Ülikooli arhitekt ja arhitektuuriprofessor J.W.Krause kirjutas oma mälestustes 1827.a.:

"1805. aastal sai anatoomikum valmis ja sisse seatud. Härra kuraator, kindral Klinge leidis selle olevat valgusküllase, sõbraliku ja niivõrd üleslöödu, et tema arvates ka kõige peenem seltskond väikeses ovaalsaalis teed jooma võiks hakata".

Hoopis teisel arvamusel oli aga taasavatud ülikooli esimene anatoomiaprofessor Heinrich Friedrich Isenflamm:

"Isscht nisscht! Pime, ebamugav, kauge, väsitav ja kaelamurdev on sinna jõuda, armetu lollus!" Talle tundus kõik valesti tehtud olevat. Arhitekt, prof. Krause sai sellest teada oma ehitusmeestelt, ja Isenflamm sai sama teed pidi teada, et see isik (Krause) tema korralikult läbi klopib, kui selliseid armastusväärsed hinnangud peaksid korduma. Järgnes mitmeid kiuslikke nõudmisi Isenflammi poolt mida Krause täita püüdis. 1810.a. läks Isenflamm puhkusele kodumaale ning läkitas sealt lahkumisavalduse ülikooli teenistusest.

1803-1805.a. ehitatud  Anatoomikumi rotundi osa oli taasavatud ülikooli esimene valminud ehitis. Seal leidsid koha vastav auditoorium, seadised laipade säilitamiseks ja luude puhastamiseks ning ruum anatoomiliste preparaatide jaoks. Suured teened anatoomikumi ehitamisel olid arstiteaduskonna professoril, ülikooli teisel rektoril 1803-1804.a., Daniel George Balk'il.

1825-1827.a. ehitati Krause projekti kohaselt mõlemale poole rotundi klassitsistlikus stiilis tiibhooned.

1855.a. esitas farmakoloogiaprofessor (1847-1866) Rudolf Buchheim ülikooli valitsusele taotluse ehitada Theatrum anatomicumile veel tiivad, et luua farmakoloogia kateedrile soodsamad töötingimused.  Juurdeehitused arhitekt K.Rathhausi projekti järgi valmisid 1856-60. R.Buchheimile omistati ehitustegevuse hea juhtimise eest eripreemia.

V.Vaga hinnagul on püütud juurdeehitisi kooskõlastada Krause stiiliga, kuid etteulatuvad tiibhooned suruvad rotundi tahaplaanile, moodustavad uue arhitektuurilise kompositsiooni ja on eklektilisema dekooriga.

1932.a. avati anatoomikumi välisseinal farmakoloogia kateedri kohal R.Buchheimi pronksist mälestustahvel, annetus Rahvusvaheliselt Farmakoloogide Seltsilt, kui esimesele eksperimentaalfarmakoloogiat õpetanule ning esimese sedalaadi instituudi 1860.a. rajajale.

Anatoomiat on õpetatud vanas anatoomikumis kahe sajandi vältel, kuni uude hoonesse Biomeedikumi üleviimiseni 2000.a.

Kõige tuntumaks Tartu anatoomiks peetakse siiani prof. August Rauberit, anatoomia kateedri juhatajat aastail 1886-1911.

Prof. Rauber pidas oluliseks õppetöö läbiviimisel anatoomia õppemuuseumi olemasolu, ning alustas selle rajamist juba Tartusse saabudes.

Muuseum avati 1890.a. ning ta haaras enda alla kogu vana anatoomikumi alumise vasaku tiiva. Tartu anatoomiamuuseumi peeti mudelite originaalsuse, preparaatide kvaliteedi ja üldise korralduse tõttu muuseumi musternäidiseks ning ta oli eeskujuks uute analoogiliste muuseumide rajamisel. Kahjuks on suur osa muuseumist ja A.Rauberi vaevarikkast tööst sõdade keerises hävinud.

Eksponeeritud on kunagisest anatoomiamuuseumist pärit õppevahendid, mulaazhid kuulmisorgani arenguastmetest (Lenoir & Forster, Wien), injektsioonipritsi komplekt (R.Katch, München), võrdlev õppevahend (Rüdiger), mitmesuguseid teisi õppevahendeid, inimese ülemise jäseme skeem ning inimese seljaaju mudel Dr. L.Edingeri järgi (Rudolf Jung, Heidelberg).

Fotol on anatoomia instituudi õppejõud, abikoosseis ning üliõpilased 1927-28 õppeaastal vana anatoomikumi ringauditooriumis, keskel anatoomiaprof. 1918-1928 Alfred Sommer. Fotol on näha nurgakesed kunagistest seinamaalingutest, mis 1945.a. üle võõbati ning on hävinud.

Histoloogia ja kaasaegne embrüoloogia tekkisid 1840ndail a. ning on paljus seotud K.E.v.Baeri uurimistöö tulemustega. Ka histoloogiat ja embrüoloogiat on õpetatud 2000.aastani vanas anatoomikumis.

Fotol on histoloogia kateedri koosseis ja üliõpilased 1927-28 õppeaastal, keskel histoloogiaprofessor 1926-1933 Harry Kull. Foto: Armin Lomp, Tartu.

Histoloogia ja embrüoloogia õppetoolilt on pärit ka mikrotoomi nugade komplektid (W.Walb, Heidelberg), valguskondensor (Leuchtbild-Kondensor C.Zeiss, Jena), õppevahendid, sisekõrva mulaazhid (Dr. A.Ziegler, Freiburg), optiline seade, komparatsiooni okulaar (C.Zeiss, Jena).

Fotol on Eesti Arstide Kongressist osavõtnud Tartus, 2.-4. XII 1921.a. Foto: Armin Lomp, Tartu. Teisel fotol on Põhja-Balti arstiseltsi I teaduslikust koosolekust osavõtjad Tallinna raekojas 30.X 1912.a. Foto: Parikas, Reval.

Antropoloogia oli XIX saj. II poolel aktuaalne teema. Prof. Rauber huvitus antropoloogiast ning avaldas ka sellealaseid uurimusi. Ta väljendas eitavat suhtumist tol ajal tekkiva rassismiteooria suhtes. 1901.a. taotles ta iseseisva antropoloogiakateedri asutamist, kuid see ei teostunud.

Rauberi õpilane, prosektori abi 1906-1909 ning eradotsent 1909-1915,  Abner-Eber Landau oli ülikooli koosseisude järgi ka Antropoloogia muuseumi direktor. Hiljem töötas professorina Bernis, Kaunases ja Lausanne'is.

Tartus olles uuris ja avaldas töö eestlaste aju reljeefi iseärasustest. Selleks uuris ta 60 isiku, kes olid surnud mitmesugustel eri põhjustel, aju reljeefe.

Eksponeeritud on tahvel fotodega ühe uurimisaluse aju vaadetega. Ka võttis ta antropoloogilise vaatluse all kunagise Liivimaa kubermangu elanikud (praegune Põhja-Läti). Üks osa sellest tööst oli liivimaalaste fotografeerimine (otsevaates ja profiilis). Klaasnegatiivid Landau uurimusest on antud ülikooli muuseumile.

Antropoloogiliste mõõtmiste teostamiseks on kasutatud antropomeetrit (keha pikkuse ja vertikaalsete kehaosade mõõtmiseks), kraniomeetrit (kolju mõõtmiseks), kefalomeetrit (pea mõõtmiseks).

Kunagise antropoloogia muuseumi eksponaadid on ka mõõtmisseade (P.Hermann, Zürich), mõõtejoonlaud/mall, rasside juuksevärvide tabel prof. Dr. Eugen Fischeri järgi (Franz Rosset, Freiburg) ning komplekt, mis koosneb värvilistest ribadest ja spetsiaalsest joonlauast.

Kirurgiakateeder alustas tegevust 1804.a., 1808.a. saadi ruumid vastvalminud Toome meditsiini kliinikus. See oli endisest sõjaväekasarmust a. 1806-08 rekonstrueeriud kahekorruseline kõrge kelpkatusega hoone, 1820-21 ehitati osaliselt välja kolmas korrus (mõlemil korral arhitektiks J.G.Kranhals). Tänapäevase ilme sai hoone 1845-47.a. (arhitektid K.Winkler ja Sudan Peterburist) ning on 1993.a. EV Riigikohtu valduses.

Kirurgiaprof. 1871-1878 Ernst v. Bergmanni (25), (Berliini ülikooli kirurgiakliiniku direktor 1882-1907), teeneks Tartus on kirurgiakliiniku ehitamine/laiendamine aastail 1873-75 (arhitekt Rötscher). Ehitusraha tsaarivalitsuselt aitas saada Philipp Jakob Karelli (1806-1886), eesti soost tsaariperekonna ihuarsti eestkoste. Selles hoones asus (hilisema nimetusega) teaduskonnakirurgia kateeder kuni 1971.a. (Maarjamõisa uue hoone valmimiseni). E.v.Bergmanni mälestuseks püstitati 1913.a. endise kirurgiakliiniku hoone taha Toomemäe nõlvale tema büst (skulptor A.Hildebrandt).

Eksponeeritud on süstlad XIX saj. II poolest, haavalaiendajate komplekt (A.Keiss, Arsti- ja loomaarstiriistade äri Tartus), süstal ja prits (200 CC) protseduurideks, sterilisaator süstlanõeladele. Valik kirurgiariistu on pärit farmaatsia instituudist, kus õpetati omaette ainena ka kirurgiariistade tundmist. Saksamaa päritolu sterilisaatorid on saadud Nahahaiguste kliinikust ja Farmakoloogia instituudist.

XIX saj. nimekate kirurgide seas on ka Nikolai Pirogov, kes elas ja töötas Tartus a. 1828-1841 ning sai maailmas tuntuks oma siin kirjutatud töödega. Aastail 1837-1838 andis välja raamatu "Arteritüvede ja fastsiate kirurgiline anatoomia" koos atlasega, mis koosnes 50 originaaljoonisest. Töö eest pälvis ta Venemaa TA Demidovi preemia ning tunnustuse välismaal. Joonistused atlase tarvis tegi Georg Friedrich Schlater (1804-1870), baltisaksa maalikunstnik ja graafik, kes elas ja töötas 1835.a. alates Tartus, 1837.a. asutas siin esimese litograafiatöökoja.

Saalis on näha väike valik Schlateri töödest Pirogovi atlase tarvis. Litograafiad on saadud praeguse nahahaiguste kliiniku, seega siis endise kirurgiakliiniku pööningult 1999.a. Sealtsamast on pärit ka eksponeeritud kirurgiaatlased ning illustratsioonid XIX saj. keskelt ja II poolest, mis olid olulisteks õppevahenditeks kirurgia ja meditsiini õpetamisel Tartus.

Kliinilise sünnitusabi Tartus rajas Christian Friedrich v. Deutsch, 1804.a sünnitusabi ja veterinaaria prof., 1820-1833 iseseisva sünnitusabi, naiste- ja lastehaiguste prof.

1808.a. asus sünnituskliinik Toome meditsiini kliinikus. 1840.-1842.a. ehitati ümber endine toomfoogti maja (1808) sünnitusabikliinikuks ja on seda pärast mitmeid ümberehitusi tänapäevani.

Sünnitusabikliiniku juhataja, prof. 1902-1918.a. Sergei Dmitrijevitsh Mihnov sai tuntuks originaalse sünnituse biomehhanismi teooriaga. Tema eestvõttel laiendati kliinikut, ehitati peale III korrus, seati sisse röntgenikabinet.

Naistekliiniku viimase remondi käigus leiti kaks karpi klaasnegatiive ülesvõtetega kliiniku ruumide vaadetest, koosseisust, protseduuridest ning prof. Mihnovi perekonnast.

Leidus ka väike valik viimase sõja aegseid, Saksamaa päritolu steriliseeritud operatsioonivahendeid, õmblusniite ampullides ja karpides. Narkoosimask XIX saj. lõpust on pärit firmalt J.Verdin, Pariis.

Silmahaigusi õpetati alul kirurgia kliinikus. A. 1836-41 tegutses Pirogovi juhtimisel Tartus silmahaiguste eraravila.

1867-68.a. ehitati prof. R.Buchheimilt ostetud maja ümber silmakliinikuks (arhitekt R.L.Guleke). Pärast juurdeehitusi ning 1938.a. põhjalikku rekonstrueerimist asub silmakliinik seal tänapäevani.

1926-1944 oli kõrva-nina-kurguhaiguste professoriks Ernst Saareste (eradotsent ja dotsent 1925-1933), kes emigreerus 1944.a.

1999.a. suvel külastas tema poeg, oftalmoloog E.A.Saareste ülikooli silmakliinikut ning andis üle dr. A.Panovile silmaoperatsiooniriistade komplekti, mille prof. Saareste oli Eestist lahkudes kaasa võtnud (J.Weiss & Son. L.t.d., Oxford).

Eksponeeritud on kurgu-, kõrva- ja ninapeeglid, õppevahendid silma ehitusest ja sisekõrva ehitusest ning Peterburis XX saj. alguses G.A.Donbergi koostatud tabel nägemise kontrollimiseks "simulantidele".

Bernhard Körber oli XIX saj. II poole Baltimaade silmapaistvaim hügieenik, prof. Tartus 1879-1895.a. Uue anatoomikumi valmimisega sai hügieeni ja kohtumeditsiini instituut vabanenud ruumid vanas anatoomikumis, kus prof. Körber avas oma kulul 1888.a. hügieeni instituudi. Ta juhtis tähelepanu joogiveest põhjustatud nakkuste levikule ning võitles linna veevärgi rajamise eest. 1895.a. jagati ühine kateeder hügieeni ja kohtuarstiteaduse kateedriteks. 1920.a. sai hügieeni kateeder avarad ruumid praeguses Vanemuise tn. õppehoones. kus asus kuni 2000.a.

Eksponeeritud on väike valik instituudist pärit esemeid - Saksamaa päritolu mõõdulindid: messingist ümbrises mõõdulindi pikkuseks on 3 m, nahast vutlaris mõõdulindil 20 m, mõõtühikud on meetrites ja tollides; tuule kiiruse mõõtja (R.Fuess, Berlin-Steglitz) ning psühhromeeter (1929).

Farmaatsia instituut asus pikka aega üüritud eraruumides (Köhleri majas), 1870.a. saadi paremad ruumid vanas ülikoolihoones Rüütli tn./Raekoja platsi nurgal, kuhu jäädi kuni 1939.a., mil saadi uued ruumid valminud keemiahoones.1864-1894oli farmaatsiaprofessoriks Georg Dragendorff. See oli farmaatsia õitsengu aeg Tartus.

Eksponeeritud on XIX saj. II poolest pärit otsevaate spektroskoop (J.G.Hofmann,Paris) ning farmakognostilised mikroskoobi preparaadid. XX saj. algusest on kilekolorimeeter Wulffi järgi (F.&M.LautenschIäger, München), portselanist laboririistad: dekanteerimisaunumad, tiiglid käepidemetega portselankauss ja uhmrinui.

Bakterioloogia õpetamisega alustas Tartus prof. Richard Thoma 1890.a. Bakterioloogia õppetool loodi 1920.a., sellest kujunes mikrobioloogia kateeder, mida juhatas prof. Karl Schlossmann kuni 1944.a. 2000.a. asus õppetool Vanemuise tn. õppehoones.

Eksponeeritud on kolorimeeter veresuhkru määramiseks (C.Zeiss, Jena) ning hemomeeter Sahli järgi (F.Büchi & Sohn, Bern). Dotsent Selma Laanes oli pärastsõjaaegse kateedri juhtivaid õppejõude, tema töövahendite hulka kuulus värvainete komplekt mikroskoobi preparaatide analüüsimiseks.

Füsioloogiaprof. Aleksander Schmidt kirjeldas 1882.a oma esildises ülikooli valitsusele olukorda ja suurt ruumikitsikust vanas anatoomikumis ning asus energiliselt taotlema uue hoone ehitamist. Uus anatoomikum ehitatigi aastail 1886-1888.a. (arhitekt R.Guleke). Uued ruumid said endale füsioloogia ja patoloogilise anatoomia instituudid. Ka prof. Richard Thoma on rõhutanud oma osa uue hoone siseruumide planeerimisel ja ehituse järelvalves. Mõlemad instituudid asuvad nüüdsest Biomeedikumis.

Ühine patoloogilise anatoomia ja füsioloogia õppetool eraldus 1860.a. kaheks omaette üksuseks.

Eksponeeritud on patoloogilise anatoomia instituudis kasutatud töövahendid ja instrumendid: mikrotoomi nuga, mikrotoominugade hoidjad, luisk nugade teritamiseks, mikroskoop 1860ndatest a. (C.Zeiss, Jena) ja paraboloidkondensor (C.Zeiss, Jena). Objektilaud konna kopsude uurimiseks ning injektsioonipritsid anatoomiliseks otstarbeks pärinevad XIX saj. II poolest, samuti rihm mikrotoominugade teritamiseks, hoidja/käepide nugadele ning parafiinimikrotoom (R.Jung, Heidelberg).

Muuseumi valduses on Thoma konstruktsioonide järgi valmistatud mikrotoominoad (W.Walb, Heidelberg), mikrotoom (R.Jung, Heidelberg) ning verekehakeste loenduskamber (püsiekspositsioonis).

Ajalooliste füsioloogiariistade kogu muuseumis on põhjalikeim arstiteaduste osas. Seda tänu kateedrijuhataja 1944-1975, prof. Eliise Käer-Kingisepa hoolest ajaloolisi teadusriistu alal hoida ning hiljem dots. Peet-Henn Kingisepa hoolest nende üleandmisel ülikooli muuseumile.

Eksponeerimiseks on XIX saj. II poolel kasutatud seadmeid: roiete mudel, dünamomeeter käe jõudluse määramiseks (C.Verdin, Paris); metronoom, viled ja elektriline helihark (C.Verdin, Paris) heliuuringuteks; elektrikatseteks kasutatud galvanomeeter, peegelgalvanomeeter, galvanomeeter Ostwaldi järgi, lüliti ning voolukatkesti. Näha on kaksiksireen kiirusenäitajaga Helmholtzi järgi (Max Kohl, Chemnitz) ning vertikaalkelkinduktor.

Eksponeeritud on Fleischi pulsiajakirjuti koos sfügmograafiga, sfügmograaf (C.Verdin, Paris) ning taskuspektroskoop statiiviga (Franz Schmidt).

Daam fotol, dr. Renata Beckmann, töötas Fleischi juures assistendina ning kaitses tema juhendamisel ka doktoriväitekirja.

Füsioloogiainstituudi ajaloolised esemed on ka hügroskoop, valmistatud Tartu õppeabinõude töökojas, kolmikprisma, laktodensiomeetri komplekt (H.Kühn, Dorpat, mikroskopeerimise laud (E.Leitz, Wetzlar), hemomeeter Fleischli järgi (C.Reichert, Wien), prepareerimisluup ja mikrospektroskoop (C.Zeiss, Jena ning Mosso ergomeeter.

 

Hotell "Stadt London" oli tsaariajal arstiteaduskonna õppejõudude meelispeatuspaigaks.