13.12 ÕES ettekanne: Andres Jõgar Haapsalu ja Rakvere Õpetajate Seminarid stalinismi perioodil

Selle aasta viimane Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 13. detsembril, kell 16.15 ruumis: Jakobi 2-224
Ettekande peab Andres Jõgar teemal  ”Haapsalu ja Rakvere Õpetajate Seminarid stalinismi perioodil”

Peale Eesti taasokupeerimist 1944. aastal, jätkas nõukogude võim siin 1941. aastal poolelijäänud ideoloogilist ümberkujundamist. Sõjajärgse sovetiseerimise üks väga oluline valdkond oli õpetajate koolitamine, sest nende järele oli väga suur puudus. Käesoleva ettekande eesmärk on selgitada ja võrrelda sõjajärgseid muutusi ja nende põhjusi Tartu, Tallinna, Haapsalu ja Rakvere õpetajate seminarides.

Põhiküsimused on: 1) seminaride ümberkorraldamine instituutideks (Tartu, Tallinn) ja pedagoogilisteks koolideks (Rakvere, Haapsalu); 2) juhtkonna valikuprintsiibid ja väljavahetamine; 3) õppetöö ideologiseeritud tingimustes; 4) õpilaste valikuprintsiibid ja töölesuunamine. Nendele teemadele ongi ettekanne rajatud.

Kõik oodatud!

29.11 ÕES ettekanne: Sten-Erik Tammemäe soome ja eesti teaduslike seltside koostööst 1918-1940

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 29. novembril, kell 16.15 ruumis: Jakobi 2-224
Ettekande peab Sten-Erik Tammemäe teemal “Soome ja eesti teaduslike seltside koostööst aastatel 1918-1940

Koostöö eestlaste ja soomlaste vahel on olnud vilgas läbi aastasadade, kuid mõlema maa iseseisvumisega tekkis võimalus koostööks ka nendes valdkondades, milles varem oli olnud vähem kokkupuuteid. Ettekandes keskendutakse neist ühele ehk koostööle kahe maa teaduslike seltside vahel. Ajavahemikuks on valitud allikatega tutvumisel selgelt välja joonistunud vahemik 1918. kuni 1940. aastani. Ettekanne põhineb Soomes ja Eestis leiduvatel arhiivimaterjalidel ning on osa laiemast uurimistööst Soome ja Eesti teadusajaloo kohta kahe maailmasõja vahel. Käsitletakse teaduslike seltside vahelise koostöö mooduseid ja tuuakse esile hulk näiteid nende avaldumisest erinevates valdkondades, samuti vaadeldakse sidemete tugevnemist sajandi algusest alates kuni nende katkemiseni II maailmasõja sündmustega ning seda, mil määral sidemete tihedus valdkonniti erines. Eesmärgiks on näidata, et kahe maa teaduslike seltside vahel oli 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel aktiivne, mitmekülgne ning mõlema maa teadusele kasu toov koostöö.

Kõik oodatud!

15.11 konverents “Teel iseseisvusele”

Õpetatud Eesti Seltsi ja Tartu Ülikooli ühine konverents “Teel iseseisvusele. Eesti inimesed ja Vene revolutsioonid 1917″ toimub kolmapäeval, 15. novembril kell 9-17 TÜ ajaloo muuseumi valges saalis

 

Sada aastat tagasi toimunud Vene revolutsioonid muutsid nii maailmakaarti kui maailmapilti. Paljude teiste seas puudutasid need revolutsioonid ka Eestit, eestlasi ja eestimaalasi. Seepärast on põnev püüda selgitada ja tõlgendada tollaseid sündmusi kaasaegsete vaatenurgast, tuginedes eelkõige inimesekesksetele ja igapäevastele allikatel. Me peame silmas nn egodokumente nagu kirjad, päevikud, mälestused; kaasaegseid Eestis ja Venemaal ilmunud meediaväljaandeid, poliitilise ajaloo suurtest narratiividest puutumata jäänud igapäevasemaid arhiiviallikad jms. Probleemide ring on lai: kas ja miks olid eestlased vastuvõtlikud erinevatele poliitilistele ideedele ja suundumustele, milliseid propagandavõtteid kasutati inimeste vaadete mõjutamiseks eestikeelsetes ajalehtedes, millised ootused ja lootused olid eestlastel Veebruarirevolutsioonile, kuidas mõjutasid revolutsioonisündmused inimeste igapäevaelu Eestis ja Venemaal, Venemaa Asutava Kogu valimised ja eestlaste osavõtt sellest jpm. Eraldi tähelepanu all on inimsaatused ja eluplaanid, olgu need siis Sangaste kandi talupojad, sõjavangist saabuvad eesti mehed või Eesti Vabariigi poliitikas ja teaduselus võtmerolli mänginud ühiskonnategelaste omad. Konverents tõotab tulla põnev, sest  analüüsitakse seni käsitlemata allikaid ja vaadeldakse ka tuttavamaid isikuid või sündmusi uuest ja isiklikumast või inimlikumast perspektiivist.

Kava:

9:00 Avamine: ÕES esimees Marju Luts-Sootak

9:10- 10:40

Ago Pajur. Peterburi eestlaste poliitilisest meelsusest 1917. aastal ajalehes “Pealinna Teataja”

Roosmarii Kurvits. 1917 ja 1940 – kuidas pöörati eesti ajakirjandust

Priit Rohtmets. Revolutsiooniline 1917. aasta kirikuelus

Vaheaeg 10:40-11:00

11:00-13:00 

Jüri Kivimäe. Hans Kruus 1917

Tiit Rosenberg.Theodor Pool 1917

Hent Kalmo. Ants Piip 1917

Anu Raudsepp. Sangaste meeste tulevikumõtted 1917

Lõuna 13:00-14:00

14:00-15:00

Lea Leppik. Mikro- ja makroajalugu Käpa talu arveraamatus 1917

Lea Teedema. Tartlase igapäevaelu 1917

Kohvipaus 15:00-15:20

15:20- 16:50

Sirje Tamul. Aspekte Tartu Ülikooli siselust 1917

Piret Õunapuu. Eesti Rahva Muuseum 1917

Mari-Leen TammelaVangistatud eesti meeste teekond Prantsusmaalt koju

16:50 lõpetamine

Reet Bender baltisaksa mälupaikadest

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 01. novembril, kell 16.15 ruumis: Jakobi 2-224
Ettekande peab Reet Bender teemal “Mäng ja mälu: baltisaksa mälupaigad Otto Pirangi kaardimängus “Baltisches Heimatquartett”"

Eesti mälupaikadest (sks. Erinnerungsort, Gedächtnisort, pr. les lieux de mémoire) – kollektiivses mälus erilise tähenduse ning laetusega objektidest, tekstidest, sündmustest – on uurijate poolt lähemat vaatlemist leidnud näiteks Tallinna kilukarbisiluett (Undusk) või Tartu ülikool (Leppik), aga ka Võnnu lahing (Brüggemann). Käesolevas ettekandes vaadeldakse mängulis-nostalgilis-praktilist varianti baltisaksa mälupaikadest. Nii nagu neid kujutas Riiast pärit arhitekt Otto Pirang (1895‒1982) 1947. aastal joonistatud kaardimängus „Heimatquartett“. See seltskonnamäng, mille sisuks on neljakaupa kokku koguda viieteistkümnesse eri kategooriasse kuuluvad objektid, kujutab endast kontsentreeritud teravmeelset valikut baltisaksa mälupaikadest, maailmast, mis oli tolleks hetkeks „kolmes tähenduses ‒ ruumi, aja ja inimeste poolest – kaugele möödanikku jäänud“ (Osteneck 2007). Pirangi teatavaks eeskujuks oli 1925. aastal Riias valminud Balti provintside ehitisi tutvustav mäng „Baltisches Quartettspiel“. Pirang joonistas oma mängu 1946 esmalt tuttava lastele, tehes sellest peatselt käsitsi ja napilt koloreeritud trükiversiooni. Erinevalt 1925. aasta mängust läheneb aga Pirang mõistele baltisch oluliselt avaramavaateliselt, käsitledes lisaks tavapärasematele tornidele ja varemetele ka keelt, sööke-jooke, argiesemeid, pisirajatisi, rahvalikke tüpaaže, aga ka saatusepöördeid ja Landeswehr’i väejuhte.

Kõik oodatud!

Hillar toomiste Eesti fosforiidist 1920-1940

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 18. oktoobrill kell 16.15
Sellest semestrist toimuvad ÕES koosolekud uues ruumis: Jakobi 2-224
Ettekande peab Hillar Toomiste teemal “Kellele oli Eesti fosforiit kasulik 1920-1940?”

Iseseisvunud Eesti tähtsaim majandusharu oli põllumajandus, mille tootlikkus oli sõja-aastatel langenud. 1920. aastal asutatud OÜ Eesti Vosvoriit (alates 1923 AS) eesmärk oli hakata Jõelähtme vallas Ülgasel kaevandama fosforiiti, mille kasutamisel väetisena saagikust tõsta. Ettekandes arutletakse järgmiste küsimuste üle: miks oli fosforiit väetisena vajalik, millised olid fosforiidi uurimise, kaevandamise ja turustamise põhiprobleemid ja mõjutegurid, kes olid fosforiidiküsimuse võtmetegelased ja kuidas hinnata nende rolli.

Kõik oodatud!

04.10 ettekanne jääb ära!

Kahjuks jääb 04. oktoobril Maarja Hollo ettekanne ära.
Järgmine ÕES ettekanne toimub 18. oktoobril kell 16.15 Jakobi 2-224, päevakorras Hillar Toomiste ettekanne “Kellele oli Eesti fosforiit kasulik 1920-1940″.

04. oktoober ÕES koosolek: Maarja Hollo trauma poeetikast Bernard Kangro luulest

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 04. oktoobril kell 16.15

Jakobi 2-224
Ettekande peab Maarja Hollo teemal “Trauma poeetika Bernard Kangro luules”

Oma ettekande sissejuhatuses räägin lühidalt traumateooriast ja selle võimalustest kirjanduse uurimisel. Ettekande põhiosas käsitlen Bernard Kangro luuletusi, mis annavad edasi traumaatilisi kogemusi ja nende mäletamist. Vaatlen lähemalt seda, milliseid kujundeid, motiive ja teemasid Kangro oma luules Teise maailmasõja põhjustatud traumaatiliste kogemuste vahendamiseks kasutab. Ettekandes vaatluse alla tulevad luuletused on pärit kogudest “Põlenud puu” (1945) ja “Varjumaa” (1966).  

Kõik oodatud!

Maarja Olli identiteedist rooma rauaajal

Selle sügise esimene Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 20. septembril kell 16.15

Sellest aastast toimuvad ÕES koosolekud uues ruumis: Jakobi 2-224
Ettekande peab Maarja Olli teemal “Identiteet rooma rauaajal (50–450 pKr) Aakre ja Viimsi tarandkalmete näitel”

Identiteet on väga laialt kasutatud mõiste, nii igapäevaelus kui teaduses. Identiteet hõlmab endas inimeste või esemete sarnasusi ja erinevusi, see väljendub praktikas, kuidas me kedagi/midagi klassifitseerime ning kellega/millega seostame. Arheoloogias on seda keerukas näha ja uurida. Ei ole teada, milliseid sarnasusi ja erinevusi peeti oluliseks ning kuidas neid materiaalses kultuuris väljendati. Seda eriti rooma rauaaja puhul. Tegemist on perioodiga, mille peamised teadaolevad muistised on monumentaalsed tarandkalmed, kus üksikmatuseid on peaaegu võimatu eristada. Kui aga kasutada erinevaid lähenemisviise ja meetodeid (esemetüpoloogiad, esemete ja luude paigutus kalmes, ornamentika, kalmeehitus), võib teha oletusi rooma rauaajal elanud inimeste identiteedi kohta. Vaatluse alla on võetud kaks tarandkalmet, Viimsi Loode-Eestist ja Aakre Kagu-Eestist ning nende puhul uuritud üksikisiku, kollektiivi ja regionaalset identiteeti. 

Kõik oodatud!

Andreas Allik Vändra kihelkonnas asunud klaasikodade pudelipitseritest

Selle semestri viimane Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub 17. mail kell 16.15, Lossi 3-406

Ettekande peab Andreas Allik teemal ”Ajaloolises Vändra kihelkonnas asunud klaasikodade pudelipitserid 19. aastasaja esimesel poolel. Väike ülevaade Tartust teadaolevate klaasimärkide põhjal”.

Oma ettekandes plaanin anda põgusa ülevaate ajaloolises Vändra kihelkonnas (sks. Kirchspiel Fennern) 19. sajandi esimesel poolel tegutsenud klaasikodadest, see tähendab nii Keppo, Lelle kui ka Carolinenhofi nimelisest klaasivabrikust, ja nende poolt tarbepudelite markeerimiseks tarvitatud savipitsatidelt pärinevatest madalreljeefsetest ümar- või harvemini ovaaljäljenditest ehk klaasimärkidest (sks. Glasmarke) ajavahemikus 1815–1846. Ettekande peamiseks ja tõtt-öelda ka ainsaks allikmaterjaliks olevad uusaegsed klaasipitserid (sks. Glassiegel) said valdavas enamikus korjatud Tartu (sks. Dorpat) loodepoolsest eeslinnast ehk Supilinnast. Ühte-kokku sai sealt aastatel 2012–2016 kogutud 36 võsaklaasist pudelipitserit ning neile lisandus veel omakorda möödunud aastal üks tüüpnäide Raadi mõisa (sks. Gut Rathshof) viinavabriku juurest koos arvukate seal kasutust leidnud flakoonidelt pärinevate klaasikildudega.
Kõik oodatud!

Tõnu Viik Viimsi poolsaare koha- ja isikunimedest keskaegse rootsi asustuse näitajatena

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub 03. mail kell 16.15, Lossi 3-406

Ettekande peab Tõnu Viik teemal ”Viimsi poolsaare koha- ja isikunimed keskaegse rootsi asustuse näitajatena”.

Olen veidi uurinud oma kodukoha – Viimsi poolsaare – kohanimesid ja nende päritolu, ennekõike just sellepärast, et vanad nimed kipuvad kaduma, küladest rääkimata.
Sajandeid vanu külanimesid ei kasutata enam, vaid kõik loetakse üheks Viimsiks.
Ka Lennart Meri, kes ehitas oma kodu Rohuneeme külla, et tarvitanud seda nime kunagi, vaid kasutas oma kodu kohta enda väljamõeldud nime Kabelineem.
Vaadeldes küla- ja isikunimesid Viimsi poolsaare külade kaupa, toetun oma ettekandes tugevalt ennesõjaaegse TÜ rootsi keele professori Per Wieselgreni raamatule Ida-Harjumaa ja Naissaare kohanimedest, aga samuti ka enda kui endise pärismaalase teadmistele.
Kõik oodatud!