Põhikiri |

ÕPETATUD EESTI SELTSI PÕHIKIRI

Vastu võetud ÕESi aastakoosolekul 03.02.1999

I. Üldsätted

1. Õpetatud Eesti Selts (edaspidi ÕES või selts) on vanima Eesti teadusseltsina (asutatud 18. jaanuaril 1838, suletud 1950. aastal ja taastatud 21. oktoobril 1988) eri rahvusteaduste esindajaid koondav mittetulundusühing.

2. ÕES-i nimetus ladina keeles on Litterarum Societas Esthonicae, saksa keeles Gelehrte Estnische Gesellschaft, inglise keeles Learned Estonian Society.

3. ÕES asub Tartus ja tegutseb traditsiooniliselt Tartu ülikooli juures, tema tuumiku moodustavad filosoofiateaduskonna liikmed.

4. ÕES on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidiline isik kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega, tal on arveldusarve pangaasutuses, oma nimetusega pitsat ja ajalooliselt väljakujunenud sümboolika. Oma tegevuses lähtub ÕES mittetulundusühingu seadusest ja muudest EV õigusaktidest.

II. Eesmärgid ja ülesanded

5. ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast.

6. Oma eesmärkide saavutamiseks ÕES:

a) käsitleb vastavaid küsimusi oma koosolekuil; korraldab teaduslikke ettekandeid ja konverentse, näitusi, populaarteaduslikke loenguid jne.;

b) korraldab ja toetab oma eesmärkide kohaseid teaduslikke töid ja uurimisi;

c) kogub oma eesmärkidele vastavaid trükiseid ja käsikirjalisi materjale;

d) annab välja oma aastaraamatut ja muud vastavat kirjandust;

e) teeb koostööd teiste samasihiliste ühingute ja seltsidega;

f) annab välja stipendiume ja preemiaid.

III. Seltsi liikmed

7. ÕES-il on au-, tegev ja kirjavahetajaliikmed.

Auliikmeteks võidakse valida kas eriti silmapaistvaid teadlasi või isikuid, kes on oma tegevusega ÕESile olulist kasu toonud.

Tegevliikmeks võivad isikliku sooviavalduse põhjal olla isikud, kes oma trükis avaldatud kirjutiste ja teaduslike ettekannetega või muul teel on ilmutanud võimeid iseseisvaks teaduslikuks uurimistööks mõnel punktis 5 nimetatud alal. Tegevliige kohustub jätkama aktiivset tegevust seltsi poolt seatud sihtides ning tal on õigus taotleda selleks ÕESilt toetust vastavalt seltsi võimalustele.

Kirjavahetajaliikmeks võidakse valida seltsi töösuundades tegutsevaid teenekaid teadlasi, kes elavad väljaspool Tartut.

8. Au- ja kirjavahetajaliikmed valitakse seltsi üldkoosolekul kohal olevate tegevliikmete 2/3 häälteenamusega seltsi juhatuse motiveeritud ettepanekul.

Tegevliikmed võetakse vastu üldkoosolekul osalenud liikmete poolthäälteenamusega juhatuse ettepanekul.

Hääletamine liikmete vastuvõtmisel toimub avalikult, kuid vähemalt 3 hääleõigusliku liikme nõudmisel viiakse läbi salajane hääletamine.

9. Liikmed lahkuvad seltsist: a) omal soovil, kirjaliku teadaande põhjal juhatusele; b) 3 aasta kestel liikmemaksu mittetasumisel; c) juhatuse ettepanekul üldkoosolekul kohal olevate tegevliikmete 3/4 häälteenamusega tehtud otsusel, kui need liikmed seltsile või selle eesmärkidele vastu töötavad. Seltsi liikmeskonnast väljaarvamisel teatab juhatus väljaarvatutele kirjalikult.

10. Liikmemaksu suuruse ja tähtpäeva määrab seltsi üldkoosolek. Seltsi au- ja kirjavahetajaliikmed on liikmemaksust vabad. Juhatuse ettepanekul võib üldkoosolek liikmemaksust vabastada ka eakamaid ja teenekamaid liikmeid, kelle osavõtt seltsi tegevusest on mõjuvatel põhjustel takistatud.

IV. Juhtimine ja järelevalve

11. Seltsi kõrgeimaks juhtorganiks on tema liikmete üldkoosolek, mis toimub vähemalt kord aastas. Jaanuaris peetav üldkoosolek (aastakoosolek) teeb kokuvõtte seltsi tegevusest möödunud aastal ja valib järgmiseks tegevusaastaks oma tegevliikmete hulgast juhatuse: esimehe ning 5 – 8 liiget, kes endi hulgast valivad aseesimehe, sekretäri, raamatukoguhoidja ja laekuri. Samuti valitakse seltsi kogude, kassa ja aktide revideerimiseks 3-liikmeline revisjonikomisjon, mis annab aru üldkoosolekule (aastakoosolekule).

Aastakoosoleku avab seltsi esimees vastava kõne või teadusliku ettekandega, mille järel aseesimees või juhatuse sekretär annab aru seltsi tegevusest ja kogude seisust möödunud aastal. Kaasettekande esitab revisjonikomisjoni esimees. Aastakoosolek kinnitab juhatuse aruande ning lahendab olulisemaid seltsi ellu puutuvaid küsimusi, mis kuuluvad põhikirja ja seaduse järgi tema pädevusse.

12. ÕESi esindab ja tema igapäevast tegevust korraldab juhatus, lähtudes põhikirjast ja üldkoosoleku otsustest. Juhatuse koosolek kutsutakse kokku esimehe või aseesimehe poolt ja on otsustusvõimeline vähemalt poolte liikmete, nende hulgas esimehe või aseesimehe kohal olles. Otsused tehakse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamusega.

13. ÕESi esindab õigustoimingutes seltsi esimees. Ta juhatab koosolekuid ning teostab üldist järelevalvet seltsi varade kasutamise üle. Esimehe äraolekul või tema surma korral täidab tema kohuseid aseesimees, kellele viimasel juhul lähevad kõik esimehe volitused. Juhatuse teised liikmed võivad ÕESi esindada ainult ühiselt.

14. Juhatuse teistest liikmetest sekretär protokollib koosolekuid ning hoolitseb väljaannete toimetamise ja seltsi kirjavahetuse eest. Raamatukoguhoidjale allub seltsi raamatu- ja arhivaalikogu ning väljaandelao korrashoid.

Kui seltsi majanduslik olukord võimaldab, võib selts abiks juhatusele palgata ka asjaajaja, kelle tööd suunab seltsi esimees.

15. Seltsi esimees ja teised juhatuse liikmed vabastatakse ametist

1) isikliku avalduse alusel,

2) tagasikutsumise korras, kui neile avaldab umbusaldust üle poole üldkoosolekul olevaist seltsi liikmetest.

16. Seltsi raha hoitakse pangaarvel, välja arvatud jooksvaks asjaajamiseks vajalikud summad ja sellest kaetakse tarvilikud väljaminekud, eeskätt seltsi kogude säilitamise ja teadustööde ning väljaannetega seotud kulud. Vahendid seltsi tegevuseks laekuvad liikmemaksudest, sihtotstarbelistest toetustest, annetustest ja seltsi väljaannete müügist.

17. ÕESi üldkoosolekuid kutsub kokku juhatus vastavalt aasta tegevuskavale või vajaduse järgi, samuti revisjonikomisjoni või 1/10 seltsi liikme kirjalikul põhjendatud nõudmisel. Koosoleku aeg ja päevakord tehakse liikmeile teatavaks vähemalt 7 päeva varem üldkoosoleku või juhatuse poolt määratud korras.

Üldkoosolekul arutatakse seltsi eesmärkidele (vt. punkt 5) vastavaid küsimusi ning peetakse sellekohaseid ettekandeid, millest teavitatakse ka üldsust.

18. Üldkoosolek otsustab lõplikult kõik seltsi ellu puutuvad küsimused. Üldkoosolek teeb otsused (v.a punktides 8, 9, 20 ja 21 märgitud juhtudel) vähemalt 1/10 tegevliikmete kohal olles poolthäälteenamusega.

Üldkoosolekust võtavad hääleõigusega osa au-, tegev- ja kirjavahetajaliikmed.

19. Seltsi sisekord (protseduurireeglid) võidakse lähemalt määrata kodukorras, mille kinnitab üldkoosolek.

V. Reorganiseerimine ja lõpetamine

20. Põhikirja võidakse muuta vähemalt 1/4 tegevliikmete kohal olles. Tarviliku kvoorumi puudumisel on järgmine koosolek, mis punktis 17 ettenähtud korras uuesti kokku kutsutakse, selles küsimuses otsustusvõimeline. Põhikirja muutmiseks on vajalik 2/3 koosolevate liikmete nõusolek.

21.Seltsi likvideerimise otsus tehakse üldkoosolekul vähemalt 1/2 tegevliikmete kohal olles 2/3 häälteenamusega. Samal koosolekul valib selts 3-liikmelise likvideerimiskomisjoni. Seltsi tegevuse lõpetamisel läheb tema vara üle Tartu Ülikoolile.