11.03 Anu Raudsepa ettekanne rahvakunstist ideoloogia kütkes

Järgmine ÕES koosolek toimub

11. märtsil 2015 kell 16.15

Päevakorras:

ANU RAUDSEPP

Rahvarõivad ja esimene Eesti nõukogude üldlaulupidu – rahvakunst ideoloogia kütkes.

Ettekande eesmärk on selgitada nõukogude kultuuripoliitikas printsiibi „vormilt rahvuslik“ rakendamise mehhanismi 1947. aastal toimunud XII üldlaulupeo näitel.

Uudsetel arhiiviallikatel ja kaasaegsel ajakirjandusel baseeruvas uurimuses näidatakse rahvarõivaste kui rahvakunsti sidumist ideoloogiaga ning selle elluviimise kontrollimist riiklikul (EK(b)P Keskkomitee, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, XII üldlaulupeo peakomitee ja büroo) ja kohalikul (täitevkomiteede kultuuriosakonnad ja laulupeokomisjonid, rahvamajad) tasandil.

Kõik huvilised on teretulnud!

25.02 Ott Kursi raamatu esitlus

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub

25. veebruaril kell 16.15

Lossi 3-427

Päevakorras:

OTT KURS: Rahvarändeid, reise, riigiruume.

Raamatu „Ekslemisi Euraasias“ esitlus.

See sarjas „Ilmatargad” ilmunud raamat moodustab jätku eelmisele sama autori teosele „Elusid ja eluruume” (2009), mille esimeses pooles käsitleti isikuid ja ideid ning teises ruume ja rahvaid.

Uue teose esimeses pooles vaadeldakse rahvaste või väiksemate inimrühmade pöördumatuid rändeid või uurimisretki ja mõtterännakuid erineva ulatusega geograafilistes ruumides. Teine pool on pühendatud kirjutaja tegevust mõjutanud isikuile ja nende produtseeritud ideedele. Kumbki osa on jaotatud viieks peatükiks. Erinevalt eelmisest raamatust on käesolevasse lülitatud teksti illustreerimiseks ja selgitamiseks jooniseid, skeemkaarte ja tabeleid. Autori pakutud fotodeks ei jätkunud tekstis ruumi, kuid raamatu ümbrisel on ülesvõte Malta tüüpilisest maastikust. Raamatu 10 peatükki võib mahutada märksõnade rahvaränded, uurimisreisid ja riigiruumid alla.

Rahvarännete all on vaadatud nii kaugel esiajaloolisel kui ka ajaloolisel ajal toimunud rahvastiku ümberpaiknemisi. Esimene peatükk käsitleb aega, mil Ida-Aafrikast pärit nüüdisinimene asustas ja hõlvas Euraasia, sellega külgnevad mandrid ning seejärel maailma kaugemadki kolkad ja päramaad. Sellele järgneb ülevaade maastikumuutuste ja rahvarännete omavahelisist seoseist. Järgmine peatükk tutvustab juba inimrändeid Vahemere vööndis – nii Euroopa rahvaste ja euroopaliku kultuuri kui ka paljude teiste rahvaste ja kultuuride sünni- või arenguruumis. Lähema vaatluse alla on võetud juutide ja maltalaste – kahe semiidi rahva – lugu, vaadatuna Läänemere lähistelt. Kuigi suurem osa soomeugrilasist on elanud ja elab metsavööndis, esineb meie hõimlaste hulgas ka rohtlate elanikke. Raamatu alguspeatükis lühikäsitlust leidnud soomeugrilaste rännete omapära on edasi arendatud kolmandas peatükis. Selles vaadeldakse nii ungarlaste muistseid rännuteid ja hilisemaid sunnitud ümberasumisi kui ka lähihõimlaste soomlaste ja karjalaste liikumist Kesk-Skandinaavia metsadesse ja idapoolsesse Euroopasse.

Märksõna reisid alla on mahutatud esmalt kuulsate uurimisreisijate Ármin Vámbéry (1832–1913) ja Sven Hedini (1865–1952) elu ja tegevus ning Hedini Eesti-suunalised sidemed 6. peatükis. 20. sajandil tegutsenud ning valdavalt välitöödele tuginenud geograafidest on 9. peatükis valgustatud Põhjamaade ning alates 1989 ka Eesti uurimisele pühendunud Metzi ülikooli professori Michel Cabouret (1926–2005) ning endiste kommunistlike Kesk- ja Ida-Euroopa maade uurimisega tuntuks saanud Tübingeni ülikooli professori Adolf Kargeri (1929–1997) elu ja tööd, kusjuures saatuse paradoksina algas Kargeri vahetu tundmaõppimine idapoolse Euroopaga aastail 1952–1955 Vorkuta vangilaagris. Ühes peatükis jutustab autor ka oma esimesist pikemaist reisidest NSV Liidu aladele ja välitöödest Permikomi ringkonnas suvel 1961.

Et raamatu autoril tekkisid juba koolipoisina huvid mitmesuguste rahvaste sidemeist riigiruumidega ning et Eesti iseseisvuse taastamise käigus ja uuel iseseisvusahjal sai ta kuni emeriteerumiseni nende küsimustega avalikult ja ametlikult ka tegelda, on raamatus vaadeldud teda sel suunal mõjutanud ja toetanud kaudsete ja otseste õpetajate ning vanemate kolleegide elukäike ja loomingut. Lisaks märksõna reisid all käsitletuile kuulub selliste hulka veel hulk isiksusi, kellest mõni on selles raamatus ka esitatud. Neiks on 7. peatükis toodud eelmise iseseisvuse aja koolikirjanik Jakob Kents (1883–1947) ja Tartu ülikooli professor August Tammekann (1894–1959), 8. peatükis Eesti 20. sajandi keeletark Pent Nurmekund (1906–1996) ning viimases (10.) peatükis valdavalt kirjanikuna tegutsenud Einar Sanden (1932–2007) ja etnoajaloo professor Matti Kaups (1932–1998), kelle mõlemaga oli siinkirjutajal huvitav ja õpetlik suhelda. Kuidas aga raamatu autor omandas teadmisi riikidest ja rahvastest, riigipiiridest ja haldusjaotusest ning kuidas ta hiljem neid küsimusi ise uuris, sellest on jutustatud 5. peatükis. Seoses riigiruumidega tõstaksin siinkohal välja ajakirja „Raumforschung und Raumordnung”, mille sügissemstril 1984 Moskvas Lenini raamatukogus „avastasin”. Mõni aeg hiljem telliti minu ettepanekul see uuesti Tartu ülikooli raamatukogule. Kas aga ajakirja tänapäeval, mil saksa keel on teadusmaailmas kõvasti taandunud, ka kasutatakse, seda siinkirjutaja ei tea.

Kuigi raamatu kaante vahele on koondatud erinevaid probleeme ja valgustatud erinevate isikute käekäiku ja loomingut, võib igast peatükis leida veel midagi kirjapanijat positiivselt mõjutanud õpetajaist või vanemaist kolleegidest, samuti seiku autori enda eluloost.

Kõik huvilised on teretulnud!

ÕES stipendiumi pälvis Madis Maasing

4. veebruaril toimunud Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolekul kuulutati välja järjekordne stipendiaat.

Sitpendium parima artikli eest ÕES 2012. aastaraamatus otsustati anda MADIS MAASINGule

artikli “Markkrahv Wilhelmi suhted Tartu piiskoppidega (1530.–1550. aastatel)” eest.

Värske stipendiaat astus ka Õpetatud Eesti Seltsi liikmeks.

Lisaks Madis Maasingule võeti seltsi aastakoosolekul juhatuse ettepanekul vastu järgmised uued liikmed:

Marek Miil, Mihkel Mäesalu, Kaarel Piirimäe, Alo Raun, Merike Ristikivi.

Tegusat liikmelisust kõigile liitunutele!

 

ÕES aastakoosolek 4. veebruaril

Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolek toimub

4. veebruaril kell 16.15 Lossi 3-427.

Päevakorras:

MARJU LUTS-SOOTAK

“Balti Eraõigus (1864/65) Euroopa kodifikatsioonide peres”.

Eestikeelses traditsioonis enamasti Balti Eraseaduseks nimetatud seadustik oli ametlikult „Liivi-, Eesti ja Kuramaa eraõigus“ ehk „Läänemerekubermangude provintsiaalõigus, 3. köide: eraõigus“. Vene impeeriumi valitseja Aleksander II kinnitas selle 12. novembril 1864, seadustik jõustus 1865. aasta 1. juulist. Seega oli eelmisel aastal ja on jätkuvalt veel sellelgi aastal põhjust tähistada Balti Eraõiguse 150. juubelit. Juubilar on tähistamist väärt, sest tegemist on Balti eraõiguse monumentaalseima kokkuvõttega, mis jäi kehtima ka Eesti Vabariigis aastaiks 1918-40 ning hiljem veel Natsi-Saksa okupatsiooni ajal 1941-44. Balti eraõigus kodifitseeriti  uusaegses kodifitseerimislaines, mis puudutas mitmeid riike Euroopas ja ka Vene impeeriumit. Päris ühte moodi ja ühe plaaniga need seadustikud siiski välja ei kukkunud. Ettekandes püütakse määrata Balti Eraõiguse koht tema kaasaegsete kodifikatsioonide maastikul, küsides eelkõige üldise seadusandlusideoloogia järele.

Kõik huvilised on teretulnud!

 

Järgneb ÕES-i aastakoosolek:

1. Juhatuse 2014. aasta tegevuse aruanne

2. Revisjonikomisjoni aruanne

3. Esimehe, juhatuse, revisjonikomisjoni valimised

4. Uued liikmed

5. ÕES-i stipendiumi väljakuulutamine

 

Aastakoosolekule järgneb orienteeruvalt kl 18 ÕES aastaraamatu esitlus.

Õpetatud Eesti Seltsi stipendium

Õpetatud Eesti Selts kuulutas välja stipendiumikonkursi ÕES 2012. aastaraamatus ilmunud artiklite autoritele.

Artiklitele on ligipääs: http://www.ut.ee/OES/publikatsioonid/

Kandidaate esitada või ise kandideerida parima artikli autori preemiale saab kuni

12. jaanuarini 2015 aadressil: Õpetatud Eesti Selts, Lossi 3-421, 51003 Tartu või

elektrooniliselt aadressil: kadi.kass@ut.ee.

Stipendiumi määramine kuulutatakse välja ÕES aastakoosolekul jaanuaris 2015.

 

10. detsembril ettekanne August Jürmani tegevusest

Õpetatud Eesti Seltsi selle aasta viimane ettekandekoosolek toimub

10. detsembril 2014 kell 16.15

Lossi 3-427

Päevakorras RÜNDO MÜLTS:

“Isamaa teenistuses – August Jürmani (Jürima) tegevus agronoomi, poliitiku ja riigimehena aastatel 1887–1942″. 

Tänapäeval on üldsuses vähe tuntud 20. sajandi Eesti riigimeeste ja poliitikute tegevused ja ettevõtmised, mis aitasid kaasa omariikluse loomisele ning kindlustamise protsessile. Konstantin Pätsi mäletatakse eeskätt Eesti esimese presidendi ning Päästekomitee liikmena. Jaan Tõnissoni tuntakse Postimehe peatoimetaja ning Konstantin Pätsi suure poliitilise rivaalina. Jüri Vilms seevastu on tuntud traagilise elusaatuse poolest. Paljud väärikad tegelased, kellel lasub unustamatuid teeneid eestluse ees, on jäänud kahetsusväärselt mineviku varju. Rahvuslike suurmeeste uurimine on keeruline eelkõige põhjusel, et selliste isikutega käivad kaasas neist sõltumatud eelarvamused. Sellest hoolimata tuleb tõdeda, et aja jooksul omaaegsete riigimeeste nimed ja teod sageli ununevad.  Nõnda on juhtunud ka Eesti omariiklusperioodi ühe tähelepanuväärsema  poliitiku, agronoomi ja viimase siseministri  August Jürmani (Jürimaga) 1887. aastal põlise põllumehe pojana Laiuse kihelkonnas sündinud ning Koeru kihelkonnas Vaali külas üles kasvanud Jürman omas mitmeid teeneid Eesti iseseisvuse loomisel ja kindlustamisel.

Käesolevas ettekandes leiab lähemat käsitlemist August Jürmani elu ja tegevus ning tema kujunemine Eesti omariikluse üheks juhtivamaks  poliitiliseks liidriks aastatel 1887-1942. Esmakordselt näitas August Jürman aktiivsust 1905. aasta revolutsiooni ajal. Samuti oli tal oluline roll kanda Eesti Vabariigi väljakuulutamisel 1918. aastal  ja Pärnu maakonnakomissarina  riikluse kindlustamisele järgnenud omariiklusperioodil. August Jürman  võttis osa kõikidest omariiklusperioodil tegutsenud parlamentide koosseisude tööst. Ta juhtis Põllumeeste Kogude erakonda, kureeris erinevate majandusorganisatsioonide tegevust ning täitis seejuures mitmeid kordi ministri kohustusi. Keskset rolli Eesti poliitmaastikul hakkas Jürman kandma „vaikival ajastul“ ja „juhitava demokraatia“ aastatel 1934- 1940. Olles Põllutöökoja esimeheks ja Isamaliidu üheks juhiks, puutus ta paratamatult kokku 1930-ndate riigikorralduse pingelisemate olukordadega. Tulenevalt ettekande pealkirjast püüan vaadelda ja põgusalt hinnata ühe mehe eluteele sattunud isamaa teenimise võimalusi – seda kontekstis erinevate ajastute ja võimukordadega.  Ühtlasi annan ülevaade August Jürmani päritolust ja tema lähimast tutvusringkonnast  (läbikäimine  Konstantin Pätsi ja Kaarel Eenpaluga). Samas tutvustan  August Jürmani viimaseid eluaastaid kajastavaid  NKVD materjale, et saada ülevaade Eesti Vabariigi viimase siseministri saatusest Nõukogude repressioonide haardes.

Kõik huvilised on teretulnud!

 

19. novembril K. Alttoa ettekanne Jaani kirikust

Järgmine ÕES ettekandekoosolek toimub 

kolmapäeval, 19. novembril

kell 16.15 Lossi 3-427

KAUR  ALTTOA esineb ettekandega  

Tartu Jaani kirik. Kas katkumemoriaal?

 

Tartu Jaani kirik oma ohtra terrakotaskulptuuriga on unikaalne terves keskaegses Euroopas.

Miks see nii on ja mida need skulptuurid kujutavad? Mis on see sõnum?

Ettekandes keskendutakse neile küsimustele, mis aga vähemalt esialgu jäävad enamasti kindlate vastusteta.

 

Kõik huvilised on teretulnud!

 


6. novembril I maailmasõja teemaline rahvusvaheline seminar

6. novembril Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes (Riia 12, Tartu) toimub

Esimesele maailmasõjale pühendatud rahvusvaheline teadusseminar

Sõda, mis muutis maailma: sõjalisi, poliitilisi ja kultuurilisi aspekte Esimesest maailmasõjast /
The War that Changed the World: Military, Political and Cultural Aspects of the First World War. 
Seminar on korraldatud KVÜÕA ja Õpetatud Eesti Seltsi poolt, eesmärgiga juhtida tähelepanu Esimese maailmasõja ajaloolisele tähendusele, keskendudes sõjalistele, poliitilistele ja kultuurilistele mõjudele ning järelmõjudele.Esimene maailmasõda tõi kaasa olulisi pöördepunkte paljudel elualadel. Sõjapidamises oli revolutsioonilisi uuendusi nii tehnoloogias, taktikas kui operatsioonikunstis. Sõja peamiseks poliitiliseks tagajärjeks oli tundmatuseni muutunud rahvusvaheline süsteem nii Euroopas kui kogu maailmas. Kultuuriliselt jättis sõda sügava jälje kõigi selles tahes või tahtmata osalenud rahvaste kollektiivsesse mällu ja identiteeti. Kõigele sellele vaatamata on Esimene maailmasõda olnud nii Eestis kui mujal pikka aega pigem „unustatud sõda“, mille teaduslik uurimine ja populaarteaduslik tutvustamine on jäänud Esimese maailmasõja jätkusõdade (sh Eesti vabadussõda) ja Teise maailmasõja varju.2014. aastal, täpselt sajand pärast sõja algust, on huvi Esimese maailmasõja vastu kogu maailmas hüppeliselt kasvanud. Käesolev seminar annab oma panuse sellesse taasavastusprotsessi.

Seminari ettekannetes käsitletakse nii laiemaid Esimese maailmasõjaga seotud teemasid (sõja algus, sõja mõjud sõjalisele mõtlemisele ja rahvusvahelisele õigusele jm) kui ka konkreetsemaid, eeskätt Baltikumi ja Ida-Euroopasse puutuvaid küsimusi.

Seminari ajakava:

10.00–10.30 – Opening words/Avasõnad Kaarel Piirimäe, PhD, Marju Luts-Sootak, PhD
10.30–11.00 – The First World War—of great importance for Sweden Sverker Oredsson, PhD
11.00–11.30 – The First World War and Hopes for Hegemony and Liberation Mart Kuldkepp
11.30–12.00 – The Influence of the First World War on Military Thinking Kaarel Piirimäe, PhD
12.00–12.30 – The Influence of the First World War on International Law René Värk, PhD
12:30–13:30 – Lõunapaus
13.30–14.00 – The First World War and Latvia: Research Trends and Problems Klāvs Zariņš
14.00–14.30 – Ukraine during the First World War Oleksandr Kirienko, cand hist
14.30–15.00 – Sõda ja kultuur: mälu ja identiteedi seostest Esimese maailmasõja järel Igor Kopõtin
15:30–16:00 – Kohvipaus
16.00–16.30 – Linnadeliidu Eestimaa Komitee ja Üle-eestilise Põhja-Balti komitee loomine ja tegevus 1915-1917 Tiit Rosenberg, PhD
16.30–17.00 – Balti kubermangude teadusseltsid ja Esimene maailmasõda Kersti Taal
17.00–17.30 – Eesti 1. jalaväediviisi formeerimine 1917–1918 Kol-ltn Vitali Lokk

Seminari esimeses pooles on ettekanded inglise, teises pooles eesti keeles.

Osavõtt on kõigile huvilistele avatud ning tasuta.

29.10 Ants Hein keskaegsetest kivimõisatest ja väikelinnustest

Järgmine ÕES koosolek toimub

29. oktoobril kell 16.15

Lossi 3-427.

TLÜ Ajaloo Instituudi vanemteadur ANTS HEIN esineb ettekandega:

Stenhus’id, steinwerk’id, festes haus’id, sloth’id, castellum’id, 

castrum’id, arx’id, torne’d, parochia murata’d

Lisandusi keskaegsete kivimõisate ja väikelinnuste levikkaardile Eestis”

„Keskaja poliitika kujutaski endast suuremalt jaolt linnuste püstitamise poliitikat,“ kirjutas kunagi Austria ajaloolane Herwig Ebner. Sestap on ka peaaegu kõik Vana-Liivimaa ajalooga tegelenud autorid võtnud juba 16. sajandi lõpust saati kõigi siinmail asunud linnuste ükshaaval üleslugemist enda jaoks kui omamoodi retoorilist kohustust. Kui tähtsamate, s.t. ordule ja piiskoppidele kuulunud linnuste osas olid asjalood üsnagi selged, tekkisid kõhklused eeskätt aadli valduses seisnud kindlustatud mõisamajade ehk nagu neid siin kunagi ka nimetati – festes haus’ide, steinwerk’ide, castellum’ite, castrum’ite, arx’ide, torne’de, sloth’ide jms. – puhul.  Palju neid siin tegelikult oli? Ja kuivõrd saigi neid kõiki üldse linnusteks pidada?

Ettekandes leiab vaatlust tublisti üle poolesaja objekti, mille puhul on võimalik rääkida neist kui kunagistest festes haus’idest. Kuigi nii mõnegi puhul on teated üpris puudulikud, ei muuda see veel peamist siit väljajoonistuvat järeldust: siinsete mõisate ehituspärand oli keskaja lõpul hoopis „kivisem“, kui seda senini on osatud arvata.

Kõik huvilised on teretulnud!

15. oktoobril M. Malve ettekanne Haapsalu Võllamäest

Järgmine ÕES koosolek toimub 15. oktoobril 2014 kell 16.15 Lossi 3-427.

Päevakorras:

MARTIN MALVE

Haapsalu Võllamägi – ajalugu ja arheoloogia

Esimest korda kaevati Haapsalu Võllamäel juba 1932. aastal, mil leiti “kahe hukatud mehe luustikud”. Toonasest leiust ajendatuna uuriti 2013. ja 2014. aasta suvel hukkamispaika arheoloogiliselt. Leiti Võllamäge ümbritsev ringmüür ja võimaliku varasema hukkamispaiga jäänuseid. Lisaks ka kümmekond münti ja segatud inimluid. Viimaste välitööde ja arhiiviallikate uurimise tulemusena õnnestus välja selgitada, kuidas on paigaga seotud talupoeg Buxhövedeni Rein.

Kõik huvilised on teretulnud!