduse suundumust kujutada ilukirjanduses autobiograafilisi maastikukogemusi, mille võrgustikust kujuneb kirjanduslik omailm. Selline looming hõlmab kirjaniku kodukoha või mingil muul põhjusel tähendusliku piirkonna topograafia kirjeldamise läbi mälestuste, emotsioonide, subjektiivselt tähenduslike maastikudetailide, igapäevaelu, iseenda ja lähikondsete mõtteilma, aga ka läbi ajalooliste faktide, kogukonna pärimuse jne. Oma lähipiirkonna läbikirjutamisega jutustaks kirjanik justkui iseenda elust, kuid enda eluloo seob ta (kodukoha) maastikega nõnda, et loomingulisi elukaardistusi hakkavad määrama või vähemalt rütmistama iseäralikud geograafilised üksikasjad. Kusjuures sageli on puhtalt omaelulooliste seikade ülestähendamisele lisatud piirkonna ajalugu avavat dokumentaalset materjali, laiendades niisuguse kirjandusliku omailma-kujutuse ajalist mõõdet sageli lausa sajandipikkuseks. Vaatamata sellele aga, et neil omailmadel on autori koduümbrusega väga äratuntavalt kattuv geograafiline läte – prototüüpse keskkonna tuvastamine Eestmaa kaardil ei ole raske –, jäävad tegelike ja ilukirjanduslike maastike vahele võrdusmärgi tõmbamise võimalused siiski hajusaks kas või seetõttu, et loomingusse kandunud ümbrusele on sageli antud väljamõeldud toponüüm (Poeedirahu, Paradiis, Airootsi), või siis seepärast, et keskkonda on kujutatud selgelt subjektiivsete valikute ja tahete alusel. Muudest aspektidest juba ettekandes.

Kõik oodatud!

11. novembril Hannes Vallikivi räägib vabadussõjalaste protsessidest Riigikohtus 1934 – 1936

Olete oodatud Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 11. novembril kell 16.15
Lossi 3-406
Päevakorras on Hannes Vallikivi ettekanne “Vabadussõjalaste protsessid Riigikohtus 1934 – 1936″

Hannes Vallikivi otsib vastust küsimusele, miks “vaikival ajastul” tehtud üle tosinas lahendis ei andnud Riigikohus kordagi õigust vabadussõjalastele. Seda vaatamata paljudes kaebustes tõstetud väidetele, et EVL sulgemine ja valitsuse muud toimingud kaitseseisukorra kehtestamisel ja rakendamisel on põhiseaduse vastased. Ettekandja uurib, kas Riigikohtu erinevad koosseisud rakendasid toona kehtinud õigust vormiliselt õigesti ja ühetaoliselt ja kas leidub märke kohtunike täitevvõimust sõltuvusest. Ta tõmbab paralleele vabadussõjalaste kaebuste ning kommunistide ja saksa marurahvuslaste üle peetud protsesside vahele ning pakub välja kohtu passiivsuse põhjused.

Kõik oodatud!

28. oktoobril Mihkel Mäesalu ettekanne ühe keskaegse õigusteksti kasutamisest

Olete oodatud Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 28. oktoobril kell 16.15
Lossi 3-406
Päevakorras on Mihkel Mäesalu ettekanne ”Ühe keskaegse õigusteksti kasutamisest. Mõõgavendade ordu Saksa ordusse inkorporeerimise üriku (1237) omaaegsed tõlgendused Riia peapiiskopi ja Saksa ordu vahelise konflikti kontekstis (1290. aastatest kuni 1480. aastateni).”

Ettekanne keskendub ühe keskaegse õigusteksti kasutamisele kahe sajandi vältel. Mulle näib, et õigustekstidel (privileegidel, määrustel, lepingutel jne) ei saa olla ühte selgelt defineeritavat tõlgendust. Teksti tähendus muutub aja jooksul ja sõltub nii tõlgendaja eesmärkidest, kui ka sellest, kas kaasaegsed tema tõlgendust üleüldse aksepteerivad. Püüan seda demonstreerida toetudes ühe paavst Gregorius IX (ametis 1227–1241) üriku kasutamisele Riia peapiiskoppide ja Saksa ordu vahelistes tülides 13. saj lõpust kuni 15. saj lõpuni.

1237. aasta 12. mail teavitas paavst Gregorius IX orduvendi ja Liivimaa piiskoppe Mõõgavendade ordu inkorporeerimisest Saksa ordusse. Just selle ürikuga seati paika Saksa ordu Liivimaa haru õiguslik vahekord piiskoppide ja paavstiga Saksa ordu ja Riia peapiiskopid oma sajandeid väldanud konfliktide käigus oli Gregoriuse ürik üks paljudest autoriteetsetest õigusdokumentidest, mille toel tülitsejad oma eesmärke ellu viia püüdsid. Muuhulgas esitasid nad üriku alusel väiteid, mis olid teatavas vastuolus omaaegse õigusliku tegelikkusega: peapiiskopid nõudsid näiteks Saksa ordult läänivannet ning väitsid, et Liivimaa on õigupoolest Kirikuriigi osa.

Kõik oodatud!

Riina Rammo ettekanne keskaja tartlase “rõivakapist”

Olete oodatud Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 14. oktoobril kell 16.15
Lossi 3-406
Päevakorras on Riina Rammo ettekanne “Pilguheit keskaja tartlase “rõivakappi”"

Tänu soodsatele säilimistingimustele on Tartu keskaegsetest jäätmekastidest leitud tuhandeid tekstiilikatkeid. Jäätmekastid on maa sisse süvendatud ja puiduga vooderdatud šahtid, millesse visati majapidamisjäätmeid ning mis olid samal ajal ka käimla lampkastideks. Säilinud fragmendid on suhteliselt väikesed ning pärinevad rõivaste ja teiste tekstiilesemete valmistamise jääkidest, mida osalt võidi käimlatoimingutes kasutada ka hügieeniotstarbel. Mida uut saab selliste tillukeste tekstiiliräbalate põhjal keskaegsete tartlaste kohta teada? Lisaks jäätmekäitlusele, hügieenitoimingutele, aktiivsetele kaubandussuhetele ja kangakudumise tehnoloogiale annavad need leiud võimaluse piiluda keskaegse linnaelaniku „rõivakappi“. Terviklikku kostüümi säilinud väikeste katkete põhjal kokku panna ei saa, ent päris palju annab siiski moe, tarbimisharjumuste ja valikute kohta välja lugeda. Ligikaudu 2000 uuritud kangakatkest 16% on säilinud jälgi nende varasemast kasutusest õmbluste, dekoratiivsete lõikeservade ja teiste detailide näol. Arheoloogiliste leidude põhjal saab reaalselt näha rõivastuseks kasutatud kangaid ja nende omadusi, mis kirjalikest ja pildilistest allikatest alati nii selgelt välja ei tule. Mitmesuguste säilinud kinnitusjäljed (nt nööbid) võimaldavad teha järeldusi rõivaste lõigete ja väljanägemise kohta. Uhkelt viimistletud servad ja kaunistused annavad aimu linnaelanike eelistustest ja edevusest. Ettekanne püüab vastata küsimusele, milline oli rõivamood keskaegses Tartus.

 

Kõik oodatud!

23. septembril räägib Mare Rand Adalbert Phillipp Cammererist

Olete oodatud Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval 23. septembril kell 16.15

Lossi 3-406

Mare Rand peab ettekande teemal ”Aleksander vaid, ja üksnes tema, lõi Sulle, Dorpat! Sinu noorussära”: Adalbert Philipp Cam(m)erer – Tartu üliõpilasest koolimeheks ja luuletajaks.

Adalbert Philipp Cammerer (25. juuni 1786 Bamberg – 3. juuli 1848 Riia) rändas siiamaile 1808. aastal koos Prantsusmaalt vabanenud vene sõjavangide pataljoniga ja alustas järgmisel aastal õpinguid Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Oma teisel õppesemestril kuulas ta ülekaalukalt teoloogiteaduskonna loenguid ja esitas teoloogia alal hõbemedali väärilise võistlustöö. Kolmandal semestril külastas ta äsja pikalt Euroopa-reisilt naasnud professor Morgensterni esteetika- ja arheoloogialoenguid ning õppis seejärel ühe aasta ülikooli juures tegutsevas Õpetajate Instituudis, mis määras ka edasise leivatöö pedagoogina Haminas, Paides, Tallinnas, Riias ja Jekabpilsis.

Juba Saksamaal alanud luuleharrastus sai inspiratsiooni ja õhutust Tartus ja jätkus kogu elu, tänaseks on tema luulelooming unustusse jäänud. Põhjus peitub selle iseloomus ja laadis – üks osa on enamasti oma ajastu aktuaalseid poliitilisi sündmusi peegeldav panegüüriline ajaluule ning teine osa sageli koos adressaatidega kaduv juhuluule. Vaatluse all on Adalbert Cammereri elukäik (tema mälestuste ja arhiiviallikate põhjal) seotuna eriti Tartu ülikooliga ja tema mentori Karl Morgensterniga ning peamiselt esimene pool tema loomingust, mis on tänapäeval enim kättesaadav.

Kõik on oodatud!

 

Konverents „150 aastat seltsiliikumist Eestis“

11. septembril 2015  algusega kell 11

Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis

Korraldajad: Vanemuise Selts, Õpetatud Eesti Selts, Tartu Ülikooli muuseum

 

 

11.00-11.10 Konverentsi avamine.

11.10-11.35 Tiit Rosenberg. Eesti seltsiajaloo senisest uurimisseisust.

11.35-12.00 Peeter Järvelaid. Seltsiliikumise õiguslikust taustast.

12.00-12.25 Valter Haamer. „Eesti Postimees“ eesti ühiskonnast aastal 1865.

12.25-12.50 Malle Salupere. J.W. Jannsen kui eesti seltsiliikumise isa.

 

12.50-13.20 Kohvipaus

 

13.20-13.45 Lea Teedmaa. Seltsielust Tartus 1860ndail.

13.45-14.10 Lea Leppik. Vanemuise Selts ja Tartu Ülikool.

14.10-14.35 Kersti Taal. Õpetatud Eesti Seltsi ja Vanemuise Seltsi suhetest.

14.35-15.00 Evald Kampus. Vanemuise selts teiste seltside peres.

Kärt Summataveti ettekanne “Traditsioon? Inspiratsioon! Allikad arhailise kultuuri süvakihtides.”

Näitus “Traditsioon? Inspiratsioon! Inspiratsiooniallikad ja mälumaastikud” on pühendatud meie arhailise kultuuri mentaalsetele süvakihtidele ja hingelistele väärtustele. Eesti kunstis on esivanemate pärandile pühendatud kunstiteoseid loodud juba enam kui sajandi jooksul, kuid iga looja esitab oma suhet pärimusega talle isikupärasel viisil. ERMi näitus tutvustab ehtekunstniku ja disaineri, kunstidoktor Kärt Summataveti autoriloomingut.

Näitusel on eksponeeritud kunstniku joonistused, unikaalehted, innovaatilised ehteseeriad ja moekollektsioonidele disainitud ehtelooming, mis on sündinud vahetus kokkupuutes soome-ugri mütoloogia ja muistsete aegade vaimsust kandva rahvaloominguga. Esmakordselt esitleb kunstnik näitusel ka neid muuseumikogudes säilitatavaid esemeid, rahvaloomingu- ja pärimustekste ning teaduskirjandust, mis on otseselt või kaudselt autori mõtteid ja loomingut inspireerinud või mõjutanud.

Näituse kandvad võtmesõnad on hingelind, ilmapuu, maailma keskpunkt, vägi, kaitse, maa ja ilm ehk teisisõnu – igavikulised ja üldinimlikud väärtused, mille juured asuvad siinsamas – Eestimaal.

Küsimusele, kuidas traditsioon on inspireerinud näituse autorit, on Kärt Summatavet vastanud: „Mind inspireerib pärand sellisena nagu ta mulle tundub, milliseid mõtteid ja kujutluspilte, väärtushinnanguid ja argielust erinevaid kogemusi minu hinges tekitab ning millises võtmes minus tekkivad seosed professionaalse kunsti kaudu väljenduvad.“

Ettekandele järgneb samanimelise näituse külastus.

Üritus toimub koostöös Eesti Rahva Muuseumiga

Seekord on toimumiskohaks Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja, J. Kuperjanovi 9.

 

 

20. mail Monika Levkini ettekanne “1947. aasta rahareformist NSV Liidus ja Eesti NSV-s: teostamine ja vastukajad”

Olete oodatud Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval 20. mail kell 16.15

Lossi 3-427

1947. aasta detsembris viidi NSV Liidus läbi rahareform. Rahareformid toimusid pärast sõda enamikus Euroopa riikidest, kuid Jossif Stalini juhitud riigis seoti rahareformiga ka kaardisüsteemi kaotamine. Poliitilise prestiiži saavutamine sundis ruttama. Majanduslikult polnud riik veel selliseks muutuseks valmis, ebakõlad püüti varjutada propagandistliku ilukõnega. Nõukogude Liit oli asunud rakendama rasketööstust eelisarendavat majandusmudelit, kus inimeste esmatarbekaupade vajaduse rahuldamine jäeti tagaplaanile veel pikkadeks aastakümneteks. Ehkki majanduslikus mõttes võis rahareformi lugeda õnnestunuks, tahan näidata toimunud sündmust nö lihtsa inimese tasandilt. Püüan avada reformi ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud küsimusi ning anda lühivaate reformi tulemustest nii NSV Liidus tervikuna kui Eesti NSVs.

 

Kõik on teretulnud!