ÕES aastaraamat 2010
Tartu 2011, kõvaköide, 304 lk
Hind: 9 €, ÕES liikmetele: 8 €
Toimetus/Editors: Dorothee M.Goeze (Saksamaa), Tiiu Jaago, Kadi Kass, Marju Luts-Sootak, Tiit Rosenberg, Marten Seppel, Kersti Taal, Tõnu Tannberg, Enn Tarvel, Heiki Valk.
Rahvusvaheline toimetuskolleegium/International Editorial Board:
Gabor Bereczki (Ungari), Kalervo Hovi (Soome), Aleksander Loit (Rootsi), Toivo Ü. Raun (USA), Seppo Zetterberg (Soome)
Artiklid:
HEIKI VALK: Setomaa kui ajalooline ruum: lisamärkusi kaugema mineviku kohta. Valk
Summary: Setomaa in the historical space: Additional notes on the distant past.
KRISTA ARU: Seltsi muuseumist riigi keskmuuseumiks: ikka ajutiste lahendustega. Aru
Summary: Changes in the Estonian National Museum from 1909 to the present.
MARTIN MALVE: Kaks luustikku Tartu toomkirikust: arheoloogia ja osteoloogia andmed.
Summary: Two skeletons from the Tartu Cathedral Cemetery: archaeological and osteological data.
MARGE RENNIT: Prantsuse rännumees Aubry de La Motraye ja tema 18. sajandi I poole Balti provintside kirjeldused. Rennit
Summary: French traveller Aubry de La Motraye and his descriptions of Baltic provinces from the first half of the 18th century.
MÄRT UUSTALU: Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal. Uustalu
Summary: About semi-manors and their owners in Estland and Livland.
MARTEN SEPPEL: Kui haiged olid talurahva silmad Liivimaal 19. sajandi alguses? Seppel
Summary: How common were eye illnesses amongst the peasantry in Livonia at the beginning of the 19th century?
DOROTHEE M. GOEZE: Der Alltag estnischer Displaced Persons. Die Sammlung Hintzer im Herder-Institut Marburg.
Eesti pagulaste igapäevaelu. Karl Hintzeri kogu Marburgi Herderi instituudis.
MERIKE RISTIKIVI: Idast läände: ladina terminid kui õiguskultuuri muutuse peegeldajad.
Summary: From east to west: Latin terms as a reflection of the change in legal culture.
TÕNIS LIIBEK: Tartu fotograafid ja Õpetatud Eesti Seltsi muuseumi fotokogu 19. sajandil. Liibek
Zusammenfassung: Tartuer Fotografen und die Fotosammlung des Museums der Gelehrten Estnischen Gesellschaft im 19. Jahrhundert.
TIINA VÄHI: Kirjalikud teated eesti libahundipärimuse kohta kuni 20. sajandini alguseni. Vahi
Zusammenfassung: Schriftliche Überlieferungen zum Werwolfsglauben in Estland bis Anfang des 20. Jahrhunderts.
HENT-RAUL KALMO: 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioon: silmakirjalikkuse tsiviliseeriv mõju. Kalmo
Summary: The Estonian Declaration of Sovereignty: An example of the civilising force of hypocrisy.
Kokkuvõtted:
ENN TARVEL: Nädalategu
KAARINA REIN: Tartu esimese meditsiiniprofessori Johannes Raicuse elu ja tegevus
MARI LÕHMUS: Arheoloogiatalv Tallinna–Narva maanteel Kukrusel: ülevaade kaevamistest ja esialgsetest tulemustest
ANU PALLAS: Ajaleht Olevik, Jüri Tilk ja karskustrükis
EVE RANNAMÄE: Loomad kesk- ja varauusaegses linnas – esialgseid tulemusi Viljandi zooarheoloogilise materjali kohta
OTT KURS: 100 aastat dotsent Leo Tiigi sünnist
TIIT ROSENBERG: Õpetatud Eesti Seltsi tegevus 2010. aastal
TIIT ROSENBERG: Activities of the Learned Estonian Society in 2010
Kokkuvõtted
ÕES aastaraamat 2009
(Tartu 2010, 270 lk),
hind 8 €
Artiklid:
ÜLLE TARKIAINEN: Rootsi maamõõtjate tegevus Liivi- ja Eestimaal 17. sajandil
KRISTI VAHER: Naiste positsioon varases ja klassikalises Kreeka ühiskonnas
KAIDO LAURITS: Eestlaste seltsitegevus Brasiilias ja Argentinas 1920.–1930. aastatel
ULRIKE PLATH: Liivimaa spargel: kustunud mälestusi Balti aiandusajaloost 18. ja 19. sajandil
KERSTI TAAL: Noor Eduard Laugaste teadusseltside lummuses
LIINA PAALES: Isikuviipenimed kuuljatele
PEETER JÄRVELAID: Eesti Vabariigi esimene prokurör Jaan Teemant
DOROTHEE M. GOEZE: Riigiaktidest ja käsitööarvetest: Baltica arhivaalide mitmekesisusest Herderi Instituudi kogudes Marburgis
TARMO PIIR: Villem Reimani ja Jakob Hurda kirjavahetus aastatel 1884–1904
ANU RAUDSEPP: Tartu Ülikooli usuteaduskonna dekaani professor Siegfried Aaslava saatusest Siberis 1946–1955
HELMUT PIIRIMÄE: Alternatiivsed variandid eesti rahvusülikoolile
Kokkuvõtted:
HEIKI VALK: Uut Lõuna-Eesti muinaslinnuste vanuse kohta: uurimistulemusi 2005–2008
EVA-KAIA VABAMÄE: Biidermeiermööbel Eestis 19. sajandi interjöörides
TIIU JAAGO: „Järge oodates… ” Prof Eduard Laugaste 100. sünniaastapäevale pühendatud konverents
TOOMAS ANEPAIO: Järjepidevus Eesti omandiõiguses 19.–20. sajandil. Balti Eraseaduse, EW Maaseaduse ja ENSV kolhoosi näidispõhikirja ühisosa
AADU MUST: Arhiivileid: Tori komsomoliorganisatsioon 1949–1951
EERO MEDIJAINEN: USA eriesindus Venemaa Balti provintsides 1919–1922
TIIT ROSENBERG: Õpetatud Eesti Seltsi tegevus 2009. aastal
TIIT ROSENBERG: Activities of the Learned Estonian Society
ÕES aastaraamat 2008
(Tartu 2009, 260 lk),
hind 6 €
Artiklid:
TIIT ROSENBERG: Eesti Kirjanduse Seltsi ajalootoimkonna tegevusest 1908–1940
Zusammenfassung: Über die Tätigkeit der Geschichtskommission der Estnischen Literaturgesellschaft 1908-1940
SVEN LEPA: Kingstoni hertsoginna ning Voka ja Toila mõisad aastatel 1781–1806
Summary: The Duchess of Kingston and the Manors of Voka and Toila from 1781 to 1806
KERSTI LILOSON: Hobusevargused Põlva kihelkonnas 19. sajandi lõpul
Zusammenfassung: Pferdestehlen im Kirchspiel Põlva am Ende des 19. Jahrhunderts
INDREK PAAVLE: Vallapartorgid – režiimi esindajad Eesti külas 1940. aastate teisel poolel
Summary: Rural municipal Party organisers: representatives of the Soviet regime in Estonian village in the second half of the 1940s
REET BENDER: Oskar Masing ja Baltisaksa sõnaraamat
Zusammenfassung: Oskar Masing und Deutschbaltisches Wörterbuch
HEIKI VALK: Õpetatud Eesti Selts 1988–2008
Summary: The Learned Estonian Society in 1998–2008
KERSTI TAAL: Georg Julius Schultz-Bertram – baltisakslasena eestlaste seas
Summary: Julius Schultz-Bertram – a Baltic-German among Estonians
ÜLLE TARKIAINEN: Herbert Ligi agraarajaloolasena
Summary: Herbert Ligi as an agrarian historian
MÄRT UUSTALU: Tartumaa rüütlimõisate omanikest 18. sajandi algusest 1919. aastani (seisusliku koosseisu analüüs)
Summary: Knight Manors of Tartumaa from the Beginning of the 18th Century to the Year 1919: Classes as Manor Owners
Kokkuvõtted:
PIRET TOOMET: Pál Hunfalvy Reis Läänemere provintsides
HEINO MARDISTE: Maakaartide salastamine ja moonutamine Nõukogude Liidus ENSV kaartide näitel
ENN KÜNG: Vello Helk ajaloolase ja arhivaarina
MART NIKLUS: Vello Helk ajakirjanikuna ja tema kirjavahetusest
PEETER JÄRVELAID: Ilmar Tammelo (1917–1982) teadlaseks kujunemine
OTT KURS: Herbert Ligi ja ÕESi taastamine
KAAREL, KAROLINA ANTONS: Kuidas õpetada ajalugu läbi spordi?
TIIT ROSENBERG: Õpetatud Eesti Seltsi tegevus 2008. aastal
TIIT ROSENBERG: Activities of the Learned Estonian Society in 2008
ÕES aastaraamat 2007, Tartu 2008, 230 lk hind 6 €
Artiklid:
AADU MUST: Jalaraua kõlin: eestlastest sundasunikud Siberis 19. sajandil ja 20. sajandi algul
Summary: The Clanging of Foot Chains: Banished Estonians in Siberia in the 19th century and the beginning of 20th century
ELVI NASSAR: Põllumajandusnäitused Tartus, Tallinnas ja Moskvas 1940.–1941. aastal
Summary: Agricultural exhibitions in Tartu, Tallinn and Moscow 1940–1941
HESI SIIMETS-GROSS: Sotsiaalsed ja majanduslikud põhiõigused Eesti põhiseadustes kahe maailmasõja vahel – kaunid sõnad või toimivad normid?
Summary: Social and Economic Basic Rights in the Constitutions of the Estonian Republic (1920–1940) – Beautiful Words or Functioning Norms?
KADRI TOOMING: Väljarändamisliikumise õiguslik regulatsioon 1889–1914 Lõuna-Eesti näitel
Summary: The Legislation of Emigration between 1889–1914: Theory and Practice in the Example of Southern Estonia
ILMAR ROOTSI: Hunt ja inimene: suhetest läbi aegade
Summary: Wolf and Man: Relationship Through Time
ESTER ORAS: Leiukontekstist tõlgenduseni Eesti noorema rauaaja aarete näitel
Summary: From the Context of Finds to Interpretation: The Example of Estonian Late Iron Age Finds.
KERLI VALK: Martensi klausel rahvusvahelises õiguses – teooria ja praktika lahendamata akord.
Summary: The Clause of Martens in International Law: The Unsolved Chord of Theory and Practice.
MARTEN SEPPEL: Mis on pärisorjus?
Summary: What is Serfdom?
OTT KURS: Kesk-Skandinaavia metsasoomlaste asustus- ja uurimisloost
Summary: Of the Study and Settlement of Central-Scandinavian Forest Finns.
Kokkuvõtted:
MATI LAUR: Peccatum contra sextum Pärnu maakohtus 1740. aastatel.
ARGO KUUSIK: Saksa politseisüsteem Eestis 1941–1944.
SIRJE TAMUL: Keiserliku üliõpilase nimiväärtus – üliõpilane Tartu ülikooli rahastus (1802–1918).
HEIKI VALK: Õpetatud Eesti Seltsi tegevus 2007. aastal
HEIKI VALK: The Learned Estonian Society in 2007
ÕES aastaraamat 2006
Tartu 2008
272 lk, kõvaköide
Hind 6 €
Artiklid:
TOIVO Ü. RAUN: Rahvuslik identiteet Eestis ja Soomes 1905–1917
KAIDO LAURITS: Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadus ja Saksa Kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1925–1940
OLEV LIIVIK: Rahvus- ja naispoliitika Nõukogude Eestis: Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee aparaadi rahvuslik ja sooline koosseis 1945–1953
JANET LAIDLA: Thomas Hiärn ja tema Eesti-, Liivi- ja Lätimaa ajalugu
KAAREL VANAMÖLDER: Täiendusi ja mõtisklusi maanõunik Otto Fabian von Wrangelli ajaraamatu osas
LJUDMILA DUBJEVA: Ajalooteadus Tartu ülikoolis19. sajandi lõpul – 20. sajandi algul
SIRJE TAMUL: Annetustest Tartu linnale ja ülikoolile 19. sajandil
MEELIS MARIPUU: Saksa okupatsioonivõimude kinnipidamiskohad Eestis 1941–1944
KALERVO HOVI: Murrang Prantsuse Idaeurooopa liidupoliitikas 1924–1927. Kas oli olemas Balti paralleel?
TIINA VÄHI: Ülevaade eesti nõiaprotsesside uurimisest
KERSTI TAAL: Peterburi eestlased Õpetatud Eesti Seltsis
Kokkuvõtted:
EERO MEDIJAINEN: “Ajalooline vale” – neutraliteet Tartu rahulepingus
MARTTI VELDI: Teedest ja kommunikatsioonist Kagu-Eestis muinasaja lõpus ja keskajal
PIRET ÕUNAPUU: Eesti Rahva Muuseumi asutamisest ja algusaastatest
LAURI MÄLKSOO: Õigus ja poliitika „tsivilisatsioonide kokkupõrkes”: Dorpati/ Jurjevi/ Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professorid ja nende argumendid 1855–1985
KEN KALLING: Kutsekojad Eestis (1924)1934–1940
RIINA RAMMO: Muinas- ja keskaegse rõivastuse uurimisest Eestis arheoloogilise materjali põhjal
HEIKI VALK: Õpetatud Eesti Seltsi tegevus 2006. aastal
HEIKI VALK: The Learned Estonian Society in 2006.
Õpetatud Eesti Seltsi
Toimetised XXXV
Tundmatu Friedrich
Georg von Bunge
Tartu 2006, kõvaköide, 272 lk
hind 11 €
Materjale Õpetatud Eesti Seltsi
konverentsilt 200 aastat prof
Friedrich Georg von Bunge (1802–
1897) sünnist Tartu Ülikooli ajaloo
muuseumis 27. aprillil 2002
Õpetatud Eesti Selts ja
TÜ õigusteaduskond
Sisukord:
Tiit Rosenberg: Bunge-aegne Tartu
Katrin Roosileht: Lisandusi F. G. von Bunge eluloole
Lea Leppik: F. G. von Bunge Tartu linnaametnikuna
Peeter Järvelaid: F. G. von Bunge als Professor an der Universität Dorpat/Tartu (1831–1842)
Malle Salupere: F. G. von Bunge ja Tartu kultuuriajakirjad
Kersti Taal: F. G. von Bunge ja Õpetatud Eesti Selts
Erki Tammiksaar: F. G. von Bunge Tartust lahkumise tagamaadest (1843)
Kalmer Mäeorg: F. G. von Bunge Tallinna raehärrana 1843–1856
Christina Kupffer: Friedrich Konrad Gadebusch (1719–1788) und Friedrich Georg von Bunge
Gert von Pistohlkors: F. G. von Bunge und das ständische Denken in den Ostseeprovinzen bis 1905/06
Marju Luts: Das Verhältnis der Rechtsgeschichte zur Rechtsdogmatik im Werk von F. G. von Bunge
Toomas Anepaio: F. G. von Bunge ja Balti Provintsiaalseadustiku IV köide
Alar Läänelaid: Botaanik Alexander von Bunge sen. nimi taimeliikidel
ÕES aastaraamat 2004–2005
(Tartu 2006, 365 lk, hind 3 €)
Artiklid
Aivar Põldvee: Konstrueeritud Forselius. Kroonikast Kalevipojani ja edasi
Ott Kurs: Tänapäeva Krimm, selle rahvastik ja sealsete eestlaste olukord
Jana Treier: Alushariduse raamõppekava rakendumisest ja lasteaedade õppekavade koostamisest
Hiromi Komori: Eesti uurimisest Jaapanis
Kersti Taal: Jürgensoni-näoline Õpetatud Eesti Selts
Malle Salupere: Pedagoog Martin Asmuss
Kersti Taal: Seitsekümmend viis aastat eestikeelset Õpetatud Eesti Seltsi: eesti keel ja eestlased seltsi varasemas ajaoos
Marten Seppel: Suure näljaaja 1695–1697 õppetunnid ehk Liivimaa majanduskontorite ettepanekud näljahäda ärahoidmiseks tulevikus
Kaido Jaanson: Arthur Siefeldt-Simumägi (1889–1939): ühe eestlase elu Eestimaata
Merike Ristikivi: Ladina keel tänapäeva juriidilises kirjanduses
Enn Ernits: Vadja keel ja kultuur ajalookatlas
Marju Luts: Kohtupidamine “terve mõisahärramõistuse” järgi? Justiitspersonali professionaliseerumise eripäradest Eestimaa kubermangus 19. sajandil
Katrin Roosileht: Sotsiaalhoolekande institutsionaalsest arengust Euroopas 20. sajandi alguseni ja selle mõjust Eestile
2. Ettekanded
Allan Liim: 200 aastat Tartu kubermangugümnaasiumi asutamisest
Karl Laantee: Ameerika Hääle tippaeg president Ronald Reagani valitsemisajal
Tiit Rosenberg: 1867.–1869. aasta näljahäda Eestis ja hädaabikomiteede tegevus
3. Kokkuvõted
Mart Laar: Eelärkamisaja pärandus ärkamisajale
Mihkel Veiderma: Hõimuliikumine kahe maailmasõja vahel
Urmas Sutrop: Keelepuud ja keelepuu teooria kujunemine
Anu Järs: Supelkorraldus Eesti kuurortides 19.–20. sajandil
Tõnu Raid: Eesti teedevõrgu kujunemine Rootsi 17. sajandi kaartidel
Jüri Kivimäe: Arved Taube ja Hans Kruusi eesti-saksa vahekorrast 1930. aastate ajalookirjutuses
Toivo Raun: Rahvuslik identiteet Eestis ja Soomes
Pearu Kuusk: Eesti NSV Siseministeerium/ Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Banditsismivastase Võitluse Osakond (1944–1947)
Jaak Valge: Demokraatia ja ebademokraatia
Heiki Valk: Uut Lõuna-Eesti linnustest 2005. aasta kaevamistelt: Tilleoru, Kirumpää, Vastseliina ja Viljandi Suusahüppemägi
Arvi Haak: Uusi andmeid Viljandi ordulinnuse uurimisest (2000–2004)
Heiki Valk: Õpetatud Eesti Selts 2004. ja 2005. aastal
ÕES aastaraamat 2003
(Tartu 2005, 303 lk, hind 3 €)
Artiklid:
Tiiu Jaago: Pärimuslik ajalugu ja Fr. R. Kreutzwald
Tiit Rosenberg: Ühest Fr. R. Kreutzwaldi sõprussuhtest (Vastseliina noor mÕisahärra Guido von Liphart)
Heiki Valk:“Kalevipoeg” kui ajaloonägemus ja ajalookäsitus
Sergei Kruks: Kalevipoeg ja Lacplesis: Kuidas kujutame ette oma ühiskonda?
Marge Konsa: Tee normaalteadusest normaalseks teaduseks: Eesti arheoloogia suundumusi 1990. aastatel
Tõnu Tannberg: Kremli kavad Eesti suhtes 1953. aasta suvel
Andres Andresen: Luterlikud territoriaalkirikud Baltimaades 16.–19. sajandil
Enn Küng: Nyeni linnakeskkonna kujunemisest 17. sajandi teisel veerandil
Katrin Kello: Taluinimestest ja nende liikumisvõimalustest 18. sajandi Liivi- ja Eestimaal
Merit Voore:Keskaegsed kaugpalverännakud ja Vana-Liivimaa
Art Leete: Põllumajanduse arendamine Nõukogude Põhjas 1920.–1940. aastatel
Anu Pallas: Ajakirjanikud ja nende elulood
2.Ettekanded ja kokkuvõtted:
Järvelaid, Peeter: Anton Hansen-Tammsaarega Tartus AD 1907–1911 ja 2003
Merilai, Arne: Eepos — pikem (pigem) lugulaul. Žanri küsimusi
Minnijahmetova, Tatjana: Kaama-taguste udmurtide traditsioonilised kombed
Rosenberg, Tiit: Ülevaade Teadusseltside ühiskonverentsist
Erelt, Mati: Emakeele Selts – minevik, olevik ja tulevik
Kurs, Ott; Punning, Jaan-Mati: Eesti Geograafia Selts ja meie kodumaa uurimine
Punning, Jaan-Mati: Eesti Teaduste Akadeemiaga assotsieerunud teadusseltside ühiskonverentsi järeldused
Rosenberg, Tiit: Teadusseltside osa rahvuskultuuris ja Õpetatud Eesti Selts
Valk, Heiki: Õpetatud Eesti Selts 2003. aastal.
ÕES aastaraamat 2002
(Tartu 2004, 344 lk, hind 3 €)
Tanel Lepsoo: Intellektuaal muutuvas ajas: Sartre’i ja Semperi peale mõteldes.
Margit Sutrop: Geneetikast eetikani. Mida me suudame ja mida me tohime?
Tiit Rosenberg: Tartu ülikooli Vene ajaloo professor Alexander Brückner (1834-1896).
Sirje Tamul: Saksa oftalmoloog Arthur Bernard Brückner.
Peeter Järvelaid: Sissejuhatus kultuuripiiri teooriasse: professor Leo Leesment (1902-1986) Tartu ülikooli õppejõu ja inimesena.
Ott Kurs: Leo Leesment geograafi ja koduloolasena.
Märt Läänemets: Leo Leesmendi panus Eesti orientalistikasse.
Mare Rand: Leo Leesment ja tema käsikirjapärand TÜ raamatukogus.
Hesi Siimets-Gross: Leo Leesment ja Rooma õigus.
Kersti Taal: Leo Leesment ja Õpetatud Eesti Selts.
Ago Pajur: Sanitaarkindral Hans Leesment.
Epp Lauk: Mõnedest tähtpäevadest Eesti ajakirjanduses aastal 2002.
Anu Pallas: Ajakirjanik ja kirjanik Eduard Vilde (1865–1933).
Juhan Peegel: Lugejast tegijaks – kilde professionaalse ajakirjanduse kujunemisteelt.
Ott Kurs: Torniooru läänemeresoome asustusest.
Kersti Taal: Professor Evald Blumfeldti elu ja tegevus.
Tiia Ristolainen: Surmakultuuri suundumused tänapäeval: avalik ja privaatne.
Terje Lõbu: Vana-Laitsna valla eestlased ja Läti riik.
Sulev Vahtre: Balti kroonikate käsikirjadest Peterburi raamatukogudes.
Andres Gross: Uku Masingu akadeemiline tee 1931–1940.
Heiki Valk: Õpetatud Eesti Seltsi tegevus 2002. aastal.
Heiki Valk: The Learned Estonian Society in 2002.
ÕES aastaraamat 2000–2001
(Tartu 2003, 252 lk, hind 3 €)
Kersti Taal: Sakslus ja eestlus Õpetatud Eesti Seltsis 20. sajandi algul.
Sulev Vahtre: Timann Brakel ja Balthasar Russow.
Gennadi Salmijanov: Mari ajakirjanduse teke ja esimesed ajakirjanduslikud väljaanded.
Halliki Harro-Loit: Intertekstuaalne analüüs ajakirjanduslike tekstide dekonstrueerimise võimalusena.
Valeria Jakobson: Venekeelse ajakirjanduse roll Eesti ühiskonnas 1990. aastatel.
Richard Villems: Uurali keelkonna rahvaste geenitiigist.
Tiit Rosenberg: Baltica Marburgi arhiivides.
Väino Poikalainen: Kaljutaidesõnumeid muinasajast.
Lea Leppik: Kaks valgustatud valitsejat – Gustav Ewers ja Philippo Paulucci.
Kadi Grichin: Riiklik poliitika Petserimaa usuelu korraldamises 1920.–1930. aastatel.
Ken Kalling: “Kolm miljonit eestlast – see oleks juba midagi!” Esseelaadne sissejuhatus iibetemaatikasse.
Ott Kurs: Eestlased paljurahvuselises Krimmis.
Kersti Lust: “… palun meile ka inimese õigusi anda, sellega et meile ka maad antakse, mis meie ainus ülespidaja on.” Vabadikuküsimus Saaremaal 19. sajandil ja 20. sajandi algul.
Katre Talviste: Kuidas kõduneva Ajajrgu laituseta töö, kapitalismi ideeliste selektsionääride aretatud umbrohi ja kaunidusest jäänud jäle laip saavad mälestuseks kuldsest imelinnust. Prantsuse kirjanduse eesti retseptsiooni tunnusjooni 20. sajandil.
Õpetatud Eesti Seltsi tegevus 2000. ja 2001. aastal.
The Learned Estonian Society in 2000 and 2001.
ÕES aastaraamat 1994–1999
(Tartu 2002, 454 lk, hind 3 €)
Artiklid:
Mall Hiiemäe: Suve vastuvõtu pühade rahvausundilisest taustast meil ja mujal;
Tiiu Jaago: Suguvõsaajalugu – kas müüt või tegelikkus?;
Ülle Sillasoo: Tartu 14. ja 15. sajandi jäätmekastide taimeleidudest;
Ülo Valk: Ristiusueelne kurat eesti folklooris;
Juhan Maiste, Kadi Polli, Mariann Raisma: Johann Wilhelm Krause ja Tartu ülikool;
Valve-Liivi Kingisepp: Sõnapaaridest O. W. Masingu Marahwa Näddala-Lehhesd;
Maarja Pärl-Lõhmus: Kontekste nõukogude ajakirjandustekstide analüüsiks
Jüri Ant: Isamaaliit rahva poliitilistest hoiakutest 1939. a kevadel;
Ahto Raudoja: Piiritagusest Setomaast 1996;
Ago Künnap: Põhja- ja lõunaeesti keele ajaloolisest taustast;
Mihkel Volt: Rootsi eesti ajalehtede sisust ja funktsioonidest aastail 1944–1991;
Eda Kalmre: Tänapäeva folkloorist;
Lembi Lõugas: Pärastjääaegse fauna kujunemine Eesti alal;
Tiit Rosenberg: Eesti 1919. aasta maareformi historiograafia;
Sulev Vahtre: Roimarite valmistatud ajalugu? Jüriöö ülestõusu uurimise metoodikast;
Jüri Peets: Tähtis tähtsusetus ehk rauatööndusjäätmed ja arheoloogia;
Ülle Tamla: Haruldasest hilisrauaaja hõbekäevõrust Angerjalt;
Kersti Taal: Õpetatud Eesti Selts Leo Meyeri ajal (1869–1899);
Mati Kröönström: Eesti ohvitserid – Georgi kavalerid;
Ott Kurs: Õpetatud Eesti Selts ja etniliste vähemuste uurimine. Raamatu “Etnilisi vähemusi ajas ja ruumis I” esitlus;
Helen Asveit: Raseduse vältimise meetodid vanemas eestikeelses meditsiinilises kirjasõnas (19. sajandi lõpp – 20. sajandi keskpaik);
Tiit Rosenberg: Kümme aastat Õpetatud Eesti Seltsi taastamisest;
Mart Velsker: Eesti kirjanduse uurimine 1990. aastatel;
Epp Lauk: Eesti ajakirjanduse uurimissuundadest 1990. aastatel;
Elle Vunder: Paradigma muutus Eesti etnoloogias;
Aigi Rahi: Eesti rahvastikukaotused 1940–1988;
Peeter Järvelaid: Eesti õigusajaloo uurimine 1988–1998. Ühe teadusharu lähiajalugu;
Aleksei Peterson: Indoeuroopa mõjutustest vepslaste põllunduses;
Toomas Anepaio: Tuntud tundmatu seadustik Balti eraseaduse väljaanded;
Urmas Peterson: Muutused Eesti põllumajanduslikus maakasutuses 1990. aastatel satelliidipiltidelt mõõdetuna;
Jaak Valge: Eesti sisemajanduse koguprodukt aastatel 1923–1938;
Kadi Grichin, Heiki Valk: Õpetatud Eesti Seltsi tegevus 1994–1999
Kadi Grichin, Heiki Valk: The activities of the Learned Estonian Society in 1994-1999;
ÕESi ettekandekoosolekud 1994–1999
ÕES Aastaraamat 1988–1993
(Tartu 1995, 284 lk, hind 1,5 €)
Tiit Rosenberg: Õpetatud Eesti Seltsi tegevus ajalooteaduse edendamisel;
Juhan Peegel: Eesti keele ja rahvaluule kogumis- ning uurimistööst Õpetatud Eesti Seltsis;
Jüri Linnus: Õpetatud Eesti Seltsi tegevus etnograafia valdkonnas;
Jüri Linnus: Oskar Kallas kui teadlane;
Halliki Harro: Jaan Tõnissoni ajakirjandusliku tegevuse piiramisest 1930. aastate teisel poolel;
Ea Jansen: Faehlmanni aeg;
Jüri Ant: Asutav Kogu Eesti Vabariigi ajaloos;
Toivo Raun: Some key guestions in Estonian history;
Torkel Jansson: Aufklärung, lokale Selbstverwaltung und freiwillige Vereine;
Jüri Linnus: Ilmari Manninen ja eesti etnograafia;
Mart Velsker: Allusioonidest Uku Masingu luulekogus “Udu Toonela jõelt”;
Jüri Linnus: Oskar Looritsa etnograafiaharrastused;
Mart Siiroja: Eesti misjonär Gustav Reinhold Nyländer Sierra Leones 19. sajandi algul;
Jüri Linnus: Herbert Ligi kui teadlane;
Mart Siiroja: Inglies-Buuri sõda /1899–1902) ja eesti ühiskond;
Eero Medijainen: Ado Birgi lugu;
Olaf-Mihkel Klaassen: Konsulaartegevusest Pärnus 18. ja 19. sajandil;
Mart Siiroja: Richard Reusch afrikanistina;
Jüri Linnus: Etnilised suhted ja rahvusteadused;
Silvia Laul: Eesti kagupiir ja Setumaa kujunemine;
Marko Mihkelson: Punane terror Eestis 1918–1919. Allikad ja põhiküsimused;
Ago Pajur: Nõukogude Liidu poliitika Eesti suhtes 1918–1939;
Jüri Linnus: Gustav Ränk 90;
Tõnu Tannberg: Eesti mees ja Vene kroonu 19. sajandil;
Mati Laur: Pietism 18. sajandi Baltikumis;
Rünno Vissak: Lühiülevaade Tartu vanalinna VII kvartali arheoloogiliste uurimiste esialgsetest tulemustest;
Tiit Rosenberg: Baltisaksa põllumehed Eesti ja Läti Vabariigis 1919–1939;
Heiki Valk: Keskaegse Viljandi sünni- ja arenguloost. Arheoloogiliste kaevamiste tulemusi 1989-1992;
Tiiu Jaago: Kuldnaine eesti regilaulus;
Tiia Köss: Kiriku ja usuga seotud surmaended;
Jaanus Plaat: Läänemaa usuliikumised;
Esta Allas: Ugrilise ilmapildi ja meelelaadi kajastumisest obiugri ornamentikas;
Paul Hagu: Oskar Kallas – eelstrukturalist?;
Kalle Voolaid: Oskar Kallase sportlikust tegevusest;
Epp Lauk: Eesti ajakirjanike kutsealane organiseerumine. Eesti Ajakirjanikkude Liit(1919-1940) ja selle tegevus;
Herbert Ligi: Õpetatud Eesti Selts 1938–1950;
Õpetatud Eesti Seltsi taasasutamise ürik;
Tiit Rosenberg, Maris Pruuli: Õpetatud Eesti Selts 1988–1991;
Heiki Valk: Õpetatud Eesti Selts 1992–1993.