ÕPETATUD EESTI SELTS 1988-1991

Tiit Rosenberg, Maris Pruuli

(Ilmunud Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamatus 1988–1993. Tartu 1995. Lk 263–272.)

Seltsi taastamine

Aastail 1838–1950 tegutsenud ÕES taastati 1988. aastal. Seltsi taastamise mõtte algatajaks oli TÜ geograafiadotsent Ott Kurs ning eestvedajaks ajalooprofessor Herbert Ligi. Ajaloolaste ja filoloogide ühisettevõttel korraldati 26. aprillil 1988 ülikooli teadusraamatukogu konverentsisaalis ÕES-i 150. aastapäeva konverents, kus käsitleti seltsi paljutahulist tegevust eesti rahvusteaduste edendamisel aastatel 1838–1950. H. Ligi rääkis ÕES-i tekkest, eriti aga seltsi ebaseaduslikust ning mõttetust sulgemisest 1950. aastal. Juhan Peegel andis ülevaate ÕES-ist eesti keele ja rahvaluule uurimise keskusena, Harald Peep ÕES-i tegevusest kirjandusajaloo ja bibliograafia vallas, Tiit Rosenberg ÕES-i osast Eesti ajaloo uurimise edendamisel ning Jüri Linnus ÕES-i tegevusest eesti etnograafia vallas. Mälestusi ÕES-i tegevuse päevilt jagasid Eduard Laugaste, Kaja Noodla ja Leo Metsar. Teaduslikus Raamatukogus avati ulatuslik näitus "ÕES 150", kus seletusi jagas selle korraldaja Kersti Taal. Konverents võttis vastu otsuse taastada ÕES. Enamik konverentsil osalenutest registreerus kui ÕES-i taasasutajaliikmed ning valis korraldava komisjoni (H. Ligi, J. Linnus, O. Kurs, H. Peep, T Rosenberg) seltsi uue põhikirja väljatöötamiseks. Juba varem oli seltsi taastamist toetanud ülikooli nõukogu.

10. oktoobril 1988 oli ülikooli nõukogu saalis ÕES-i teine konstitueeriv koosolek, millest võttis osa 43 inimest. Arutati ettepandud põhikirja projekti. Olulises osas seltsi vanale põhikirjale ja traditsioonidele tuginev uus põhikiri võeti vastu (vt. lisa 1) ning seejärel valiti seltsi esimees (H. Ligi) ning kaheksaliikmeline juhatus. 21. oktoobril 1988 registreeris Tartu Linna RSN Täitevkomitee ÕES-i põhikirja ja tunnistas seltsi kui juriidilise isiku õigusi. Sellega oli ÕES taastatud de facto ja de jure.

Seltsi tegevus 1988–1989

Esimene põhikirjajärgne (üldse 1037.) korraline ettekandekoosolek toimus 22. novembril 1988 Toomel ülikooli ajaloo muuseumi rõdusaalis, mis koos muuseumi konverentsisaaliga on olnud seltsi koosolekute tavapäraseks toimumiskohaks. Esimesel koosolekul osales 38 inimest ning see oli pühendatud ÕES-i asutamise ühele initsiaatorile, aastail 1843–1850 seltsi esimeheks olnud F. R. Faehlmannile. Üritus oli sümboolseks sillaks seltsi traditsioonide ja tema eelmise koosseisuga. ÕES-i viimane (1034.) koosolek 28. mail 1950, just enne seltsi sulgemist, oli samuti olnud pühendatud F. R. Faehlmannile. Koosolekut avades tuletas seltsi esimees meelde vahepealse 38 aasta jooksul lahkunud ÕES-i auliikmeid ja liikmeid, keda mälestati leinaseisakuga. Seltsi liikmeks (nendeks arvatakse kõik seltsi sulgemismomendiks 1950. aasta juunis liikmeks olnud ning 1988. aasta kahel asutamisüritusel osalenud, taasasutajad) võeti juhatuse ettepanekul isikliku avalduse alusel neli uut soovijat.

Kuulati ära kolm ettekannet. E. Laugaste, kes oli ka üks 1950. aasta viimase koosoleku kolmest ettekandjast (teised olid Arnold Käsk ja Karl Taev) rääkis F. R. Faehlmannist oma ajas. Huno Rätsep esines teemal "F. R. Faehlmann ja eesti keel".

Kolmas ettekanne oli inspireeritud 25. oktoobril 1868 sündinud nimeka rahvaluuleteadlase ja diplomaadi Oskar Kallase tähtpäevast. J. Linnus andis ülevaate O. Kallase teadustegevusest. Omapärase üllatuse tõi koosoleku lõpp. Nimeka kirjandusteadlase ja ÕES-i kunagise sekretäri August Palmi tütar Ille Palm andis seltsile üle nende perekonnas alleshoitud kolm auaadressi ÕES-le selle 100. juubeliaasta puhul. Sellega oli taas alus pandud ÕES-i varade koondumisele tagasi omaniku kätte.

1038. koosolek "120 aastat Jaan Tõnissoni sünnist", mis toimus 16. detsembril 1988 ülikooli raamatukogu konverentsisaalis, vastas nii osavõtjate arvult (130 inimest) kui ka kava poolest konverentsi mõõdetele. Ettekannetega esinesid: T. Rosenberg — "Jaan Tõnisson kui põllumees ja ühistegelane"; Epp Lauk — "Jaan Tõnissoni ajakirjanduslik tegevus"; Peeter Olesk — "Jaan Tõnisson ja Karl August Hindrey"; Kaido Jaanson — "Jaan Tõnisson Balti ja Skandinaavia koostöö algataja ja arendajana"; Halliki Harro — "Jaan Tõnisson aastail 1935-1938"; ja Hando Runnel — "Jaan Tõnisson ja tõnissonlus tänapäeval". Mälestuskilde Jaan Tõnissonist pakkusid Ants Ilus, Tuui Koort ja Leo Metsar. Vaheajal avas K. Taal Teadusraamatukogu poolt ülespandud näituse "Jaan Tõnisson 120".

20. detsembril 1988 toimus Eesti Arstide Liidu ja ÕES-i ühisüritusena TRÜ aulas aktus "F. R. Faehlmann kui arst ja rahvuslik suurmees", mis oli pühendatud F. R. Faehlmanni 190. sünniaastapäevale ja ÕES-i 150. asutamisaastapäevale. Pärast küünalde panekut F. R. Faehlmanni hauale avas prof. Rein Teesalu (EAL) aulas aktuse. Ettekannetega esinesid Vaino Vahing (EAL) — "F. R. Faehlmann kui arst ja ühiskonnategelane", Ea Jansen (ÕES) — "F. R. Faehlmann ja eelärkamisaeg", Huno Rätsep (ÕES) — "F. R. Faehlmann ja eesti keel" (ehkki teema oli sama, oli tegemist sisuliselt teise ettekandega kui 22. novembri koosolekul) ja Udo Kolk (TÜ) — "F. R. Faehlmanni algatused rahvusliku kirjanduse loomisel". Sõnavõtuga ühest juhtumist F. R. Faehlmanni arstipraktikas esines Villu Tamul (ÕES). Vaheajal esines "Valhalla" ja aktusele järgnes koosviibimine Tartu Inseneride Majas.

18. jaanuaril 1989 ülikooli ajaloo muuseumi rõdusaalis toimunud aastakoosolekul (1040.) esines traditsioonikohaselt teadusliku ettekandega ÕES-i esimees H. Ligi, kes rääkis teemal "Laste suremus Eestis 18.–19. sajandil". Aastakoosolekust võttis osa 42 seltsi liiget ja 12 külalist. Aruande seltsi tegevusest 1988. aastal esitas ÕES-i sekretär Tiit-Rein Viitso. Et selts oli alles hiljuti tegevust alustanud, siis sel aastakoosolekul uut juhatust ei valitud. Juhatuse ettepanekul valiti ÕES-i auliikmeteks teenekad eesti rahvusteaduste edendajad professorid Paul Ariste, Voldemar Vaga ja Gustav Ränk — kõik kunagised aktiivsed ÕES-i liikmed. Auliikmete panust teadusse tutvustasid vastavalt T.-R. Viitso, K. Alttoa ja J. Linnus. Värsketest auliikmetest viibisid ise kohal P. Ariste ja V. Vaga. Kuna äsja oli 70-aastaseks saanud teine nimekaim eestlasest etnograaf ja kirjanik Ilmar Talve Turust, otsustati saata talle ÕES-i nimel õnnitlustelegramm. Otsustati, et edaspidi võetakse seltsi liikmeks vastu kaks korda aastas.

1041. ettekandekoosolek toimus 23. veebruaril 1989 ajaloomuuseumi rõdusaalis Toomel. See oli pühendatud ÕES-i auliikme Konstantin Pätsi sünniaastapäevale ning selles osales 41 seltsi liiget ja 26 külalist. Esimese ettekandjana asus trikoloori alla Kieli ülikooli professor Hain Rebas, kes oli 1987/1988 Toronto ülikooli eesti õppetooli teiseks külalisprofessoriks. Ta rääkis ÕES-i juubeli tähistamisest Torontos 1988. aasta aprillis. Stockholmi ülikooli professor ja Balti Uurimiskeskuse juhataja, vastne Tartu Ülikooli audoktor Aleksander Loit peatus uusaegse ajalooteaduse metodoloogilistel küsimustel, rõhuga mentaliteedi ajalool (vt. lähemalt M. Pruuli ülevaadet "Edasis" nr. 61, 14. märts 1989).

1042. ettekandekoosolek toimus 29. märtsil 1989 Toomel ajaloomuuseumi loengusaalis. Kohal oli 16 seltsi liiget ja 13 külalist. Esinesid H. Ligi — "1949. a. küüditamine kui sundmigratsioon" ja Ann Marksoo — "Eesti kaasaegsed rändeprobleemid". (Refereeringut vt. M. Pruuli, Migratsioonist ja sundmigratsioonist. — Edasi nr. 93, 20. apr. 1989).

Seltsi 1043. ürituseks oli Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsiga kahasse korraldatud ettekandekoosolek "70 aastat Eesti Vabariigi Asutavast Kogust", mis toimus 26. aprillil 1989 Tartu Ülikooli aulas. Kohal oli 27 ÕES-i liiget ja 25 külalist (sh. EAÕS-i liikmed). Esinesid Jüri Ant (ÕES) — "Asutav Kogu Eesti Vabariigi kujunemisloos"; Igor Gräzin (ühisettekanne koos Maie Rüüsiga, mõlemad EAÕS) — "Asutava Kogu riigiõiguslik tähtsus"; Toomas Anepaio — "Konstitutsioonide realiseerumine Eesti näitel".

1044. ettekandekoosolek peeti 31. mail 1989 Toomel ajaloomuuseumi loengusaalis, kus osales 17 seltsi liiget ja kaheksa külalist. Esinesid ÕES-i auliige Voldemar Vaga, kes oponeeris senist ajalookäsitlust teemal "Muinas-Tallinn enne 1230. aastat" ja Allan Liim teemal "Jakob Hurt ja Tartu Kubermangugümnaasium" (ilmunud: Kleio, Ajaloo Ajakiri nr. 7,1993, lk. 22–25).

1045. ettekandekoosolek toimus samas 7. juunil 1989. Ettekandega "Eesti ajaloo sõlmprobleeme" esines Toivo Raun California ülikoolist Long Beach'is. Kuulamas oli 19 seltsi liiget ning 24 külalist.

1046. ettekandekoosolek leidis aset samas 6. oktoobril 1989. Kohal oli 17 seltsi liiget ning kuus külalist. Saksakeelse ettekandega teemal "Vabatahtlikest rahvaliikumistest ja organisatsioonidest" esines professor Torkel Jansson Uppsala ülikoolist.

1047. ettekandekoosolek samas 3. novembril 1989 kogus rohkesti kuulajaid: köhal oli 28 seltsi liiget ja 40 külalist. Toronto ülikooli eesti õppetooli külalisprofessor Tõnu Parming kõneles teemal "Eestlaste sisserännu ajaloost Põhja-Ameerika Ühendriikidesse".

1048. ettekandekoosolek toimus samas 31. novembril 1989 eestikeelse ülikooli avamise 70. aastapäeva pidustuste raames ning kahasse Elias Lönnroti Seltsiga. Enne koosoleku algust avati ülikooli peahoones aula ees mälestustahvel tekstiga:

Sügav tänu meie rahvusliku ülikooli

algaastate humanitaarõpetlastele Soomest

ja Rootsist

Johan Bergman

Andreas Bjerre

Amo Cederberg

Joh. Gabriel Granö

Tor Helge Kjellin

Lauri Kettunen

Ilmari Manninen

Birger Neiman

Aarne Tallgren

Tartu Ülikool Elias Lönnroti Selts Õpetatud Eesti Selts

Koosoleku teemaks oli "Soome õpetlased Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli algaastatel". Lühiettekanded käsitlesid Soome teadusemeeste panust Eesti ülikooli ja rahvusteaduste arengusse. Rääkisid O. Kurs (Joann Gabriel Granö), Vilma Trummal (Aarne Tallgren ja Birger Nerman), T. Rosenberg (Arno Rafael Cederberg), J. Linnus (Ilmari Manninen) ja P. Alvre (Lauri Kettunen).

Seltsi 1049. ürituseks oli 12. jaanuaril 1990 TÜ Teadusraamatukogu konverentsisaalis ÕES-i, Korp! Rotalia ja Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi korraldatud ja prof. Jüri Uluotsa 100. sünniaastapäevale pühendatud mälestuskonverents. Sellel osales 44 inimest. Esinesid H. Ligi — "Jüri Uluots vanema ajaloo uurijana"; Tõnu Põder (ühisettekanne koos Peeter Järvelaiuga, mõlemad EAÕS) — "Professor J. Uluots õigusajaloo õppejõuna"; Värdi Velner (Korp! Rotalia) — "J. Uluots kaasaegse pilgu läbi"; Sulev Kannikene (EÜS) — "J. Uluots õigusteoreetikuna" ja Ernst Kirs (Korp! Sakala) — "J. Uluots poliitikuna".

18. jaanuaril 1990 peeti Toomel traditsiooniline aastakoosolek (vt. lähemalt M. Pruuli ülevaade "Edasis" 21. veebruaril 1990). Kohal oli 32 seltsi liiget ning 16 külalist. Avaettekande pidas teoloogiaprofessor Vello Salo Torontost, andes ülevaate "Maarjamaa" kirjastuse tegevusest ja selle poolt 1941. aasta küüditatute kohta avaldatud andmetest. Teemat jätkas H. Ligi, rääkides stalinlike massirepressioonide uurimise hetkeseisust. K. Noodla andis teada 1950. aastal mitmele poole laiali jagatud ÕES-i varade seiskorrast.

Juhatuse tegevusest esitas aruande T. Rosenberg. ÕES-i juhatuse esimesse koosseisu (10.10.1988–17.01.1990) kuulusid O. Kurs (abisekretär), E. Laugaste (aseesimees), J. Linnus (laekur), Ela Martis, K. Noodla, Harald Peep, T. Rosenberg ja T.-R. Viitso (teadussekretär). Tänu ülikooli juhtkonna toetusele on seltsil alates 16. veebruarist 1988 palgaline sekretär-asjaajaja — 1988. aastal ülikooli inglise filoloogina lõpetanud Maris Pruuli. Vaadeldaval ajavahemikul toimus üheksa juhatuse koosolekut, kus kavandati seltsi tööplaanid, mis on peaaegu täielikult realiseerunud ettekandekoosolekute ning teiste seltsidega peetud ühisistungite näol. Pea kõigil koosolekutel on kõneks olnud seltsi varade seis ja edasine saatus. Juhatus on seisukohal, et seltsi arheoloogiliste leidude ja numismaatika kogu võiksid esialgu jääda deponeerituna ETA Ajaloo Instituudi valdusse, niisamuti nagu tema etnograafiakogu Eesti Rahva Muuseumi ning osa seltsi raamatukogust (nn. ÕES-i kogu) Kirjandusmuuseumi valdusse Tartus, kus nad on hästi hoitud ja uurijatele kergesti kättesaadavad. Küll aga ollakse seisukohal, et tagasi seltsi kätte tuleb tuua see osa ÕES-i raamatukogust, mis on Tallinnas ETA raamatukogus ning, nagu selgunud, on seejuures leidnud väga vähe kasutamist. Osa seltsi raamatutest, omaaegse ÕES-i vahetusfond, on aga "Glavliti" barbaarsete nõuete tõttu kõvasti rikutud. Käesolevaks ajaks on läbirääkimised ETA raamatukoguga lahenenud positiivselt ning ÕES-i raamatud ootavad Tartusse toomist.

Aastakoosolek valis ÕES-i esimeheks taas H. Ligi. Juhatusse valiti J. Peegel (aseesimees), T.-R. Viitso (teadussekretär), T. Rosenberg (täitis T.-R. Viitso pikemaaegse Soomes viibimise ajal teadussekretäri ülesandeid), O. Kurs, J. Linnus (laekur), E. Martis, K. Noodla, P. Olesk.

Juhatuse ettepanekul valis aastakoosolek ÕES-i auliikmeteks Eduard Laugaste, Alo Rauna, Ilmar Talve ja Gabor Bereczki.

Seltsi tegevus 1990. aastal

Uut tegevusaastat alustanud ÕES-i 1051. ettekandekoosolek peeti 22. veebruaril 1990 Toomel. P. Olesk esines teemal "Gustav Suits rahvusluse ja sotsialismi vahel". Kuulamas oli 14 seltsi liiget ning üks külaline.

1052. ettekandekoosolek Toomel 21. märtsil 1990 tõi kohale 29 seltsi liiget ning 45 huvilist mujalt. Külalisesineja Toomas Hendrik Ilves, Raadio Vaba Euroopa Eesti osakonna direktor, andis ülevaate tänapäeva sovetoloogiast Läänes. Ettekandele järgnes väga elav diskussioon.

25. aprillil 1990 korraldas ÕES koos EÜS Veljestoga Toomel ettekandekoosoleku (1053.) mälestamaks Uku Masingut tema viiendal surma-aastapäeval. Ettekandeid kuulas 68 inimest, neist 14 ÕES-i liiget. Esinesid: Vello Salum — "Mälestusi Uku Masingust"; Toomas Paul — "Eestlase vagadusest"; Peeter Olesk (ÕES) — "Uku Masing ja Jaan Kross: ajastu elavdamise kaks teed"; Linnart Mäll (EAOS) — "Uku Masing kui budoloog"; Mart Velsker ("Veljesto") — "Allusioonidest Uku Masingu luulekogus "Udu Toonela jõelt""; Tõnu Luik — "... milleks luuletaja vajavasel ajal".

2. augustil 1990 oli ÕES-i külaliseks Eestis külaskäigul viibinud professor Gustav Ränk Stockholmist. Toomel ajaloomuuseumi ruumes kohvilaua ääres toimunud kohtumisel, milles osales 19 seltsi liiget ja 11 külalist, rääkis J. Linnus professor G. Ränga teenetest eesti rahvakultuuri uurimisel ning andis ÕES-i juhatuse nimel külalisele üle seltsi auliikme diplomi. G. Ränk tänas seltsi. Koos meenutati olusid ning inimesi ÕES-is ning Eesti Rahva Muuseumis ligi pool sajandit tagasi.

Seltsi 1055. koosolek 24. oktoobril Toomel oli inspireeritud Oskar Looritsa (9.XI 1900–12.XII 1961) 90. sünniaastapäevast. Kaheksa seltsiliikme ja 12 külalise ees esinesid Eduard Laugaste — "Dr. Oskar Looritsa tööst eesti rahvaluule alal", Jüri Linnus — "Dr. Oskar Looritsa etnograafia harrastused" ja Jaak Peebo — "Dr. Oskar Looritsa "Eesti keele õpik" ja "Eesti keele kooliõpik"". ÕES-i 1056. koosolek 7. novembril tõi samasse 18 seltsi liiget ja 15 väliskülalist. Aeg oli kohane meenutamaks sel päeval sündinud nõukogude võimu üht kuritegelikest tahkudest — kirjasõna tsenseerimist ja hävitamist. Eero Medijainen käsitles eesti raamatu hävitamist ja tsensuuri aastatel 1940–1941 ning Piret Lotman sama aastatel 1944–1953. 12. november kujunes seltsile kurvaks — raske haigus viis ära ÕES-i taastaja ja esimehe aastail 1988-1990 professor Herbert Ligi. 21. novembril peetud seltsi 1057. koosolekul esines ettekandega Mart Siiroja, kes rääkis Eesti misjonärist Gustav Reinhold Nieländerist Sierra Leones 19. sajandi algul. Rohkesti kuulajaid tõi ajaloomuuseumi konverentsisaalis 28. novembril peetud seltsi 1058. koosolekule külalisesineja USA-st professor Rein Taagepera aktuaalne ettekanne "Kuidas demokraatiat ära tunda?"

18. jaanuaril 1991 kogunes Õpetatud Eesti Selts oma teisele taastamisjärgsele aastakoosolekule. TR ajaloomuuseumi oli kogunenud 26 seltsi liiget ja neli külalist. Mälestati möödunud aastal manalasse varisenud seltsi liiget akadeemik Paul Aristet ning seltsi esimeest professor Herbert Ligi. J. Linnus andis ülevaate H. Ligi ootamatult kätkenud teadlaseteest. Ta rõhutas, et H. Ligi teadustööd jäävad püsikindlaks just seetõttu, et neid iseloomustab allikmaterjalide igakülgne analüüs. ÕES-i teadussekretäri kohuseid täitis möödunud aastal T. Rosenberg, kes esitas ka seltsi tegevuse aruande. Seltsil oli ligi sada liiget, neist valdav osa Tartus, 11 Tallinnas, üks Pärnus, kaks Soomes. Seltsil oli ka kuus auliiget: professorid Eduard Laugaste, Voldemar Vaga, Gustav Ränk, Alo Raun, Ilmar Talve ning Gabor Bereczki. Neist kohalviibivale E. Laugastele anti üle seltsi auliikme diplom ja hõbemärk. ÕES-i liikmete seas domineerisid ajaloolased (41) ja filoloogid (30), vähemal määral olid esindatud geograafid, majandusteadlased, bioloogid, bibliograafid, kunstiteadlased jt.

Läinud aastal pidas selts üheksa töökoosolekut, ühe neist kahasse EÜS Veljestoga. Kuulati 18 ettekannet, neist kaheksa seltsi liikmetelt. ÕES-i vahendusel oli võimalik kohtuda mitme väliseestlasest uurijaga, kelle esinemised tõid tavaliselt kohale ka rohkem külalisi. 5. jaanuaril 1989 otsustas juhatus taastada seltsi väljaanded ning alustada seda aastaraamatust. Kahel viimasel aastal seltsis peetud ettekannete põhjal ongi valmimas seltsi aastaraamatu käsikiri. Oluliseks tegevuslõiguks seltsi juhatuse jaoks oli endiselt seltsi varade tagasisaamisega seotu. Kui ÕES 1950. aastal Teaduste Akadeemia presiidiumi otsusega likvideeriti, jagati ta vara mitme asutise vahel. Enamiku neist on seltsi juhatus otsustanud jätta deponeerituna nende praeguste valdajate kätte. Edukalt lahenesid läbirääkimised ETA raamatukoguga, kust 1990. aasta kevade jooksul jõudis tagasi seltsi valdusse omaaegse raamatukogu võõrkeelse kirjanduse osa (u. 30 000 raamatut) koos kartoteegiga ning seltsi väljaannete vahetusladu. Seega on kogu säilinud ÕES-i raamatukogu nüüd taas Tartus (vanemat eestikeelset osa hoitakse Kirjandusmuuseumis). 29. märtsil 1990 arutas seltsi juhatus Kaja Noodla ettekande põhjal seltsi raamatukogu edasise komplekteerimise põhimõtteid ning otsustas asuda seda realiseerima. 1990. aasta sügisel sai ÕES väärtusliku annetuse, kunstiteadlase Tiina Nurga põhiliselt kunstialase raamatukogu, milles ligikaudu 1000 nimetust. Lisaks sellele on laekunud väiksemaid annetusi.

Edukalt lahenesid ka läbirääkimised Teaduste Akadeemia arhiiviga, kuhu oli 1950. aastal viidud osa ÕES-i arhiivist: 41 säilikut aastatest 1921–1950. 1990. aasta kevadel toodi ka need tagasi Tartusse ning anti säilitamiseks Eesti Ajalooarhiivi, kus nad koos seltsi arhiivi põhiosaga moodustavad omaette fondi (EAA, f. 2569 — 304 säilikut aastaist 1811–1950). Seni on lahendamata vaid seltsi väljaannete klišeede tagasitoomise ja hoidmise küsimus. 1990. aastal töötati välja ja võeti kasutusele ka seltsi sümboolika — ümbrik ja kirjablank ning auliikme diplom. ARS-ilt telliti ka seltsi liikmemärgid.

Aastakoosoleku kolmas ettekanne oli seltsi aseesimehelt professor Juhan Peeglilt: "225 aastat eesti ajakirjandust" Esineja juhtis tähelepanu sellele, et eeloleval aastal ootab meid ees mitu ajakirjandusloolist tähtpäeva, millest olulisem on ehk novembrikuus tähistatav eesti ajakirjanduse alguspäev. Aastail 1766–1767 Põltsamaal ilmunud ajakiri "Lühhike õppetus" oli kantud valgustussajandi humanistlikest taotlustest. Selle väljaandja P. E. Wilde kritiseeris oma saksakeelses publitsistikas teravalt pärisorjust ning esitas oma kava selle kaotamiseks.

ÕES-i üldkoosolek valis juhatuse ettepanekul seltsi uueks esimeheks TÜ eesti keele professori Tiit-Rein Viitso.

Juhatusse valiti prof. Juhan Peegel, dots. Tiit Rosenberg (juhatuse koosolekul 26. märtsil valiti seltsi aseesimeheks), Jüri Linnus, Peeter Olesk, dots. Ott Kurs, Ela Marlis ja Kaja Noodla. Üks koht juhatuses jäeti pealinna teadlastega paremaks sidepidamiseks vakantseks Tallinna esindajale. Revisjonikomisjoni liikmeteks valiti Leo Tiik, Villu Tamul ja Epp Lauk.

Seltsi tegevus 1991. aastal

ÕES-i 1060. koosolek toimus 6. märtsil. Endel Jaanus rääkis 10 seltsi liikmele ja 5 külalisele baltisaksa kunstnikust Rudolf von zur Mühlenist. 26. märtsil toimus Toomel ÕES-i korraldatud konverents "Luule ja protsess. August Gailit 100. Harald Peep 60", millega tähistati ÕES-i tegevliikme TÜ maailmakirjanduse professori Harald Peebu 60. sünnipäeva. Osa võttis 16 seltsi liiget ja 21 külalist. Esinesid Peeter Olesk — "Kirjandusliku kogemuse süstemaatikast. Protsessi mõiste"; Harald Peep — "Vagabundi motiiv August Gailitil"; Karl Muru — "Paar sõna Pegasusest, eriti Eesti luulehobusest"; Margus Kasterpalu — ""Siurust" "Siuruni". August Gailiti suhetest Friedebert Tuglasega 1917–1924". 10. aprillil peeti seltsi 1062. koosolek (10 seltsi liiget ja 2 külalist), millel esines Mart Siiroja — "Inglise–Buuri sõda ja eesti ühiskond". 24. aprillil toimunud koosolekul (16 seltsi liiget ja 11 külalist) esines ajaloolane Eero Medijainen — "Ado Birgi lugu" (ilmunud "Looming" 1991: 8: 1113–1121). 9. mail peetud 1064. koosolekul (11 seltsi liiget ja 12 külalist) rääkis Epp Lauk ajakirjanik Georg Eduard Luigast, kelle sünnist oli möödunud 125 aastat.

Pärast suvist vaheaega jätkusid ÕES-i koosolekud sügisel. 9. oktoobril toimunud 1065. koosolekul (12 seltsi liiget ja 2 külalist) esines Olaf-Mihkel Klaassen "Konsulaatidest Pärnus 18. sajandi teisel poolel — 19. sajandil". 23. oktoobri ettekandekoosolek oli pühendatud afrikanistikale (13 seltsi liiget ja 9 külalist). Esinesid Mart Siiroja — "Richard Reusch afrikanistina" ja Toomas Pajula — "Eestlastest misjonäridest Tanganjikas". ÕES-i 1067. koosolek 13. novembril, mis oli pühendatud setudele, äratas laialdast huvi. Kohal oli 20 seltsi liiget ning 49 külalist. Ettekandjateks olid etnograaf Jüri Linnus — "Etnilised suhted ja rahvusteadused"; arheoloogid Silvia Laul — "Setude kujunemine" ja Heiki Valk — "Matusekombestikust Setumaa külakalmistutel". Seltsi 1068. koosolekul 27. novembril (14 seltsi liiget ja 12 külalist) olid kõneks idanaabriga seotud ajalooteemad. Esinesid noored ajaloolased Marko Mihkelson — "Punane terror Eestis 1918-1919"; Ago Pajur — "Nõukogude Liidu välispoliitika Eesti Vabariigi suhtes". 4. detsembril peetud koosolekul jätkati folkloristide ettekannetega setu rahvakultuuri probleemide arutamist. Sellel osales neli seltsi liiget ning 19 külalist. Veera Pino rääkis perekonnanimede panemisest setudele 1921. aastal. Udo Kolk tõmbas võrdlusjooni setude ja teiste soome-ugri rahvaste rahvamuusika vahele. Paul Hagu analüüsis setu mõrsjaitke neiust sugulasele. Etnograaf Mare Piho tutvustas nende setu perede eluolu, kes on leidnud endale kodu Siberis.

16. jaanuaril 1992 Toomel TÜ ajaloo muuseumi konverentsisaalis peetud seltsi 1070. koosolek oli kolmandaks taastamisjärgseks aastakoosolekuks, millel tehti kokkuvõtteid seltsi tegevusest 1991. aastal. Kohal oli 26 seltsi liiget ja kaheksa külalist. Teadusliku ettekandega esines seltsi esimees T.-R. Viitso, kes rääkis "Läänemeresoome ja indoeuroopa varajaste kontaktide keeleajaloolisest taustast". Aruande seltsi ja tema juhatuse tegevusest 1991. aastal esitas seltsi aseesimees T. Rosenberg. Ta tõdes, et möödunud aastal seltsi elus olulisi muudatusi ei olnud, edasiminekut seltsi tegevuses pole toimunud, tegemist on olnud saavutatud positsioonide hoidmisega. 18. jaanuaril 1991 oli seltsi nimekirjas kuus auliiget ja 98 liiget, kellest põhikirja kohaselt olid täieõiguslikud 46, kellel seltsi liikmemaks oli tasutud. Aasta jooksul võeti vastu 10 uut liiget: kuus ajaloolast, geograaf, folklorist, arstiteadlane ja filoloog. Siiski on raske vastata, kui palju seltsi tegevliikmeid on, sest põhikirja § 5 põhjal tuleks need, kes kolme aasta kestel liikmemaksu pole tasunud, liikmeskonnast välja arvata. Kolme aasta liikmemaksu võlaga oli aga 13 ja kahe aasta võlaga kolm inimest. Siit probleem — luua selgus ja kord seltsi liikmete osas. ÕES korraldas eelmisel aastal 11 koosolekut 22 ettekandega, millest seltsi liikmeid oli 17. Koosolekute ja ettekannete arvu poolest oli see eelmise aastaga võrreldes edasiminek (1990. aastal 9 töökoosolekut 18 ettekandega, kus seltsi liikmetelt vaid 8 ettekannet). Ka võib rahule jääda ettekannete tasemega. Küll aga on aastast aastasse vähenenud koosolekust osavõtjate arv:

Aasta Keskmiselt ühel koosolekul osalejaid

1989 25 + 22 = 47

1990 18 + 21 = 39

1991 19 + 19 = 38

1992 13 + 13 = 27

Ilmselt on algusaastate hoog ja uudsus möödas, ka on osa aktiivseid humanitaariahuvilisi leidnud rakendust muudes eluvaldkondades või teistes seltsides. Aruandeaasta jooksul toimus kaheksa juhatuse koosolekut, millel arutati peamiselt ettekandekoosolekute ja seltsi raamatukogu korraldamist. Juhatus organiseeris mitu aktsiooni Tallinnast saabunud raamatute paigutamiseks TÜ ajaloo muuseumi Morgensterni saali. 24. aprillil 1991 kaheksa seltsi liiget puhastas, sorteeris ja pani riiulitele ca 5000 köidet. Samas selgus, et osa raamatuid on numbrite järgi otsustades kogust puudu ning on vaja ette võtta põhjalik inventuur, et selgitada puuduvad eksemplarid ja seltsi profiilile mittevastav kirjandus. Raamatute edasist lahtipakkimist takistas ka riiulite puudus. Mitmel korral arutati ka aastaraamatu väljaandmisega seonduvat. Peamiseks takistuseks oli raha puudumine. Ülikoolilt saadi lisaks ÕES-i sekretäri (0,5 kohta) palgale rektori fondist 1099 rubla toetust, tasumaks kunstikombinaadile Ars seltsi liikmemärkide (600 pronks- ja 100 hõbemärki) eest. 1. aprillist vahetus seltsi sekretär-asjaajaja: Maris Pruuli asemele tuli Kristi Metste. Järgmisele juhatusele päranduvad lahendustvajavate probleemidena aastaraamatu väljaandmine ja seltsi raamatukogu korrastamine. Järgnenud sõnavõttude järel otsustati hinnata seltsi ja selle juhatuse tegevust 1991. aastal rahuldavaks.

Järgnenud valimistel valiti ÕES-i esimeheks tagasi T.-R. Viitso. Seltsi juhatusse valiti: P. Hagu, E. Lauk, J. O. Kurs, T. Rosenberg, K. Taal, H. Valk. Juhatuse ettepanekul valis ÕES oma auliimeteks teenekad baltisaksa ajaloolased dr. phil. Hellmuth Weissi ja dr. phil. Roland Seeberg-Elverfeldti, kes andnud ka oma nõusoleku. Kahjuks ei saanud seda au enam osutada professor Georg von Rauchile tema surma tõttu 17. oktoobril 1991.