Kaur Alttoa Wemela kihelkonnast

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub 22. märtsil kell 16.15, Lossi 3-406.

Ettekande peab Kaur Alttoa teemal ”Kus ikka asus Wemela kihelkond?

Hermann Hildebrand (1843-1890) on avaldanud raamatutäie Varikanis leiduvaid Vana-Liivimaa teemalisi materjale. Ühes 1319. aasta ürikus figureerib ka Tartu piiskopi diötseesis asuv Wemela kirik. Üksmeelse arvamuse kohaselt on tegemist Laiuse kihelkonnaga – Eesti ajalooteaduses põlistus see seisukoht Johann Kõpu Laiuse kihelkonna ajaloo ilmumisega 1937. aastal.

Ettekanne tõstatab küsimuse: kas asi on ikka nii?

Kõik oodatud!

 

Viktor Kastra räägib teemal J. Anvelt vs. A. Kastra

Järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub 08. märtsil kell 16.15 Lossi 3-406

Ettekande peab Victor Kastra teemal ”J. Anvelt vs. A. Kastra – mis, kuidas ja miks?“, tutvustades ettekandega raamatut “Pikk tee isani”. Ettekanne toimub vene keeles, tõlgib Hillar Kaevla.

Esitletav raamat “Pikk tee isani” põhineb minu isa, August Kastra tegevusel iseseisvuseelses Eestis. See näitab lihtsast Visusti mõisa taluperest pärit tsaariaegse publitsisti vääramatut püüdu demokraatlike väärtuste poole.Raamatus kasutatud allikmaterjalid Moskva,Tallinna ja Tartu arhiividest tõendavad vääramatult, et aastatel 1912-1914 tegutses Jaan Anvelt kõigi ebaausate võtetega VSDTP Tallinna Komitee ja selle juhtkomitee liikme August Kastra vastu, tõrjudes teda välja Eesti poliitilisest tegevusest ja töölisliikumise eesotsast.August Kastra mustamine jätkus ka järgnevatel aastatel lõppedes veebruaris 1937. J. Anvelti kirjaga Siseasjade Rahvakomissariaadi (NKVD) peavalitsusse.Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist on Eesti ajaloos jätkunud Jaan Anvelt`it ülistav diskursus ning sisuliselt August Kastra tegevuse diskrediteerimine. Sellelaadse käsitluse eesmärk oli vähendada tema rolli Eesti töölisliikumises Eestis eelmise sajandi 20-ndatel aastatel.Selle tulemusena kajastub Eesti Ametiühingute Kesknõukogu esimese esimehe August Kastra tegevus Eestis kuni 1918. aastani vaid Eesti  bibliograafias, aga puudub täiesti tööliste sotsiaalse kaitstuse eestvõitlejana.

Kõik oodatud!

Katrin Kiirend-Pruuli vanemate ja laste suhete õiguslikust korraldusest esimesel iseseisvusperioodil

Järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub 22. veebruaril kell 16.15, Lossi 3-406
Ettekande peab Katrin Kiirend-Pruuli teemal “Perekond muutuste tuules: vanemate ja laste suhete õiguslik korraldus esimesel iseseisvusperioodil”

Ettekanne keskendub peresuhete õiguslikule regulatsioonile kehtinud Balti Eraseaduse ning väljatöötamisel olnud tsiviilseadustiku eelnõude pinnalt.

Ehkki Eesti Vabariik ja seadusandlus üldiselt arenes 1920ndatel kiiresti vabaduse ja võrdõiguslikkuse suunas, ei jõudnud uued modernsed regulatsioonid sama kiiresti eraõiguse valdkonda. Perekonnasuhteid jäi esialgu edasi reguleerima vanamoodne ja konservatiivne Balti Eraseadus. Selgeimalt avaldus vastuolu Balti Eraseaduse konservatiivsuse ja modernse võrdsusidee vahel abikaasade omavahelistes suhetes. Abikaasade isiklikes suhetes oli suurimaks vaidluskohaks naisele pereasjade otsustamisel suurema kaasarääkimisõiguse andmine.  Teiseks peamiseks vaidluskohaks oli vallaslaste ja nende emadega seonduv, eriti  väljaspool abielu sündinud laste õigused ja kohustused nende isade suhtes. Vähem poleemikat tekitas vanemate ja laste suhte üldine õiguslik regulatsioon.

Kõik oodatud!

 

ÕES aastakoosolekul 2017

Stipendiumi 2016. pälvis Kaur Alttoa artikli „Tartu Jaani kirik ‒ kas katkumemoriaal?“ eest.

Uueks juhatuse liikmeks valiti Brita Melts. Mart Kuldkepp lahkus juhatusest ning ta valiti rahvusvahelisse toimetuskolleegiumisse.

Seltsi võeti vastu kaks uut liiget – Lea Teedema ja Janika Kronberg.

Aastakoosoleku järel esitleti Õpetatud Eesti Seltsi 2015. aastaraamatut, kus on artikleid Adalbert Cammererist, Eesti seltsiliikumisest, Leevaku hüdroelektrijaamast, Balti Eraseadusest, keskaegse tartlase “rõivakapist” jne.

Aastakoosolek 2017

Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolek toimub kolmapäeval, 25. jaanuaril 2017 kell 16.15 Lossi 3-406.


Ettekande peab esimees Marju Luts-Sootak:
“Keskaegsest lääniõigusest Eesti Vabariigi poliitiliseks tsemendiks: jagatud omandi karjäärist uuemas Eesti õigusajaloos”

Keskaja Itaalia õigusõpetlased püüdsid Antiik-Rooma õigusmõistete abil kirjeldada oma kaasaegset õiguslikku tegelikkust. Nii jõudis taaskasutusse ka ladina omandimõiste dominium, aga vajas keskaegse läänikorraldusliku ühiskonna ja majanduse jaoks kohendamist. Et korraga saaksid oma osa nii senjöör kui vasall, nii maahärra kui tema alam, nii mõisahärra kui talupoeg jne., tuli omand jaotada kaheks: ülem- ja alamomandiks. Jagatud omandi kontseptsioon sobis hästi ka linnakruntide või kirikute ja kloostrite maade kasutusõiguste jaotamiseks. Modernse ajastu ühiskondlikele ja majanduslikele põhimõtetele jäi selline kahekordne omand jalgu ning ühendati 18.-20. sajandite reformides taas ühtseks, ka absoluutseks nimetatud täielikuks eraomandiks.

Sama aja Eesti ajaloost võib samuti leida olulisi samme absoluutse omandi sisseseadmiseks: mõisate allodifitseerimine kui valitseja ülemomandi kaotamine 18. sajandi lõpus; mõisate kuulutamine täielikuks eraomandiks ja talumaade alamomandi kaotamine 1816/19. reformidega; talukohtade müümine-ostmine täielikuks eraomandiks jms. Ehkki kõige selle juures oli väiksemaid eripärasid, oli tegemist Euroopa üldiste tendentsidega sarnaste protsessidega. Omapärane on aga see, kuidas Vene impeeriumi Läänemereprovintsides veel 19. sajandil ja uue hooga ka 1918 rajatud Eesti Vabariigis kasutati vana jagatud omandi kontseptsiooni õiguslike, majanduslike või ka suuremate ühiskondlike probleemide lahendamiseks. Ettekandes keskendutakse just neile jagatud omandi taaskasutusjuhtumitele Eesti uuemas õigusajaloos.


Järgneb aastakoosolek, mille päevakorras on:
1) Juhatuse 2016. aasta tegevuse aruanne
2) Revisjonikomisjoni aruanne
3) Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine

4) Rahvusvaheline toimetuskolleegium
5) Uued liikmed ja auliikmed

6) ÕESi stipendiumi väljakuulutamine.

Aastakoosolekule järgneb ÕESi aastaraamatu 2015 esitlemine ruumis Jakobi 2-230.

Liisi Esse Eesti sõduritest Esimeses maailmasõjas

Selle aasta esimesele Õpetatud Eesti Seltsi koosolek, mis toimub kolmapäeval, 11. jaanuaril kell 16.15, Lossi 3-406.
Ettekande peab Liisi Esse teemal “Eesti sõdurid Esimeses maailmasõjas: sõjakogemus ja selle sõjajärgne tähendus”

Saja aasta möödumine Esimese maailmasõja puhkemisest aktualiseeris teemakohast ajalookirjutust nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis ja mujal Ida-Euroopas, kus ilmasõda tunti seni pigem “unustatud sõjana”. Sellest tulenevalt on siinses ajalookirjutuses tulnud nähtavale mitmed lüngad, eriti sõja ühiskondlike ja kultuuriliste aspektide käsitlemisel. Viimaste hulka kuulub sõdurite kogemuse ja selle sõjajärgse tähenduse analüüs. Antud teemal kaitses ajaloolane Liisi Esse hiljuti Tartu Ülikoolis doktoritöö “Eesti sõdurid Esimeses maailmasõjas: sõjakogemus ja selle sõjajärgne tähendus”.

Liisi Esse võtab oma doktoritööle tuginevas ettekandes vaatluse alla Esimeses maailmasõjas Vene armee koosseisus osalenud eestlastest sõdurite sõjakogemuse ühisosa, samuti selle eripärased ja/või seni vähest tähelepanu pälvinud komponendid. Esse käsitleb sõja kestel omandatud kogemust ning viimase tähendust pikemal aegreal, st kogemusele hinnangu andmist ja selle rakendamist 1920.–1930. aastate ning nõukogude perioodi teisenenud ühiskondlik-poliitilistes oludes. Ettekande fookuses on eestlaste sõjakogemuse iseloomulikumad komponendid (vaenlase- ja enesekuvand, suhted kaassõdurite ja kodurindega, kojupöördumine), neid mõjutanud tegurid (nt Vene armee taustsüsteem, ilmasõjale järgnenud konfliktid) ning kogemuse sõjajärgne tähendus.

Kõik oodatud!

Tiit Rosenberg 1877. aasta linnaomavalitsuse reformist ja Tallinna baltisaksa linnapeadest

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek  toimub kolmapäeval, 07. detsembril kell 16.15
Lossi 3-406

Ettekande peab Tiit Rosenberg teemal “1877. a linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1877-1918″

1877. aastal laiendati Balti kubermangudele 1870. aasta Vene linnaseadus, millega raad kui senine linnavalitsus asendati  linnavalimiste teel moodustatud linnavolikogu ja linnavalitsusega eesotsas linnapeaga. Ettekandes antakse ülevaade toimunud muudatustest Tallinna linnavalitsemises ning ametis olnud värvikatest baltisaksa linnapeadest 1877-1918.

Nendeks olid  1877-1878  endine linnasündik  Oscar von Riesemann (1833-1880), 1878-1883 Haimre mõisnik (kuulsa loodusteadlase Jakob von Uexkülli isa) Alexander von Uexküll (1829-1891), 1883-1885 endine linnasündik  Thomas Wilhelm Greiffenhagen (1821-1890), 1885-1894 raudteeinsener parun Victor Maydell (1838-1898), 1895-1905 Munalaskme mõisnik ja Eestimaa aadli krediitkassa raamatupidaja  Karl Johan von Hueck (1844-1925) ning pärast 1905-1918 ametis olnud venelastest ja eestlastest linnapeasid  (E. Hiatsintov, V.Lender,  J. Poska, G. Beljagin, V. Vöölmann) viimastena  märtsist novembrini 1918 ülemlinnapea na suurkaupmees ja reeder Erhard Dehio ( 1855-1940) ja teise linnapeana advokaat Alexander Riesenkampff (1888-1940).

Kõik oodatud!

Priit Rohtmets räägib Esimesest maailmasõjast ja kirikuelust Eestis

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 23. novembril kell 16.15, Lossi 3-406.
Ettekande peab Priit Rohtmets teemal “Õitseng või madalseis? Esimene maailmasõda ja kirikuelu Eestis”

Esimene maailmasõda oli kirikuelus murdepunktiks, mis raputas põhjalikult seniseid võimusuhteid ja seeläbi kirikuid keskvalitsustest kuni kogudusteni välja. Ettekandes analüüsitakse maailmasõjaaegset kirikuelu, alustades ajastu üldiseloomustusest, lõpetades erinevate kirikute usuelu käsitlemisega. Tähelepanu pööratakse maailmasõja ajal maha peetud propagandasõjale, mis puudutas ka religioosseid teemasid ja andis hoogu kirikute vahelisele rivaalitsemisele. Lähemalt käsitletakse luteri kirikule ja teistele protestantlikele kirikutele seatud piiranguid ning samal ajal õigeusu kirikus aset leidnud usuelu aktiviseerumist. Järgnenud Eesti omariikluse kontekstis ei saa üle ega ümber ka maailmasõjaajal arutelu all olnud kirikureformikavade ja kirikute pingestunud rahvussuhete käsitlemisest, sest maailmasõjaaegne meeleolu ja tegevus moodustavad orgaanilise terviku Eesti esimese iseseisvusperioodi kirikueluga.

Kõik oodatud!

Eve Rannamäe räägib teemal kolm tuhat aastat lambaid Eestis

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 9. novembril kell 16.15, Lossi 3-406

Ettekande peab Eve Rannamäe teemal “Kolm tuhat aastat lambaid Eestis ehk nii nagu seda näitavad zooarheoloogiline leiuaines ja emaliinide geneetiline mitmekesisus”

Lammas (Ovis aries) kodustati 11 000 aastat tagasi Lähis-Idas metsikust lähteliigist Aasia muflonist (Ovis orientalis). Esimesed üksikud tõendid lammaste kohta Eestis pärinevad ligikaudu 5000 aastat vanadest kiviaegsetest matusepaikadest, kuid levima hakkas lambakasvatus alles paar tuhat aastat hiljem, hilispronksiajal (850–500 eKr). Arheoloogiline materjal on näidanud, et lambaid tarvitati lihaks, villaks ja nahkadeks, aga kasutamist leidsid ka luud, piim ja sõnnik. Viimastel aastatel on lammaste luuleide uuritud geneetika meetoditega, mis on võimaldanud analüüsida mineviku lambapopulatsioone suuremas üle-Euroopalises kontekstis ja hinnata nende geneetilise mitmekesisuse muutusi ajas. Kuigi tänapäeval moodustab lambakasvatus Eestis väikse osa põllumajandusest, on lammaste kujunemislugu ja ajalooline levik olulised meie kultuuriloos ja tänapäevaste tõugude mitmekesisuse säilitamisel. Ettekandes tuleb juttu tõenditest mineviku lambakasvatuse kohta ja lammaste tarvitamisest Viljandi ja Karksi zooarheoloogiliste leidude põhjal, lammaste emaliinide kujunemisest Läänemere kultuuriruumis ning tänapäevastest maalammastest. Ettekanne põhineb 2016. aasta hilissügisel Tartu ülikoolis kaitstaval doktoritööl „Lambapopulatsioonide kujunemine Eestis pronksiajast tänapäevani zooarheoloogilise leiuainese ning mitokondriaalse DNA liinide põhjal”.

Kõik oodatud!

Olev Liivik räägib 1941. aastal Eestist Saksamaale ümberasunute rahvusest

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 26. oktoobril kell 16.15 Lossi 3-406.
Ettekande peab Olev Liivik teemal “Millisest rahvusest olid 1941. aastal Eestist Saksamaale ümberasunud?”

1939.-1941. aastani korraldati Eestist kaks baltisakslaste ümberasumist, mille käigus lahkus Saksamaale üle 21 000 inimese. Kui esimese lainega 1939.-1940. aastani lahkunud olid suures enamuses baltisakslased, siis 1941. aasta nn järelümberasujate puhul on pilt tunduvalt segasem. Ametlikel andmetel oli ligi 8000 ümberasuja hulgas sakslasi kolmveerand või rohkem, kuid mälestuskirjanduses on pakutud, et vähemalt pooled lahkunutest olid tegelikult eesti rahvusest. Millest tulenevad erinevused andmestikes? Kuidas määratles riigivõim rahvuslikku kuuluvust tollases Eestis? Milliseid juhtnööre jagati ümber asuda soovinute klassifitseerimisel Berliinist ja kuidas täideti neid saksa ümberasumise ametnike poolt Eestis? Kuidas toimus ümberasujate skriinimine NSV Liidu-Saksa segakomisjonis? Nendele ja mitmele muule küsimusele püütakse ettekandes anda vastuseid.

Kõik oodatud!