3. märtsil 2009 oli RSR-i ees Narva linnasekretär Ants Liimets. Liimets on Narva linnavalitsuses töötanud alates esimesest septembrist 1993 ning on volikogus üks vähestest eestlastest. Kõneleja sõnul on Narva linnal läinud alates Eesti taasiseseisvumisest majanduslikult pigem hästi kui halvasti ning eelarve on olnud raskustes vaid ühel perioodil, Soome lama ajal. Hea on ka rahvuste omavaheline läbisaamine. Enamus kohalikust suhtlusest toimub mõistagi vene keeles. Noorem põlvkond valdab hästi ka näiteks saksa, inglise ja soome keelt.

Narva nimelisi linnu on maailmas ainult kaks (teine asub Saksamaal) ning oma unikaalse asukoha tõttu Eesti ja Euroopa Liidu idapiiril ei vaja linn reklaami. Liimetsa sõnul on rahvusvahelise edu saavutamiseks olemas lihtne valem, mis koosneb heast võõrkeele oskusest ja soovist suhelda. Narval on mitmeid sõpruslinnu erinevates Euroopa riikides ning välismaal tuntakse linna vastu suurt huvi. Juhtkond osaleb regulaarselt välisriikides toimuvatel seminaridel, nt Prantsusmaal ja Venemaal. Mõne linnaga on sõlmitud ka koostööleping, kinnitamaks pikaajalist sõprussidet ning hõlbustamaks suhtlust. Järgnevalt lühike kokkuvõte loengus nimetatud linnadest.

1. Lahti, Soomes. Lahti on üks linnadest, millega Narva omab sõpruslepingut. Viimane ei pane kummalegi osapoolele märkimisväärseid kohustusi, ent annab õiguse vastastikku viisavabalt külastada. Punkt viisavabaduse kohta omas tähtsust Nõukogude Liidu lagunemise eel, kuivõrd lihtsustas oluliselt reisimist kahe linna vahel, nüüd on lepingul pigem sümboolne mõju. Soomlastelt on narvalased võtnud õppust peamiselt planeerimise valdkonnas. Kui vanasti käis reiside kavandamine päev ette, siis nüüd kirjutatakse külaskäigud pikemaajalisse, nt aastasesse plaani. Regulaarselt käiakse üksteisel külas, vahetatakse infot ning konsulteeritakse arenguküsimuste osas, Lahtis on käinud esinemas ka Narva sümfonistid.

2. Ivangorod, Venemaal. Jaanilinnaga käib suhtlus peamiselt läbi abilinnapea, kuna linnapea on väga harva kohal. Liimetsa sõnul on kahe linna vahelised suhted küllaltki vastuolulised. Liimets tõi näitena teravate suhete kohta välja aastatetaguse veetüli. (Jaanilinn lasknud puhastamata reoveed otse Narva jõkke, valmistades sellega narvalastele meelehärmi. Soomlased olid aga Eesti poole esindajaid rahustanud, et Läänemere ääres on kümneid linnu, mis oma reoveed otse merre lasevad ning ärritumiseks pole mingit põhjust.) Positiivsest küljest on aga Jaanilinnaga elav kaubandus ning Narva elanikud käivad tihti teisel pool piiri poodlemas, kusjuures peamisteks artikliteks on kütus, erinevad meelemürgid ning sigaretid.

3. Kingissepa, Venemaal. Kingissepaga on Narval kultuurivahetusprogramm. Kingissepa kohta meenutas Liimets mõne aasta tagust naljakat juhtumit. National Geographicu kaardi koostajad nimelt teadsid, et (Saaremaa keskuse) Kingissepa nimi muudeti ära Kuressaareks, ning viisid siis oma kaartidesse vastavad parandused. Et aga Venemaal on olemas samanimeline linn, muudeti ka selle nimi ära. Venelased olid viga nähes väga üllatunud.

4. Kirovi rajoon Peterburis, Venemaal. Kirovi rajooni ehitati Peeter Esimese eduka sõjakäigu auks Narva väravad. Kirovi rajooni külastuse ajal räägiti peamiselt sotsiaalmaja puudutavatel teemadel, kuid mitte Narva delegatsiooni huvitanud KOV (KOV - kohalikud omavalitsused) seadusest. Kohalike sõnul olevat rajoonis kõik parimas korras ning puudustest oldi tõrksad rääkima - „Potjomkini küla“ ja „pakazuha“, meenutas Liimets nõukogude aja märksõnu. Venemaa linnadest hoitakse suhteid ka Moskva loodeosaga.

5. Donetsk, Ukrainas. Donetskis on ülekaalus venekeelne elanikkond, nagu Narva puhul, mistõttu kahel linnal on teatud ühisjooni ning ka suhtlemine on vene keele valdamise tõttu lihtsam. Antud linnal kõneleja pikalt ei peatunud, mainides vaid, et tegu on rikka kaevanduslinnaga.

6. Barysaw, Valgevenes. Selle linna puhul mainis Liimets vaid seda, et valgevenelased on Eesti linnade hulgast huvitatud just Narvast, kuna kohalikuks suhtluskeeleks on vene keel. Ühtlasi mainiti, et Valgevenes on kaubad väga odavad (mitte võtta autoripoolse reklaamina).

7. Kristiansand, Norra. Norralt on narvalased saanud suurel hulgal kogemusi sotsiaalabi osas. Näiteks on Norras riigipoolse abi saamise üheks eelduseks välispartnerite olemasolu. Samas tõi Liimets välja asjaolu, et ehkki norralastel on meile palju õpetada toetusraha jaotamise ning kasutamise kohta, on Eesti kontekst finantsvahendite poolest märksa tagasihoidlikum. Norras on Narval ka teisi sõpruslinnu.

8. Saksa-Taani piirilinnad. Narva delegatsioonid on käinud külas mitmetel Saksamaa ja Taani piirialadel asuvates linnades ning saanud mitmeid nõuandeid demokraatia teostamise kohta Eesti-Vene piirilinnade probleemi lahendamisel. Nimelt toodi ühe võimalusena välja rahvaküsitluse teel enesemääramise võimaldamist, kumma riigi alla linn soovib kuuluda. Liimetsa sõnul ei oleks aga sellisel küsitlusel Narvas suurt usutavust ega ka mõtet. Nimelt on rahvaküsitluste tulemused tihti küsitavad ning pealegi on kõik Venemaale elama asuda soovijad 90-te aastate alguses juba ära kolinud.

Loengu lõpus räägiti Narva linnast veidi üldisemalt. Ettevõtlus on Narvas peale taasiseseisvumist saanud hoo sisse ning kui vanasti oli iga neljas narvalane seotud Kreenholmi vabrikuga, siis nüüd on linnas üle 2000 ettevõtte ning töökohti on varasemast märksa enam. Tänavad olevad Narvas puhtad ning üldine meeleolu rahulik. Naljatledes mainiti ka, et meeste ja naiste osakaal on Narvas tugevalt naiste kasuks, mistõttu „oma (meelemürke tarbinud) meest tänavale ei jäeta“.