ÕPETATUD EESTI SELTS 1992–1993

Heiki Valk

(Ilmunud Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamatus 1988–1993. Tartu 1995. Lk 273–277.)

Seltsi tegevus 1992. aastal

Seltsi peamise tegevusvormi moodustasid ettekandekoosolekud, mida oli aruandeperioodil kokku 11, 7 kevad- ja 4 sügishooajal. Üks koosolek peeti ühiselt koos Akadeemilise Baltisaksa Kultuuri Seltsiga. Koosolekutel kuulati ära 16 ettekannet kokku 292 kuulajaga (neist 150 Seltsi liiget ja 142 külalist). Keskmiselt osales igal töökoosolekul 27 inimest (14 seltsi liiget ja 13 külalist). Ettekannete valdkondade seas domineerisid ajalugu (Tõnu Tannberg — "Eesti mees Vene kroonus", Hain Rebas — "Eesti Vabariigi kodanike migratsioonid 1940. aastatel", Mati Laur — "Pietismist Baltikumis 18. sajandil", Tiit Rosenberg — "Baltisaksa põllumehed Eesti ja Läti vabariigis"), arheoloogia (Romeo Metsallik — "Mis oli Lossi tänaval enne humanitaarteaduste õppehoonet", Rünno Vissak — "Tartu vanalinna VII kvartali arheoloogiliste kaevamiste esialgseid tulemusi" ja Heiki Valk — "Viljandi linna sünniloost ja arengust keskajal"). Neljast etnograafiaalasest etteastest kolm peeti Eesti Rahva Muuseumi olevikku ja tulevikku käsitleval koosolekul (Jüri Linnus, Tõnis Lukas, Heiki Pärdi) ning üks seoses prof. Gustav Ränga 90 aasta juubeliga (Jüri Linnus). Kaks ettekannet käsitlesid Eesti teaduslugu (Heli Laanekask— "Tartu Õpetatud Eesti Seltsi tegevusest" ja Jaanus Harro — "Milleks Eestile teadus"). Ühe ettekandega olid esindatud keeleteadus (Tiit-Rein Viitso — "Läänemeresoomlaste ja idaeurooplaste varajaste kontaktide keeleajaloolisest taustast"), kirjandusteadus (Margit Sutrop — "Kirjandusliku kunstiteose olemisviisist") ja rahvaluule (Heino Eelsalu — "Rahvaluule astraalsest tõlgendamisest").

Koosolekute temaatika kajastab eri rahvusteaduste ebaproportsionaalset esindatust Õpetatud Eesti Seltsi tegevuses. Teaduslike ettekannete poolest domineerivad kindlalt ajaloolise suundumusega teadused: ajalugu ja arheoloogia. Etnograafilised ettekanded olid sisult päevakajalised või tähtpäevalised: probleemettekanded puudusid. Väheseks jäi keele- ja kirjandusteaduse esindatus; ainsa rahvaluulealase ettekande ei pidanud folklorist, vaid astronoom. Geograafiatemaatika puudus ettekandekoosolekutel täiesti. Arvukaima kuulajaskonnaga oli 16. aprillil peetud ning Eesti Rahva Muuseumile pühendatud koosolek (53 osavõtjat). Suurema kuulajate arvuga olid veel Hain Rebase ettekanne Eesti Vabariigi kodanike migratsioonidest (40 osavõtjat) ning seltsi aastakoosolek (34 osavõtjat). Nii on suhteliselt suurem osavõtjaskond olnud mitte mingile kitsale üksikküsimusele pühendatud, vaid laiema ja probleemsema iseloomuga koosolekutel.

Seltsi raamatukogu saatus ei ole aruandeaasta vältel muutunud rahapuuduse tõttu. Tallinnast Teaduste Akadeemia raamatukogust tagasisaadud raamatud asuvad Toomel Ülikooli Ajaloo Muuseumi ruumides ning ei ole kasutatavad. Raamatute kasutatavaks muutmiseks on seltsi juhatus endiselt seisukohal deponeerida need omaette koguna Tartu Ülikooli Teaduslikku Raamatukokku. Seltsi aastaraamatust on käsikirjadena olemas materjal 1988.–1990. aasta kohta. Toimetamistöö ja arvutisse sisestamine seisavad rahapuuduse taga. 1991.–1992. aasta aastaraamatu käsikirja kokkusaamine edeneb visalt. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei kiirusta autorid ettekannete tekstide üleandmisega. Peetud ettekande aastaraamatus jäädvustamiseks pakub selts esinejatele kaht varianti: kümne lehekülje pikkune artikkel või üheleheküljeline kokkuvõte. Edaspidi palub seltsi juhatus esitada üheleheküljeline kokkuvõte juba ettekandekoosoleku päeval.

Vaatamata ühiskonnas valitsevale materiaalsele ja moraalsele kriisile tuleb peamise saavutusena tõdeda, et Õpetatud Eesti Selts on säilitanud oma tegevuses järjepidevuse. Põhinäitajate poolest on üldjoontes hoitud eelmise aasta taset. Võrreldes 1991. aastaga kasvas koosolekute arv 9-lt 11-ni; samas langes ettekannete arv 22-lt 16-le. Vähenenud on koosolekutest osavõtjaskond: 1991. a. keskmiselt 38, 1992. a. 27. Osavõtjaskonna vähenemine näib olevat üldine ning mõneti murettekitav tendents: 1989. a. osales seltsi koosolekutel keskmiselt 47 ja 1990. a. 39 kuulajat. Kuulajaskonna seas püsib seltsi liikmete ja külaliste suhe stabiilsena enam-vähem tasakaalus. Tulevikus kavatseb Selts vaatamata majandusraskustele jätkata aastaraamatu ettevalmistamist ja raamatukogu kasutatavaks muutmist, samuti ettekandekoosolekute traditsiooni. Viimaste temaatikas võiks kitsalt erialaste ettekannete kõrval suurendada üldisemate, probleemsemate ja mitmesuguseid rahvusteadusi siduvate koosolekute osatähtsust. Käsitleda võiks teemaderingi: "Eesti rahvusteaduste praegused sõlmprobleemid ja omavahelised seosed". Koosolekud hõlmaksid nii erinevaid erialasid puudutavaid üksikettekandeid kui ka neile järgnevat diskussioonilaadset osa. Rahvusteaduste integreerimist silmas pidades vääriks koostamist teatmik tingliku pealkirjaga "Humaniora Tartuensis", mille eesmärgiks oleks anda märksõnaline ülevaade Tartus rahvusteadustega tegelevate isikute teadmis- ja uurimisvaldkondadest.

Seltsi tegevus 1993. aastal

1993. a. lõpu seisuga kuulus seltsi 97 tegev- ja seitse auliiget. Aruandeperioodil võeti vastu kaks uut liiget (Sirje Olesk ja Jaanus Plaat). Seltsi liikmeskonnast arvati eelmisel aastakoosolekul välja liikmemaksude mittetasumise ja seltsi tegevuses mitteosalemise tõttu neli liiget. Samal koosolekul valiti seltsi auliikmeks senised tegevliikmed Arnold Kask ja Voldemar Miller. Seltsi auliikmetest suri Saksamaal elav dr. Roland Seeberg-Elverfeldt. Seltsi juhatus tegutses järgmises koosseisus: esimees Tiit-Rein Viitso, aseesimees Tiit Rosenberg, sekretär Heiki Valk, abisekretär Epp Lauk, laekur Jüri Linnus, abilaekur Paul Hagu, raamatukoguhoidja Kersti Taal, arhivaar Anu Järs, aastaraamatu toimkonna liige Garri Raagmaa. Juhatuse koosolekud toimusid 25. jaanuaril, 15. aprillil, 10. novembril ja 28. jaanuaril. Arutelude temaatika hõlmas jooksvat asjaajamist, aastaraamatu väljaandmise, raamatukogu, seltsi ruumide ja vanade väljaannete trükiklišeede küsimusi. Revisjonitoimkond tegutses koosseisus Toomas Pajula, Allan Liim ja Maare Kümnik.

Tegevusaasta vältel toimus seitse koosolekut, neist viis kevad- ja kaks sügissemestril. Ettekandeid peeti kokku 16: Tiit-Rein Viitso — "Eesti keele idapoolsed murded: taust ja seosed", Tiiu Jaago — "Kuldnaine eesti regilaulus", Tiia Köss — "Kiriku ja usuga seotud surmaended", Jaanus Plaat — "Usuliikumised Läänemaal", Pille Valk — "Kirikuoludest Saaremaal Nõukogude võimu ajal", Esta Allas — "Ugrilise ilmapildi ja meelelaadi kajastumisest obiugri ornamentikas". Epp Lauk, Halliki Harro ja Juhan Peegel esinesid arutluskoosolekul "Kas ja kuidas on vaja uurida eesti ajakirjanduse ajalugu?" Kaalukaimaks ürituseks oli 10. novembril koos Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooliga peetud ning Paul Hagu korraldatud Oskar Kallase päev (125 a. sünnist), kus peeti järgmised ettekanded: Loone Ots — "Oskar Kallas kui kasvataja", Udo Kolk— "Oskar Kallas rahvaviiside mõistmise arendajana", Piret Õunapuu — "Oskar Kallas ja Eesti Rahva Muuseum", Veera Pino — "Oskar Kallas kandideerimas Tartu Ülikooli eesti keele lektori köhale", Eero Medijainen — "Diplomaat Oskar Kallas ja 1924. aasta mäss", Paul Hagu — "Oskar Kallas — eelstrukturalist?", Kalle Voolaid — "Oskar Kallase sportlikust tegevusest". Seltsi koosolekutel oli kokku 144 osavõtjat, neist 66 liiget, 78 külalist. Keskmiselt osales ühel koosolekul 20 inimest (9 liiget ja 11 külalist). Arvukaima osavõtjaskonnaga oli Oskar Kallase päev (44 osalejat). Ajalooga (sh. usundi-ja kirikulugu) seondus viis, rahvaluulega neli, kirjandusteadusega kolm, etnoloogia ja keeleteadusega 2 ettekannet. Võrreldes eelmise aastaga võib seltsi tegevuses täheldada langust, nii koosolekute kui osavõtjate arvu poolest. Nii käidi sügissemestril, mil ära jäi mitu plaanitud koosolekut, koos vaid kahel korral. Koosolekust osavõtjate keskmine arv langes 20-le (1992. a. 27).

Seltsi muud tegevusvaldkonnad seostuvad juhatuse tööga. Aastaraamatu väljaandmises pole seis oluliselt muutunud. Siiski on esimese köite (1988-1990) käsikiri Garri Raagmaa abil loetud skänneriga osaliselt arvutidisketile. Skänneri poolt lugemata jäänud käsikirja sisestamine ja keeleline toimetamine, samuti trükkiandmine on viibinud rahapuuduse tõttu. Rahalise toetuse saamiseks on Jüri Linnuse nimel esitatud taotlus 16 000 krooni saamiseks Eesti Teadusfondilt. Aastaraamatu teise köite (1991–1992) käsikirja kokkusaamine edeneb väga visalt. Laekunud on kokku vaid neli artiklit ja kolm üheleheküljelist lühiülevaadet — ilmselt ei stimuleeri esimese köite viibimine kirjutama. Seetõttu on tõstatatud küsimus aastaraamatu numbri mahu suurendamisest ja ka hilisemate aastate materjalide lisamisest. Seltsi raamatukogu seis pole muutunud. See paikneb endiselt Toomel Ülikooli Ajaloo Muuseumis ja pole kasutatav. Raamatuid pole seltsile juurde tulnud. Juhatus on arutanud võimalust paigutada raamatukogu Kirjandusmuuseumi, kui selle uus hoone valmis saab. Paikneb ju osa seltsi raamatukogust juba varasemast ajast sealsetes ruumides. Juhatuses on arutatud ka seltsi ruumide küsimust. Rektoraadile on kavas esitada taotlus ruumi saamiseks Lossi tänavas ajaloomajas. Juhatus on seltsi nimel esinenud kahe ametliku seisukohavõtuga. Eesti Vabariigi kultuuripreemia komisjonile esitati J. Linnuse algatusel taotlus anda 1992. a. kultuuripreemia Elle Vunderile monograafia "Eesti rahvapärane taimornament tikandis" (Tallinn 1992) eest. Seda ka tehti. Teine seisukohavõtt esitati Eesti Rahva Muuseumi uue hoone asukohavaliku komisjonile. Sellega tehti ettepanek ehitada muuseum kesklinna lähedusse, Veski–Näituse–Baeri–Liivi tänava vahelisele alale. Mõningane muudatus on toimunud seltsi varade osas. Seltsi vanade väljaannete illustratsioonide trükiklišeed, mis alates 1950. aastatest paiknesid Tallinnas Ajaloo Instituudi fuajees olnud lahtistes kappides, on koos arheoloogiakabineti vitriinidega toodud tagasi Tartusse ja antud hoiule Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi. Klišeed — kokku ligi 2-3 m³ tinaplaadiga puuklotse — on aga korduvate kolimiste tõttu süstematiseerimata ja vajavad korrastamist ning arvelevõtmist. Selleks saaks museoloogiapraktikumi raames kasutada ajalooüliõpilasi. Seltsil tuleks esineda ka seisukohavõtuga nende kultuurilooliselt väärtuslike materjalide edasise saatuse ja kuuluvuse küsimuses.

Kokkuvõttes on seltsi tegevus 1993. aastal olnud suhteliselt tagasihoidlik. Üldisemal taustal, kus seltside tegevust iseloomustab tagasiminek ja passiivsus, võib seisule siiski ehk anda rahuldava hinnangu.