Raamatusoovitus: „Sinine taevas, mustad oliivid“

Euroopa Liitu astudes lubati rikaste ja ilusate klubi, kuid poliitikud „ei lõpetanud lauset“. Lubati ilusat abielu, kuid siis tuli „make-up“ maha.

See, mis praegu toimub, on hoopis väärtustekriis, mitte finants- ega majanduskriis. Väärtushinnangute ümbermõtestamise periood. Kui kaua on hästi läinud, tekib valede majandusotsuste akumulatsioon. 2004.-2005. aastal alanud majandustõusu tingimustes sai hästi minna ka nendel, kes ei olnud väga nutikad. Majanduskriis peatab ajutiselt valede majandusotsuste akumulatsiooni.

Kuigi majandusvaldkond ei suuda ei ülemist ega alumist pöördepunkti ette ennustada ega ära hoida, eksisteerib see, kuna on ära kirjeldanud kõik käitumisviisid ja -mudelid, mis sinna viivad. Kuid majandusteadus ja –teadlased ei saa igal üksikisikul eraldi keelata neid malle järgimast, mistõttu kriisid ja krahhid ka tekivad. Kas need, kellel enne hästi läks, on hakanud teisiti käituma? Ei, nad käituvad samade reeglite järgi, kuid keskkond on muutunud.

Keskkonnamuutuse 4 märksõna:

1. AASIA – 1700. aastal moodustasid Hiina ja India 48% maailma majandustoodangust, siis uinusid „okasroosikese unne“ ning 1970. aastal moodustasid vähem, kuid täna nad tulevad tagasi. See toob kaasa raskuskeskme muutuse. Algselt majanduse raskuskeskme sisemereks Vahemeri, seejärel Atlandi ookean, kuid täna juba Vaikne ookean. Selline protsess toob kaasa Euroopa marginaliseerumise, mis ei too ka Eestile kasu. Eesti sõltub ekspordist, kuid tänast seisukorda vaadates peab Eesti Euroopast Venemaa ja Aasia poole tagasi pöörduma.

2. DEMOGRAAFIA – Täna demograafilises mõttes toimuv hullem kui AIDS ja tuumasõjad kokku, kuna seda ei saa ära hoida. Võlakriisis on just Kreeka, Itaalia, Portugal, jt, kuna nende sotsiaalse heaolu mudelid pärinevad 50.-60ndatest aastatest, kui oli 5-6 maksumaksjat ühe pensionäri kohta. Nüüd seal olukord üks kahele, Itaalias 30 aasta pärast üks ühele. Ka Eesti kõigub juba üks ühele piiri peal. Seniseid sotsiaalse heaolu mudeleid pole sellise demograafilise struktuuri puhul võimalik finantseerida. Demograafia on vääramatu jõud, mis on majanduse ja sotsiaalvööndiga väga oluliselt seotud.

3. TEADMISTEPÕHINE MAJANDUS – Kui mitusada aastat on domineerinud tööliste püramiid, et madalamad astmed allpool, kõrgemad tipus, siis tootmismajandusest teadmistepõhisesse majandusse üle minnes pöördub kolmnurk ümber. Nii läheb odav tööjõud üle Aasiasse. Eurooplastel pole võimalik selles konkureerida, kuna tahavad oluliselt rohkem palka ja paremaid töötingimusi. Eestil valik, kas läheb väga odava tööjõu pakkumisega kaasa või teeb kallist ning spetsiifilist tööd. Euroopas odavad töökohad kadunud, kuid kas kõrgtehnoloogilisi töökohti tuleb samas mahus asemele.

Euroopa on täna laisk ja vana. Tänases Euroopas on kõige haruldasem ressurss inimene, kuna näiteks tööealistest itaallannadest tööturul vaid natuke üle poole. Eurooplane töötab keskmiselt vaid 400 tundi aastas, keskmine rootslane on haige aastas ühe kuu, keskmine itaallane puudub pühade tõttu töölt 8 nädalat. Sellest tuleneb laenatud tarbimisele põhineva majandusmudeli krahh, sest suhe läheb järjest halvemaks, kuid valitsejad püüavad juurde laenates heaolu jätkata. Laenatud tarbimise majandusmudeli aeg on läbi. Kahjuks Eesti ei jõudnudki kunagi selles Rootsi tasemele.

Kreeka puhul pole kriisi tekitajad vaid finants- ja majandusküsimused, põhjustajaks on ka peremudel – meestest vanuses kuni 35 eluaastat elab 55% kodus.

4. VÕLAKRIIS – Tänane tarbimisühiskonna mudel põhineb neoklassikalisel mudelil, eeldab, et tarbija maksimeerib kasulikkust. Lahendab otsuste tegemisel maksimeerimisülesanded, kus laiem/suurem on alati parem. Paljude riikide majandus põhines harjumusel, et auto tuleb välja vahetada iga kahe aasta tagant. Kui raskete aegade tulekul vahetati autot kolme aasta pärast, kukkus neis riikides majandus kokku. Seetõttu ongi tänased heaoluriigid võlas. Kreeka on esimene rikas riik, kes on pankrotis, kuid ei oska midagi teha.

Keskkonnamuutusi vaadates on Euroopa seis nutune, kuna majanduslikus mõttes marginaliseerunud, demograafiliselt halvas seisus, laenamine meid enam ei päästa.

Mis on rahaliidu häda?

Kui võrrelda rahaliidu loomist IMFi loomisega, siis viimases hakati algusest peale kohe ühiskassasse raha koguma, et päästa hätta sattunud riike (nüüdseks abi vajanud Läti, Kreeka, Portugal). Euroopa rahaliidu loojad olid sinisilmsed, kuna ei loonud ühiskassat. Uskusid, et seda pole vaja, kuna juba olemas 2 olulist Maastrichti kriteeriumit, mis peaksid kriisid ära hoidma: 1) jooksev SKP peab jääma alla 2%; 2) riigivõlg ei tohi olla üle 60% (kusjuures Euroopa keskmine riigivõlg juba 80%).

Eesti on selles suhtes tubli, kuna ei lubanud defitsiidis riigieelarvet vastu võtta. Meil on unikaalne situatsioon, sest pole suurt välisvõlga, seega puuduvad ka suured intressimaksed. Rahaliidu probleem on, et toimib nagu islamiusku astumine ehk sellest pole võimalik välja astuda. Ausat väljaastumise protokolli pole kirja pandud: Kreeka välja astudes järgneks börsidel paanika. Puudub ausa väljaastumise protseduur, mistõttu ELi juhid on plindris.

Mida peaks Kreeka tegema?

Ettevõtte puhul lihtne – pankrot, kuid riik ei saa pankrotti minna. Kaks lahendust: 1) Devalveerimine – viidi edukalt läbi Argentiinas, kuid Kreekal pole võimalik seda teha, kuna tal pole oma raha. Devalveerimine ka olemuselt amoraalne, kuna kõik ei teinud vigu, kuid kõik peavad tagajärgede pärast kannatama. 2) Sisemine devalveerimine ehk kulude kärpimine – Kreekas kärpimiseks tuleb ametiühingud tankidega laiali saata. Me ei tea, kes saab Kreekas peale järgmisi valimisi võimule ning kas kärped jätkuvad. Kreeka valetamist on aastakümneid sallitud, et takistada tema langemist kommunistide kätte. Seega pole Kreeka kriisi lahendamine võimalik.

Mis siis nüüd saab?

Kreekat ei saa välja visata, poliitikud oma minevikulubaduste ohvrid. Nii hakatakse tõenäoliselt raha juurde trükkima, et saaks võlgnikele ära maksta. Meid ootab ees oluline inflatsioonilaine. Raha hakkavad juurde trükkima nii Euroopa kui ka Ameerika pangad. Dollar aga on maailma raha juurdetrükitud dollaritele püsib endiselt nõudlus, mis aga ei kukuta dollarit sellises tempos, nagu ta langeda võiks. Raha juurde trükkides ostame end võlakriisist välja, kuna ka kõik teised trükivad raha juurde.

Euroopa on vana ja laisk. Oleme küll Euroopas, kuid „pole päris see pruut, kellele kosja läksime“.

Mõned küsimuste vastused:

Kas Kolmas maailmasõda on võimalik? Kolmas maailmasõda pole käivitunud, kuna keegi ei võidaks. Ka Hiinas ja Jaapanis ootab varsti ees demograafiline vananemine ning majanduskasv saab peagi läbi, ka neil esineb majanduses „mulliefekt“.

Miks on maailma raha just USA dollar? USA dollar maailma raha, vaid kuna seal on endiselt kõige stabiilsem majandus. Dollar sai maailmarahaks, kuna üha rohkem riike hakkas vahetuses ning välismaksetes kasutama dollarit. USA võttis endale kohustuse tagada likviidsust ning samal ajal kohustuse siduda dollar kullaga.

Kas pensionäre on võimalik muuta kapitalistideks, et hakkaksime taas ise enda pensionipõlve kindlustama? Laias laastus pensionid kestnud 100 aastat, kuid vahepeal inimesed on maalt linna kolinud, jätnud lapsed tegemata, ostavad poest süüa, kuid tahavad ikka vara peansionile minna ning palju raha saada. Kogu peremudel on vale. Vanasti elas 4 põlvkonda koos, kaks põlvkonda pidasid üleval nii noored kui vanad. Siis polnud võimalik pensionile minna. Nüüd nõuame valitsuselt raha. Pensionide aeg on 20 aasta pärast läbi.

Konspekteeris Maarja Mere