09.05 ÕES koosolek: Heldur Sander aednik Buecki eluteest

Kevadsemestri viimane Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule toimub kolmapäeval, 09. mail 2018 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Heldur Sander teemal ” Aednik Buecki elutee ja aianduslik tegevus Pärnus, Marienburgis (Alūksne), TÜ botaanikaaias ja Peterburis. ”

Ettekanne vaatleb Johann Peter Buecki  (Hamburg 1769-Peterburi 1852) sugupõlve Hamburgis, Pärnus tuvastatud aednik Buecki tegemisi sealses linnas, abiellumist ja laste sündi.
Järgnevad tema tööaastad Marienburgis, käsitletakse seda mõisa ja omanikke lühidalt. Edasi tuleb Buecki lühiajaline töötamine TÜ botaanikaaias,
tuuakse ka välja, miks ta sealt lahkus. Tollane botaanikaaed paiknes praeguse Vanemuise (Hurda) pargi kohal.  
Siis käsitletakse Buecki töötamist Peterburis Jelagini saarel, siin peatutakse pikemalt saare ajalool ja omanikel.
Vaadeldakse ka tollaseid taimede kollektsioneerimise suundi Venemaal ning Buecki osa saare käekäigus.   


Kõik oodatud!

18.04 ÕES koosolek: Reet Bender baltisaksa lastemängudest ja liisusalmidest

Järgmine ÕES koosolek toimub kolmapäeval, 18. aprillil 2018 kell 16.15 Jakobi 2-224.

 

Ettekande peab Reet Bender teemal ” Üks valge tuvi lendas üle Inglismaa ja läks trihvaad mängima. Baltisaksa lastemängudest ja liisusalmidest ”

 

Baltisaksa folkloorne, sh. laste mängudega seonduv aines pole ilmselt väga tuntud. Selle kogumisega tegeles enne Teist maailmasõda prof. Walter Andersona, kuid tema kogud hävisid 1945. aasta jaanuaris Posenis. Eesti rahvaluulearhiivis leidub mõningane hulk materjali E. Pihlemanni kogust, millest on valminud ka e-publikatsioon (http://www.folklore.ee/rls/erasaksa/). Omal käel kogus enne sõda materjali Herta Burmeister, kes 1955 selle ka avaldas. Oma väheldase kogumiku eessõnas nimetab ta muuhulgas Oskar Masingu suurt baltisaksa sõnavarakogu, mis sisaldas ka salme ja mänge. Burmeister kahetses, et ta sellest – samuti 1945 hävinud – materjalist märkmeid ei teinud. Masingu sõnaraamatu materjali hakati pärast sõda W. Mitzka ja A. Schönfeldti juhtimisel taastama ning priitahtlikud kaastöölised saatsid lisaks leksikaalsele materjalile hulgaliselt ka andmeid omaaegsete lastemängude ja liisusalmide kohta. Käesolev ettekanne tutvustabki nimetatud osa Marburgi Herderi Instituudi arhiivis säilitatavast Schönfeldti baltisaksa sõnaraamatuarhiivist. Ja taas võib tõdeda, et baltisaksa ja eesti (ning läti) materjali ühisosa on suurem, kui arvata võib.


Kõik oodatud!

04. aprill ÕES koosolek: Maarja Hollo räägib Salme Ekbaumi dokumentaalromaanist “Ristitants”

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 04. aprillil 2018 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Maarja Hollo teemal ”Traumast romaanini: Salme Ekbaumi dokumentaalromaanist “Ristitants”"

1944. aasta suurpõgenemise käigus Eestist Rootsi siirdunud ja sealt 1949. aastal Kanadasse ümber asunud Salme Ekbaum (1912–1995) tuli kirjandusse Eestis valminud autobiograafilise romaaniga „Valge maja“, mis ilmus 1946. aastal Rootsis. Erinevalt Rootsi-perioodist oli Ekbaumil Kanadas elades võimalik pühenduda üksnes kirjutamisele: lugejate ette jõudsid seitse luulekogu, lühijuttude kogumik, kaks mälestusteraamatut, neliteist romaani ja ajalehtedes ilmunud kirjutised. Ekbaumi kui kirjanikku on iseloomustatud isiklike elamuste reljeefse ja intensiivse edasiandjana, kelle loomingu taust on suures osas autobiograafiline. Erandiks ei ole ka käesolevas artiklis vaatluse alla tulev romaan „Ristitants“ (1970), mille autobiograafiline jutustaja on ühtlasi ka tegelane lugejale vahendatavas loos. Ehkki Ekbaumi romaani selle ilmumisajal ei arvustatud, nagu ei ole põhjalikumat käsitlemist leidnud suurem osa tema ülejäänud mahukast proosaloomingust, on „Ristitants“ mitmes mõttes tähelepanu vääriv teos. Žanriliselt on tegemist dokumentaalromaaniga, kus autor on jäädvustanud sündmused, mis toimusid seoses Rudolf Sirge külaskäiguga Torontosse 1964. aasta septembris ja viisid sügavate vastuoludeni Toronto eestlaste kogukonnas. Tagantjärele hakati neid sündmusi kutsuma Sirge-afääriks, aga kasutatud on ka mõisteid Sirge intsident ja sirgeaad. Ettekandes käsitlen „Ristitantsu“ ajaloolist konteksti, aga ka žanri ja poeetikaga seotud aspekte.

Kõik oodatud!

21.03 ettekanne jääb ära!

Esineja haigestumise tõttu jääb kahjuks homne ettekanne ära. Järgmine koosolek toimub 04. aprillil. Siis peab ettekande Maarja Hollo teemal “Traumast romaanini: Salme Ekbaumi dokumentaalromaanist “Ristitants”".

21.03 ÕES koosolek: Janika Kronberg ühest Peer Gynti kehastumisest eesti kultuuriloos

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 21. märtsil 2018 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Janika Kronberg teemal “Ühest Peer Gynti kehastumisest eesti kultuuriloos”

Norra kirjaniku Henrik Ibseni (1828–1906) näidend „Peer Gynt“ (1867) on mõjutanud eesti kultuurilugu mitmeti: ilmunud on kaks tõlget (M. Under 1927, R. Hanso ja P.-E. Rummo 2017), lavale toodud kümmekond lavastust, leidub rohkesti allusioone eesti kirjanike loomingus, Fr. Tuglase (1886–1971) tutvustav ja kaasaelav esseistika, mille kõige tulemusena Ibsen tõusis ka tema muud loomingut silmas pidades juba 1920. aastail peaaegu kultusautori staatusesse.

Oma ettekandes püüan jälgida „Peer Gynti“ toel Fr. Tuglase lähedase kaasvõitleja ja kolleegi Karl Ast Rumori (1886–1971) elu – alates kirjaniku alter ego võrdlemisest Peer Gyntiga kirjanik Rumori novellis „Kuldlind“ (1928), mida omakorda kinnistas kollegiaalne ja sõbralik kriitika, kuni müütilise kangelase eluseikade rõhutatud ja poeetiliselt liialdatud äratundmise ja omaksvõtu kodanik Asti hilisemas biograafias. Vastuseid otsida võiks järgmistele küsimustele: Kuidas kujuneb kirjanduslik kangelane? Kuidas mõjutab kirjandus kirjaniku omamüüdi loomist? Kuidas ja milliseid õigustusi annab kirjandusteos inimese eluloole ja käitumismustritele?    
Kõik oodatud!

07.03 ÕES koosolek: Karin Visnapuu maareformi teostamisest Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil

 järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 07. märtsil 2018 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Karin Visnapuu teemal “Riigikohtu kontroll maareformi teostamise üle Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil”

Pärast iseseisvumist 24. veebruaril 1918. aastal, seisis vastloodud Eesti Vabariigil ees ülesanne ehitada üles kaasaegsetele euroopalikele nõuetele vastav demokraatlik õigusriik ning kindlustada selle püsimajäämine. Seega hakati kiirelt peale seadusandliku protsessiga. On selge, et prioriteediks oli põhiseaduse kui rahvusliku õiguskorra tippakti loomine, kuid juba manifestis kõigile Eestimaa rahvastele sätestati, et põhiseaduse kehtestamise kõrval oli Ajutise Valitsuse ülesandeks lahendada maaküsimus.

1919. aasta 10. oktoobril kehtestatud maaseadusest pidi saama maareformi alusakt. Tegelikkuses oli maaseaduses mitmed puudujäägid, mida ei suudetud lahendada ka sellele järgnenud rakendusaktidega. Sel põhjusel oli just kohtute ülesandeks norme tõlgendada ning moodustada oma praktikaga maareformi sisu. Kohtupraktika uurimine aitab välja selgitada, kuidas praktika mõjutas seadusandlust, kas ja mil moel täitis see seadusandja poolt jäetud lüngad õiguses ning mil määral ja kuidas teostas kohus kontrolli haldusorganite üle.

Käesolev ettekanne keskendub Eesti kõrgeima kohtu, Riigikohtu, rollile maareformi läbiviimisel.
Kõik oodatud!

ÕES koosolek 21.02: Liivi Varul räägib Sope naise loo


Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub 21. veebruaril 2018 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Liivi Varul teemal “ Sope naise lugu: infokillud nöörkeraamika kultuuri indiviidi elust, surmast ja surmajärgsetest sündmustest ”. Ettekande kaasautoriteks on Mari Tõrv, Sergey Vasilyev, Lembi Lõugas ja Aivar Kriiska.

1926. aastal avastas arheoloog Harri Moora välitööde käigus inimluude kogumi üheskoos üksikute loomaluudega. Leitud kogum sai nime Sope I ning arheoloogi hinnangul oli tegu nöörkeraamika perioodil elanud inimese säilmetega. Ehkki aja möödudes on Sope skelett teataval määral olnud erinevate teadlaste huviorbiidis, ei ole see olnud ühegi interdistsiplinaarse uurimustöö keskmes. Nüüd, umbkaudu 90 aastat pärast säilmete avastamist, oleme otsustanud Sope I leiukogumit detailsemalt uurida. Töö käigus tegime luude osteoloogilise analüüsi, määrasime kogumis olnud loomaluud ja loomaluudest esemed, dateerisime inimluud ning võtsime nii vana DNA kui ka stabiilsete isotoopide proovid ning rekonstrueerisime Sope indiviidi näo. Ühtlasi analüüsisime luude paiknemist leitud kogumis, et saada andmeid matusekombestiku kohta.

Tehtud töö tulemusena saame esitada Sope idiviidi loo – me teame tema vanust ja sugu ning saame anda hinnangu tema tervisele, võime rääkida tema päritolust ja toidulauast ja saame esitada tema surmale järgnenud üllatavalt keeruka sündmuste ahela.

Kõik oodatud!

ÕES koosolek 07.02: Piret Õunapuu räägib Vanuatust

Järgmine ÕES koosolek toimub kolmapäeval, 07. veebruaril 2018 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Piret Õunapuu teemal “Nii kauge, kuid siiski nii lähedane”:
Vanuatu on rõõmsate melaneeslaste, vanade traditsioonide ja imeliste uskumuste maa.

Vanuatu on saarestik, mis asub Vaikses ookeanis Melaneesias. Vanuatule Vaiksest ookeanist eraldatud piirkond piirneb põhjas Saalomoni saarte, lõunas Uus-Kaledoonia, edelas Austraalia ja läänes Paapua Uus-Guinea merealaga.

Pealinn Port Vila. Raha Vanuatu vatu.

Riigikeeled inglise keel, prantsuse keel ja bislama keel. Kõige õnnelikumaks kohaks maailmas arvatakse aga vanu traditsioone hoidvat Tanna saart Vanuatul. Seal on 24 h päevas suitsu ja tuld purskav Yasuri vulkaan, mis on maailma tegevvulkaanidest kõige kergemini ligipääsetav ja ohutult külastatav. Vulkaanis elavat vaimutaoline olend John Frum, jumalus, keda kummardavad paljud Tanna elanikud. Mõned teised Tanna külad austavad jumalana aga päris lihast ja luust inimest, Briti prints Philippi, kes teadagi elab Inglismaal. Antropoloogid ja religiooniuurijad nimetavad Frumi ja Philipi tagasituleku ootajate uskumusi, imelisi jutte-laule läänlaste jaoks uskumatult veidraid rituaale kargokultuseks. Osasid  Tanna külasid, kus vaid peenisevööga või rohuseelikuga inimesi kohtab, nimetavad turistid vahel kiviaja küladeks.

Kõik oodatud!

Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolekul 2018

Stipendiumi 2017. pälvis Riina Rammo artikli „Pilguheit Tartu keskaegse elaniku „rõivakappi“ “ eest.

Auliikmeks valiti Jüri Ant

Seltsi võeti vastu üks uus liige – Sten-Erik Tammemäe

Juhatus ja revisjonikomisjon jätkavad 2018. aastal samas koosseisus.

Aastakoosoleku järel esitleti Õpetatud Eesti Seltsi 2016. aastaraamatut, kus on artikleid Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetusest, Eesti lammaste ajaloost, Tallinna linnapeadest aastatel 1878 – 1918, jalgpallist annekteeritud eestis, maareformist jm.

ÕES aastakoosolek 2018

Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolek toimub kolmapäeval, 24. jaanuaril 2018 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Kavas on seekord kaks ettekannet:

Kersti Taal “Õpetatud Eesti Seltsi ajaloo periodiseerimine”

Seltside ajaloos on tavalised tõusu- ja mõõnaperioodid, mis tingitud eelkõige ühiskondlik-poliitilistest oludest. Õpetatud Eesti Seltsi ajaloos on olulised eestlaste kultuurrahvaks kujunemise kõrval riigikorra muutused. Kuni 1919. aastani oli kaks suuremat perioodi, mis mõlemad lõppesid langusajaga: rahvavalgustusliku tegevuse (1838-1856(8)) ja teadusseltsiks kujunemise periood (1870ndad – sajanadi lõpp). Eest Vabariigi ajal saabus seltsi hiilgeaeg, Aastatel 1940-1950 oli selts poliitikute ja ajaloosündmuste meelevallas. 1988. aastal algas taas stabiilse tegevuse periood. ÕES on suutnud muudatustega kaasas käia ja leida ajajärgule sobiva tegevusvaldkonna, vaid totalitaarvõimu keeldudele-käskudele jäädi alla. 

Tiit Rosenberg “Kolmkümmend aastat taastatud Õpetatud Eesti Seltsiga”

ÕESi taasasutamisest de facto ja de jure. Põhikirjast. Seltsi esimeestest, juhatusest ja sekretär-asjaajajatest ja liikmeskonnast 1988-2018. Seltsi ettekandekoosolekud, aastaraamatud ja muud väljaanded. Seltsi kogude saatus. Seltsi tegevussuundadest ja olulisematest üritustest.

Järgneb aastakoosolek, mille päevakorras on:
1) Juhatuse 2017. aasta tegevuse aruanne
2) Revisjonikomisjoni aruanne
3) Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine
4) Uued liikmed ja auliikmed

5) ÕESi stipendiumi väljakuulutamine.

Aastakoosolekule järgneb ÕESi aastaraamatu 2016 esitlemine ruumis Jakobi 2-230.