ÕES koosolek 21.02: Liivi Varul räägib Sope naise loo


Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub 21. veebruaril 2018 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Liivi Varul teemal “ Sope naise lugu: infokillud nöörkeraamika kultuuri indiviidi elust, surmast ja surmajärgsetest sündmustest ”. Ettekande kaasautoriteks on Mari Tõrv, Sergey Vasilyev, Lembi Lõugas ja Aivar Kriiska.

1926. aastal avastas arheoloog Harri Moora välitööde käigus inimluude kogumi üheskoos üksikute loomaluudega. Leitud kogum sai nime Sope I ning arheoloogi hinnangul oli tegu nöörkeraamika perioodil elanud inimese säilmetega. Ehkki aja möödudes on Sope skelett teataval määral olnud erinevate teadlaste huviorbiidis, ei ole see olnud ühegi interdistsiplinaarse uurimustöö keskmes. Nüüd, umbkaudu 90 aastat pärast säilmete avastamist, oleme otsustanud Sope I leiukogumit detailsemalt uurida. Töö käigus tegime luude osteoloogilise analüüsi, määrasime kogumis olnud loomaluud ja loomaluudest esemed, dateerisime inimluud ning võtsime nii vana DNA kui ka stabiilsete isotoopide proovid ning rekonstrueerisime Sope indiviidi näo. Ühtlasi analüüsisime luude paiknemist leitud kogumis, et saada andmeid matusekombestiku kohta.

Tehtud töö tulemusena saame esitada Sope idiviidi loo – me teame tema vanust ja sugu ning saame anda hinnangu tema tervisele, võime rääkida tema päritolust ja toidulauast ja saame esitada tema surmale järgnenud üllatavalt keeruka sündmuste ahela.

Kõik oodatud!

ÕES koosolek 07.02: Piret Õunapuu räägib Vanuatust

Järgmine ÕES koosolek toimub kolmapäeval, 07. veebruaril 2018 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Piret Õunapuu teemal “Nii kauge, kuid siiski nii lähedane”:
Vanuatu on rõõmsate melaneeslaste, vanade traditsioonide ja imeliste uskumuste maa.

Vanuatu on saarestik, mis asub Vaikses ookeanis Melaneesias. Vanuatule Vaiksest ookeanist eraldatud piirkond piirneb põhjas Saalomoni saarte, lõunas Uus-Kaledoonia, edelas Austraalia ja läänes Paapua Uus-Guinea merealaga.

Pealinn Port Vila. Raha Vanuatu vatu.

Riigikeeled inglise keel, prantsuse keel ja bislama keel. Kõige õnnelikumaks kohaks maailmas arvatakse aga vanu traditsioone hoidvat Tanna saart Vanuatul. Seal on 24 h päevas suitsu ja tuld purskav Yasuri vulkaan, mis on maailma tegevvulkaanidest kõige kergemini ligipääsetav ja ohutult külastatav. Vulkaanis elavat vaimutaoline olend John Frum, jumalus, keda kummardavad paljud Tanna elanikud. Mõned teised Tanna külad austavad jumalana aga päris lihast ja luust inimest, Briti prints Philippi, kes teadagi elab Inglismaal. Antropoloogid ja religiooniuurijad nimetavad Frumi ja Philipi tagasituleku ootajate uskumusi, imelisi jutte-laule läänlaste jaoks uskumatult veidraid rituaale kargokultuseks. Osasid  Tanna külasid, kus vaid peenisevööga või rohuseelikuga inimesi kohtab, nimetavad turistid vahel kiviaja küladeks.

Kõik oodatud!

Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolekul 2018

Stipendiumi 2017. pälvis Riina Rammo artikli „Pilguheit Tartu keskaegse elaniku „rõivakappi“ “ eest.

Auliikmeks valiti Jüri Ant

Seltsi võeti vastu üks uus liige – Sten-Erik Tammemäe

Juhatus ja revisjonikomisjon jätkavad 2018. aastal samas koosseisus.

Aastakoosoleku järel esitleti Õpetatud Eesti Seltsi 2016. aastaraamatut, kus on artikleid Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetusest, Eesti lammaste ajaloost, Tallinna linnapeadest aastatel 1878 – 1918, jalgpallist annekteeritud eestis, maareformist jm.

ÕES aastakoosolek 2018

Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolek toimub kolmapäeval, 24. jaanuaril 2018 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Kavas on seekord kaks ettekannet:

Kersti Taal “Õpetatud Eesti Seltsi ajaloo periodiseerimine”

Seltside ajaloos on tavalised tõusu- ja mõõnaperioodid, mis tingitud eelkõige ühiskondlik-poliitilistest oludest. Õpetatud Eesti Seltsi ajaloos on olulised eestlaste kultuurrahvaks kujunemise kõrval riigikorra muutused. Kuni 1919. aastani oli kaks suuremat perioodi, mis mõlemad lõppesid langusajaga: rahvavalgustusliku tegevuse (1838-1856(8)) ja teadusseltsiks kujunemise periood (1870ndad – sajanadi lõpp). Eest Vabariigi ajal saabus seltsi hiilgeaeg, Aastatel 1940-1950 oli selts poliitikute ja ajaloosündmuste meelevallas. 1988. aastal algas taas stabiilse tegevuse periood. ÕES on suutnud muudatustega kaasas käia ja leida ajajärgule sobiva tegevusvaldkonna, vaid totalitaarvõimu keeldudele-käskudele jäädi alla. 

Tiit Rosenberg “Kolmkümmend aastat taastatud Õpetatud Eesti Seltsiga”

ÕESi taasasutamisest de facto ja de jure. Põhikirjast. Seltsi esimeestest, juhatusest ja sekretär-asjaajajatest ja liikmeskonnast 1988-2018. Seltsi ettekandekoosolekud, aastaraamatud ja muud väljaanded. Seltsi kogude saatus. Seltsi tegevussuundadest ja olulisematest üritustest.

Järgneb aastakoosolek, mille päevakorras on:
1) Juhatuse 2017. aasta tegevuse aruanne
2) Revisjonikomisjoni aruanne
3) Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine
4) Uued liikmed ja auliikmed

5) ÕESi stipendiumi väljakuulutamine.

Aastakoosolekule järgneb ÕESi aastaraamatu 2016 esitlemine ruumis Jakobi 2-230.

13.12 ÕES ettekanne: Andres Jõgar Haapsalu ja Rakvere Õpetajate Seminarid stalinismi perioodil

Selle aasta viimane Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 13. detsembril, kell 16.15 ruumis: Jakobi 2-224
Ettekande peab Andres Jõgar teemal  ”Haapsalu ja Rakvere Õpetajate Seminarid stalinismi perioodil”

Peale Eesti taasokupeerimist 1944. aastal, jätkas nõukogude võim siin 1941. aastal poolelijäänud ideoloogilist ümberkujundamist. Sõjajärgse sovetiseerimise üks väga oluline valdkond oli õpetajate koolitamine, sest nende järele oli väga suur puudus. Käesoleva ettekande eesmärk on selgitada ja võrrelda sõjajärgseid muutusi ja nende põhjusi Tartu, Tallinna, Haapsalu ja Rakvere õpetajate seminarides.

Põhiküsimused on: 1) seminaride ümberkorraldamine instituutideks (Tartu, Tallinn) ja pedagoogilisteks koolideks (Rakvere, Haapsalu); 2) juhtkonna valikuprintsiibid ja väljavahetamine; 3) õppetöö ideologiseeritud tingimustes; 4) õpilaste valikuprintsiibid ja töölesuunamine. Nendele teemadele ongi ettekanne rajatud.

Kõik oodatud!

29.11 ÕES ettekanne: Sten-Erik Tammemäe soome ja eesti teaduslike seltside koostööst 1918-1940

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 29. novembril, kell 16.15 ruumis: Jakobi 2-224
Ettekande peab Sten-Erik Tammemäe teemal “Soome ja eesti teaduslike seltside koostööst aastatel 1918-1940

Koostöö eestlaste ja soomlaste vahel on olnud vilgas läbi aastasadade, kuid mõlema maa iseseisvumisega tekkis võimalus koostööks ka nendes valdkondades, milles varem oli olnud vähem kokkupuuteid. Ettekandes keskendutakse neist ühele ehk koostööle kahe maa teaduslike seltside vahel. Ajavahemikuks on valitud allikatega tutvumisel selgelt välja joonistunud vahemik 1918. kuni 1940. aastani. Ettekanne põhineb Soomes ja Eestis leiduvatel arhiivimaterjalidel ning on osa laiemast uurimistööst Soome ja Eesti teadusajaloo kohta kahe maailmasõja vahel. Käsitletakse teaduslike seltside vahelise koostöö mooduseid ja tuuakse esile hulk näiteid nende avaldumisest erinevates valdkondades, samuti vaadeldakse sidemete tugevnemist sajandi algusest alates kuni nende katkemiseni II maailmasõja sündmustega ning seda, mil määral sidemete tihedus valdkonniti erines. Eesmärgiks on näidata, et kahe maa teaduslike seltside vahel oli 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel aktiivne, mitmekülgne ning mõlema maa teadusele kasu toov koostöö.

Kõik oodatud!

15.11 konverents “Teel iseseisvusele”

Õpetatud Eesti Seltsi ja Tartu Ülikooli ühine konverents “Teel iseseisvusele. Eesti inimesed ja Vene revolutsioonid 1917″ toimub kolmapäeval, 15. novembril kell 9-17 TÜ ajaloo muuseumi valges saalis

 

Sada aastat tagasi toimunud Vene revolutsioonid muutsid nii maailmakaarti kui maailmapilti. Paljude teiste seas puudutasid need revolutsioonid ka Eestit, eestlasi ja eestimaalasi. Seepärast on põnev püüda selgitada ja tõlgendada tollaseid sündmusi kaasaegsete vaatenurgast, tuginedes eelkõige inimesekesksetele ja igapäevastele allikatel. Me peame silmas nn egodokumente nagu kirjad, päevikud, mälestused; kaasaegseid Eestis ja Venemaal ilmunud meediaväljaandeid, poliitilise ajaloo suurtest narratiividest puutumata jäänud igapäevasemaid arhiiviallikad jms. Probleemide ring on lai: kas ja miks olid eestlased vastuvõtlikud erinevatele poliitilistele ideedele ja suundumustele, milliseid propagandavõtteid kasutati inimeste vaadete mõjutamiseks eestikeelsetes ajalehtedes, millised ootused ja lootused olid eestlastel Veebruarirevolutsioonile, kuidas mõjutasid revolutsioonisündmused inimeste igapäevaelu Eestis ja Venemaal, Venemaa Asutava Kogu valimised ja eestlaste osavõtt sellest jpm. Eraldi tähelepanu all on inimsaatused ja eluplaanid, olgu need siis Sangaste kandi talupojad, sõjavangist saabuvad eesti mehed või Eesti Vabariigi poliitikas ja teaduselus võtmerolli mänginud ühiskonnategelaste omad. Konverents tõotab tulla põnev, sest  analüüsitakse seni käsitlemata allikaid ja vaadeldakse ka tuttavamaid isikuid või sündmusi uuest ja isiklikumast või inimlikumast perspektiivist.

Kava:

9:00 Avamine: ÕES esimees Marju Luts-Sootak

9:10- 10:40

Ago Pajur. Peterburi eestlaste poliitilisest meelsusest 1917. aastal ajalehes “Pealinna Teataja”

Roosmarii Kurvits. 1917 ja 1940 – kuidas pöörati eesti ajakirjandust

Priit Rohtmets. Revolutsiooniline 1917. aasta kirikuelus

Vaheaeg 10:40-11:00

11:00-13:00 

Jüri Kivimäe. Hans Kruus 1917

Tiit Rosenberg.Theodor Pool 1917

Hent Kalmo. Ants Piip 1917

Anu Raudsepp. Sangaste meeste tulevikumõtted 1917

Lõuna 13:00-14:00

14:00-15:00

Lea Leppik. Mikro- ja makroajalugu Käpa talu arveraamatus 1917

Lea Teedema. Tartlase igapäevaelu 1917

Kohvipaus 15:00-15:20

15:20- 16:50

Sirje Tamul. Aspekte Tartu Ülikooli siselust 1917

Piret Õunapuu. Eesti Rahva Muuseum 1917

Mari-Leen TammelaVangistatud eesti meeste teekond Prantsusmaalt koju

16:50 lõpetamine

Reet Bender baltisaksa mälupaikadest

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 01. novembril, kell 16.15 ruumis: Jakobi 2-224
Ettekande peab Reet Bender teemal “Mäng ja mälu: baltisaksa mälupaigad Otto Pirangi kaardimängus “Baltisches Heimatquartett”"

Eesti mälupaikadest (sks. Erinnerungsort, Gedächtnisort, pr. les lieux de mémoire) – kollektiivses mälus erilise tähenduse ning laetusega objektidest, tekstidest, sündmustest – on uurijate poolt lähemat vaatlemist leidnud näiteks Tallinna kilukarbisiluett (Undusk) või Tartu ülikool (Leppik), aga ka Võnnu lahing (Brüggemann). Käesolevas ettekandes vaadeldakse mängulis-nostalgilis-praktilist varianti baltisaksa mälupaikadest. Nii nagu neid kujutas Riiast pärit arhitekt Otto Pirang (1895‒1982) 1947. aastal joonistatud kaardimängus „Heimatquartett“. See seltskonnamäng, mille sisuks on neljakaupa kokku koguda viieteistkümnesse eri kategooriasse kuuluvad objektid, kujutab endast kontsentreeritud teravmeelset valikut baltisaksa mälupaikadest, maailmast, mis oli tolleks hetkeks „kolmes tähenduses ‒ ruumi, aja ja inimeste poolest – kaugele möödanikku jäänud“ (Osteneck 2007). Pirangi teatavaks eeskujuks oli 1925. aastal Riias valminud Balti provintside ehitisi tutvustav mäng „Baltisches Quartettspiel“. Pirang joonistas oma mängu 1946 esmalt tuttava lastele, tehes sellest peatselt käsitsi ja napilt koloreeritud trükiversiooni. Erinevalt 1925. aasta mängust läheneb aga Pirang mõistele baltisch oluliselt avaramavaateliselt, käsitledes lisaks tavapärasematele tornidele ja varemetele ka keelt, sööke-jooke, argiesemeid, pisirajatisi, rahvalikke tüpaaže, aga ka saatusepöördeid ja Landeswehr’i väejuhte.

Kõik oodatud!

Hillar toomiste Eesti fosforiidist 1920-1940

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 18. oktoobrill kell 16.15
Sellest semestrist toimuvad ÕES koosolekud uues ruumis: Jakobi 2-224
Ettekande peab Hillar Toomiste teemal “Kellele oli Eesti fosforiit kasulik 1920-1940?”

Iseseisvunud Eesti tähtsaim majandusharu oli põllumajandus, mille tootlikkus oli sõja-aastatel langenud. 1920. aastal asutatud OÜ Eesti Vosvoriit (alates 1923 AS) eesmärk oli hakata Jõelähtme vallas Ülgasel kaevandama fosforiiti, mille kasutamisel väetisena saagikust tõsta. Ettekandes arutletakse järgmiste küsimuste üle: miks oli fosforiit väetisena vajalik, millised olid fosforiidi uurimise, kaevandamise ja turustamise põhiprobleemid ja mõjutegurid, kes olid fosforiidiküsimuse võtmetegelased ja kuidas hinnata nende rolli.

Kõik oodatud!

04.10 ettekanne jääb ära!

Kahjuks jääb 04. oktoobril Maarja Hollo ettekanne ära.
Järgmine ÕES ettekanne toimub 18. oktoobril kell 16.15 Jakobi 2-224, päevakorras Hillar Toomiste ettekanne “Kellele oli Eesti fosforiit kasulik 1920-1940″.