Hillar toomiste Eesti fosforiidist 1920-1940

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 18. oktoobrill kell 16.15
Sellest semestrist toimuvad ÕES koosolekud uues ruumis: Jakobi 2-224
Ettekande peab Hillar Toomiste teemal “Kellele oli Eesti fosforiit kasulik 1920-1940?”

Iseseisvunud Eesti tähtsaim majandusharu oli põllumajandus, mille tootlikkus oli sõja-aastatel langenud. 1920. aastal asutatud OÜ Eesti Vosvoriit (alates 1923 AS) eesmärk oli hakata Jõelähtme vallas Ülgasel kaevandama fosforiiti, mille kasutamisel väetisena saagikust tõsta. Ettekandes arutletakse järgmiste küsimuste üle: miks oli fosforiit väetisena vajalik, millised olid fosforiidi uurimise, kaevandamise ja turustamise põhiprobleemid ja mõjutegurid, kes olid fosforiidiküsimuse võtmetegelased ja kuidas hinnata nende rolli.

Kõik oodatud!

04.10 ettekanne jääb ära!

Kahjuks jääb 04. oktoobril Maarja Hollo ettekanne ära.
Järgmine ÕES ettekanne toimub 18. oktoobril kell 16.15 Jakobi 2-224, päevakorras Hillar Toomiste ettekanne “Kellele oli Eesti fosforiit kasulik 1920-1940″.

04. oktoober ÕES koosolek: Maarja Hollo trauma poeetikast Bernard Kangro luulest

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 04. oktoobril kell 16.15

Jakobi 2-224
Ettekande peab Maarja Hollo teemal “Trauma poeetika Bernard Kangro luules”

Oma ettekande sissejuhatuses räägin lühidalt traumateooriast ja selle võimalustest kirjanduse uurimisel. Ettekande põhiosas käsitlen Bernard Kangro luuletusi, mis annavad edasi traumaatilisi kogemusi ja nende mäletamist. Vaatlen lähemalt seda, milliseid kujundeid, motiive ja teemasid Kangro oma luules Teise maailmasõja põhjustatud traumaatiliste kogemuste vahendamiseks kasutab. Ettekandes vaatluse alla tulevad luuletused on pärit kogudest “Põlenud puu” (1945) ja “Varjumaa” (1966).  

Kõik oodatud!

Maarja Olli identiteedist rooma rauaajal

Selle sügise esimene Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 20. septembril kell 16.15

Sellest aastast toimuvad ÕES koosolekud uues ruumis: Jakobi 2-224
Ettekande peab Maarja Olli teemal “Identiteet rooma rauaajal (50–450 pKr) Aakre ja Viimsi tarandkalmete näitel”

Identiteet on väga laialt kasutatud mõiste, nii igapäevaelus kui teaduses. Identiteet hõlmab endas inimeste või esemete sarnasusi ja erinevusi, see väljendub praktikas, kuidas me kedagi/midagi klassifitseerime ning kellega/millega seostame. Arheoloogias on seda keerukas näha ja uurida. Ei ole teada, milliseid sarnasusi ja erinevusi peeti oluliseks ning kuidas neid materiaalses kultuuris väljendati. Seda eriti rooma rauaaja puhul. Tegemist on perioodiga, mille peamised teadaolevad muistised on monumentaalsed tarandkalmed, kus üksikmatuseid on peaaegu võimatu eristada. Kui aga kasutada erinevaid lähenemisviise ja meetodeid (esemetüpoloogiad, esemete ja luude paigutus kalmes, ornamentika, kalmeehitus), võib teha oletusi rooma rauaajal elanud inimeste identiteedi kohta. Vaatluse alla on võetud kaks tarandkalmet, Viimsi Loode-Eestist ja Aakre Kagu-Eestist ning nende puhul uuritud üksikisiku, kollektiivi ja regionaalset identiteeti. 

Kõik oodatud!

Andreas Allik Vändra kihelkonnas asunud klaasikodade pudelipitseritest

Selle semestri viimane Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub 17. mail kell 16.15, Lossi 3-406

Ettekande peab Andreas Allik teemal ”Ajaloolises Vändra kihelkonnas asunud klaasikodade pudelipitserid 19. aastasaja esimesel poolel. Väike ülevaade Tartust teadaolevate klaasimärkide põhjal”.

Oma ettekandes plaanin anda põgusa ülevaate ajaloolises Vändra kihelkonnas (sks. Kirchspiel Fennern) 19. sajandi esimesel poolel tegutsenud klaasikodadest, see tähendab nii Keppo, Lelle kui ka Carolinenhofi nimelisest klaasivabrikust, ja nende poolt tarbepudelite markeerimiseks tarvitatud savipitsatidelt pärinevatest madalreljeefsetest ümar- või harvemini ovaaljäljenditest ehk klaasimärkidest (sks. Glasmarke) ajavahemikus 1815–1846. Ettekande peamiseks ja tõtt-öelda ka ainsaks allikmaterjaliks olevad uusaegsed klaasipitserid (sks. Glassiegel) said valdavas enamikus korjatud Tartu (sks. Dorpat) loodepoolsest eeslinnast ehk Supilinnast. Ühte-kokku sai sealt aastatel 2012–2016 kogutud 36 võsaklaasist pudelipitserit ning neile lisandus veel omakorda möödunud aastal üks tüüpnäide Raadi mõisa (sks. Gut Rathshof) viinavabriku juurest koos arvukate seal kasutust leidnud flakoonidelt pärinevate klaasikildudega.
Kõik oodatud!

Tõnu Viik Viimsi poolsaare koha- ja isikunimedest keskaegse rootsi asustuse näitajatena

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub 03. mail kell 16.15, Lossi 3-406

Ettekande peab Tõnu Viik teemal ”Viimsi poolsaare koha- ja isikunimed keskaegse rootsi asustuse näitajatena”.

Olen veidi uurinud oma kodukoha – Viimsi poolsaare – kohanimesid ja nende päritolu, ennekõike just sellepärast, et vanad nimed kipuvad kaduma, küladest rääkimata.
Sajandeid vanu külanimesid ei kasutata enam, vaid kõik loetakse üheks Viimsiks.
Ka Lennart Meri, kes ehitas oma kodu Rohuneeme külla, et tarvitanud seda nime kunagi, vaid kasutas oma kodu kohta enda väljamõeldud nime Kabelineem.
Vaadeldes küla- ja isikunimesid Viimsi poolsaare külade kaupa, toetun oma ettekandes tugevalt ennesõjaaegse TÜ rootsi keele professori Per Wieselgreni raamatule Ida-Harjumaa ja Naissaare kohanimedest, aga samuti ka enda kui endise pärismaalase teadmistele.
Kõik oodatud!

Madis Maasing Tartu piiskopkonna pärandi probleemist Liivimaa sõja alguses

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub 19. aprillil kell 16.15, Lossi 3-406.

Ettekande peab Madis Maasing teemal ”Tartu piiskopkonna pärandi probleem Liivimaa sõja alguses”.

1558. aasta juulis langes Tartu Vene tsaari vägede valdusesse, misjärel sai sellest Ivan IV olulisim tugipunkt Liivimaal. Teised liivimaalased ei leppinud siiski sugugi ei linna ega piiskopkonna kaotamisega, vaid püüdsid neid veel kahel korral (1558 ja 1559) tagasi vallutada. Nad tegid piiskopkonna tuleviku osas ka mitmesuguseid plaane, mis aga üksteisega vastuoludesse sattusid. Nimelt pidasid end selle kõige sobivamaks tulevaseks valitsejaks nii Riia peapiiskop koos oma koadjuutori (abilise ja ametikoha pärija) Christophiga, Saksa Ordu Liivimaa haru kui ka Taani kuninga vend hertsog Magnus. Peale nende mängisid olulist rolli ka Tartu piiskopkonna seisuste (toomkapiitli, vasallide ja linna) esindajad, kellest suur osa oli Vene võimualalt lahkunud ning veel vallutamata Liivimaa osades (eelkõige Tallinnas ja Läänemaal) varjupaika leidnud.

Ettekandes käsitlengi lähemalt eelnimetatud osapoolte Tartu-suunalisi tegevusplaane (varem on neid käsitletud suhteliselt pealiskaudselt) ning vaen nende õnnestumise võimalusi. Selleks käsitlen Liivimaa sõja alguse poliitilist olukorda laiemalt ning põgusalt sedagi, kuidas Tartu piiskopid varasemal ajal ametisse said.

Kõik oodatud!

Märt Uustalu Liivimaa riigimõisate rentnikest 19. sajandil

 Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub 05. aprillil kell 16.15, Lossi 3-406

Ettekande peab Märt Uustalu teemal ” Liivimaa riigimõisate rentnikest 1811-1909: muutused ja peamised arengujooned“.

Kui eramõisate omandisuhteid on võrdlemisi palju uuritud, siis riigimõisate rentnikud on teema, mis on oluliselt vähem tähelepanu pälvinud. 19. sajandil toimusid Liivimaa kroonumõisates mitmed olulised muutused. Ehkki rüütelkond kaitses oma ainuõigust riigimõisaid rendile võtta, ei peetud sellest privileegist tegelikult juba 18. sajandil sageli kinni ja rentnike seas oli nii rüütelkonda mitte kuulunud aadlike kui kodanikuseisusest isikuid. Alates 18. sajandi lõpust anti terve hulk riigivaldusi erinevate institutsioonide kasutada. Lisaks sellele premeeriti 19. sajandi alguses peetud sõdades välja paistnud sõjaväelasi. Pärisorjusest vabanemine oli eelduseks, et eesti ja läti päritolu talupoegadel oli võimalus hakata riigimõisaid rendile võtma. Kui sajandi keskpaiku oli nende osakaal üsna väike, siis 20. sajandi alguseks oli enamik kroonumõisaid läinud eestlaste-lätlaste kätte. Eelnevast ja kroonumõisate rendisuhetest üldisemalt tulebki ettekandes juttu.

Kõik oodatud!

Kaur Alttoa Wemela kihelkonnast

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub 22. märtsil kell 16.15, Lossi 3-406.

Ettekande peab Kaur Alttoa teemal ”Kus ikka asus Wemela kihelkond?

Hermann Hildebrand (1843-1890) on avaldanud raamatutäie Varikanis leiduvaid Vana-Liivimaa teemalisi materjale. Ühes 1319. aasta ürikus figureerib ka Tartu piiskopi diötseesis asuv Wemela kirik. Üksmeelse arvamuse kohaselt on tegemist Laiuse kihelkonnaga – Eesti ajalooteaduses põlistus see seisukoht Johann Kõpu Laiuse kihelkonna ajaloo ilmumisega 1937. aastal.

Ettekanne tõstatab küsimuse: kas asi on ikka nii?

Kõik oodatud!

 

Viktor Kastra räägib teemal J. Anvelt vs. A. Kastra

Järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub 08. märtsil kell 16.15 Lossi 3-406

Ettekande peab Victor Kastra teemal ”J. Anvelt vs. A. Kastra – mis, kuidas ja miks?“, tutvustades ettekandega raamatut “Pikk tee isani”. Ettekanne toimub vene keeles, tõlgib Hillar Kaevla.

Esitletav raamat “Pikk tee isani” põhineb minu isa, August Kastra tegevusel iseseisvuseelses Eestis. See näitab lihtsast Visusti mõisa taluperest pärit tsaariaegse publitsisti vääramatut püüdu demokraatlike väärtuste poole.Raamatus kasutatud allikmaterjalid Moskva,Tallinna ja Tartu arhiividest tõendavad vääramatult, et aastatel 1912-1914 tegutses Jaan Anvelt kõigi ebaausate võtetega VSDTP Tallinna Komitee ja selle juhtkomitee liikme August Kastra vastu, tõrjudes teda välja Eesti poliitilisest tegevusest ja töölisliikumise eesotsast.August Kastra mustamine jätkus ka järgnevatel aastatel lõppedes veebruaris 1937. J. Anvelti kirjaga Siseasjade Rahvakomissariaadi (NKVD) peavalitsusse.Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist on Eesti ajaloos jätkunud Jaan Anvelt`it ülistav diskursus ning sisuliselt August Kastra tegevuse diskrediteerimine. Sellelaadse käsitluse eesmärk oli vähendada tema rolli Eesti töölisliikumises Eestis eelmise sajandi 20-ndatel aastatel.Selle tulemusena kajastub Eesti Ametiühingute Kesknõukogu esimese esimehe August Kastra tegevus Eestis kuni 1918. aastani vaid Eesti  bibliograafias, aga puudub täiesti tööliste sotsiaalse kaitstuse eestvõitlejana.

Kõik oodatud!