|Ringist | Väike Ring | Vilistlased | Viktoriin | Auhind | Arhiiv | Kirjandus | Kontakt | Meedia | Ringjoon |
Ürituste kokkuvõtted ja teadaanded

Siim-Hendrik Rääk: Kokkuvõte Kristina Kallase loengust

Oliver Mõru: Kokkuvõte Mart Nuti loengust

Katre Sai: Kokkuvõte Urmas Pappeli loengust

Maarjan Rand: Kokkuvõte Vahur Soosaare loengust

Merili Luuk: Kokkuvõte Stefano Braghiroli loengust

Evelin Prunt: Kokkuvõte Andres Anvelti loengust

Mart Veliste: Kokkuvõte Olaf Mertelsmanni loengust

Jüri Käosaar: Kokkuvõte Eoin McNamara loengust

Timo Jaagre: Kokkuvõte Andrei Belyy loengust

Oliver Mõru: Kokkuvõte Mart Laanemäe loengust

Katre Sai: Kokkuvõte Merle Pajula loengust

Mart Veliste: Kokkuvõte Mart Järviku loengust

Karl Haljasmets: Kokkuvõte Mihkel Muti loengust

Andres Põder: Kokkuvõte Luukas Ilvese loengust

Merili Luuk: Kokkuvõte Ants Laaneotsa loengust

Indrek Mäe: Kokkuvõte Juku-Kalle Raidi loengust

Katre Sai: Kokkuvõte Riina Kaljuranna loengust

Katre Sai ja Merili Luuk: Venemaa reis

Maarja Mere: Kokkuvõte Jaan Lepa loengust

Merili Luuk: Kokkuvõte Erkki Bahovski loengust

Mart Veliste: Kokkuvõte Xiaotian Xhangi loengust

Evelin Prunt: Kokkuvõte Mati Raidma loengust

Katre Sai: Kokkuvõte Rein Langi loengust

Mart Veliste: Kokkuvõte Ahto Lobjakase loengust

Maarjan Rand: Kokkuvõte Eiki Bergi loengust

Merili Luuk: Kokkuvõte Hannes Hanso loengust

Evelin Prunt: Kokkuvõte Kristiina Ojulandi loengust

Maarja Mere: Kokkuvõte Andres Arraku loengust

Katre Sai: Kokkuvõte Ene Ergma loengust

Jaan-Kristjan Unt: Kokkuvõte Eero Medijaineni loengust

Marek Soomaa: Kokkuvõte René Värgi loengust

Indrek Mäe: Kokkuvõte David Vseviovi loengust

Sandor Elias ja Reelika Rattus: Ülevaade reisist Brüsselisse (22.-23.märts 2011)

Indrek Mäe: Kokkuvõte Heiko Pääbo loengust

Ants Siim ja Jakov Saltõkov: Kokkuvõte Martin Hurda loengust

Andres Põder: Kokkuvõte Meelis Kiili loengust

Ranno Koorep: Kokkuvõte Sergei Stadnikovi loengust

Karl Haljasmets: Kokkuvõte Lauri Mälksoo loengust

Andres Põder: Kokkuvõte Mart Nutti loengust

Ranno Koorep: Kokkuvõte Ahto Lobjakase loengust

Kaisa Alliksaar ja Ants Siim: Kokkuvõte Rait Maruste loengust

Andres Põder: Kokkuvõte Silver Meikari loengust

Karl Haljasmets: Kokkuvõte Abdul Turay loengust

Andres Põder: Kokkuvõte Marko Mihkelsoni loengust

Mark Gortfelder: Kokkuvõte Ivari Padari loengust

Jarmo Tael: Kokkuvõte Raul Eametsa loengust

Kersti Oksaar: Kokkuvõte Kairi Saare loengust

Karl Haljasmets: Kokkuvõte Urmas Klaasi loengust

Andrus Raudsepp: Kokkuvõte Scott Dieli loengust

Andres Põder: Kokkuvõte Hardo Aasmäe loengust

Kaarel Kesamaa: Kokkuvõte Andres Herkeli loengust

Sandra Maasalu: Kokkuvõte Thubten Samdupi loengust

Tanel Pedaru ja Marek Soomaa: Kokkuvõte Indrek Treufeldti loengust

Robert Müürsepp: Kokkuvõte Edgar Savisaare loengust

Jüri Pilviste: Kokkuvõte Andrei Hvostovi loengust

Robert Müürsepp: Kokkuvõte Riivo Sinijärve loengust

Sandor Elias: Kokkuvõte Toivo Klaari loengust

Kaarel Kesamaa: Kokkuvõte Roy Strideri loengust

Tanel Pedaru ja Marek Soomaa: Kokkuvõte Mart Laari loengust

Algis Kokka: Kokkuvõte Vjatšeslav Morozovi loengust

Anton Neidre: Kokkuvõte Michael C. Polti loengust

Rudolf Oberg: Kokkuvõte Ants Froschi loengust

Algis Kokka: Kokkuvõte Jüri Kahni loengust

Mihkel Leis: Kokkuvõte Urmas Roosimägi loengust

Marek Soomaa: Kokkuvõte Erik Männiku loengust

Helena Nõmmik: Kokkuvõte Jaak Valge loengust

Kaarel Kesamaa: Kokkuvõte Julia Laffranque'i loengust

Anton Neidre: Kokkuvõte Karin Deani loengust

Jüri Pilviste: Kokkuvõte Lili Khechuashvili loengust

Sandor Elias ja Tanel Pedaru: Kokkuvõte Clyde Kulli loengust

Rudolf Oberg: Kokkuvõte Trivimi Velliste loengust

Raamat "RSR40 Rahvusvaheliste Suhete Ring 1963-2003"

Anton Neidre: Kokkuvõte Robert Müürsepa ja Marko Koplimaa loengust

Raamat "Maailmast 2008"

Kalle Paas: Kokkuvõte Jonatan Vseviovi loengust

Alexander Lott: Kokkuvõte Maria Mälksoo loengust

Tanel Pedaru: Kokkuvõte Igor Taro loengust

Sandra Maasalu: Kokkuvõte Kaja Taela loengust

Simon Runnel: Kokkuvõte eurodebatist

Alexander Lott: Kokkuvõte Veiko Spolitise loengust

Sandra Maasalu: Kokkuvõte Kaarel Kaasi loengust

Sandra Maasalu: Kokkuvõte Hindrek Lootuse loengust

Tanel Pedaru: Kokkuvõte kapten Andre Lillelehe loengust

Alexander Lott: Kokkuvõte energiadebatist

Pressiteade 20.03.09

Anton Neidre: Kokkuvõte Timofey Agarin'i loengust

Kati Jakobson: Kokkuvõte James S. Corum'i loengust

Tanel Pedaru: Kokkuvõte Marju Lauristini loengust

Anton Neidre: Kokkuvõte Ants Liimetsa loengust

Kati Jakobson: Kokkuvõte Harri Tiido loengust

Alexander Lott: Kokkuvõte Karin Hiiemaa loengust

Alexander Lott: Kokkuvõte Hector Charles Pagan'i loengust

Alexander Lott: Kokkuvõte Erkki Bahovski lengust

Alexander Lott: Kokkuvõte debatist "Kas Eesti on järgmine?"

Alexander Lott: Kokkuvõte Toomas Frey loengust

Kati Jakobson: Kokkuvõte Lauri Linnamäe loengust

Sandra Maasalu: Kokkuvõte Harry Lahtheina esinemisest

Sandra Maasalu: Kokkuvõte Aivar Tsarski loengust

Sandra Maasalu: Kokkuvõte Rein Toomla loengust

Sandra Maasalu: Kokkuvõte Heiki Suurkaski loengust

Sandra Maasalu: Kokkuvõte Urmas Papli loengust

Kokkuvõte Chistopher Kuke loengust

Kaspar Oja: Kokkuvõte Ago Tiimani loengust

Sandra Maasalu: Kokkuvõte Rein Langi loengust

Sandra Maasalu: Kokkuvõte Andres Herkeli loengust

Sandra Maasalu: Kokkuvõte Rainer Saksa loengust

Kaspar Oja: Kokkuvõte Hannes Astoki loengust

Alexander Lott: Kokkuvõte T. E. hr. Nigel Haywoodi loengust

Anton Neidre: Kokkuvõte Martin Purre loengust

Kaspar Oja: Kokkuvõte Sandro Nikolaishvili ja Lela Rekhviashvili loengust

Alexander Lott: Kokkuvõte Raul Allikivi loengust


Mart Veliste: Kokkuvõte Olaf Mertelsmanni longust

Teisipäeval, 26. veebrauril käis Rahvusvaheliste Suhete Ringis loengut pidamas Tartu Ülikooli õppejõud Olaf Mertelsmann, kes rääkis teemal "II ms sõja mõjud Saksamaa välispoliitikale"

Külma sõja ajal oli NATO olulisem liige Lääne-Saksamaa. Saksamaal oli kaks varianti: neutraalsuse tee või integratsioon Läänega. Esimest toetasid kõige patriootlikumad inimesed ehk tollased sotsiaaldemokraadid, kuid ka Stalin pooldas seda. Nende jaoks oli tähtsaim ühine Saksamaa. Lääne integratsiooni pooldajad olid konservatiivid. Esimesed ligikaudu 20a aastat olid Lääne-Saksamaal võimul Kristlikud Demokraadid, ehk suunaks valitigi Lääne integratsioon ja NATO liikmeks saamine. Tegelikult oldi NATOga salaja seotud juba enne ametlikku liitumist 1955. aastal. Osad NATO doktriinid on ka Wehrmachtist kopeeritud. Saksamaa mängis NATOs olulist strateegilist rolli, aidates peatada kommunismi levikut Lääne-Euroopasse. Suurbritannia ei olnud nii oluline. Ilma Lääne integratsioonida poleks tänane Euroopa selline nagu ta on. Tolle aja eliidile polnud muud varianti kui integreeruda.

Interventsioonidel-missioonidel on saksa välispoliitika väga tagasihoidlik. Aga SM ei ole ainuke! Missioonidel käivad USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja need usinad Ida-Euroopa NATO liikmed. „Eesti piire kaitstakse kuskil Afganistanis“ Lootes, et siis ollakse ka NATO poolt kaitstud. Tegelikult on NATO kaitseplaanid alles hiljutised, enne seda olime lihtsalt heast tahtest „klubiliikmed“. Samuti mängib olulist rolli avalik arvamus – Saksamaal on see vastuseis tugev. Samuti on Saksamaa puhul olukord lihtne, naabrid on praegu sõbralikud ja pole põhjust karta oma julgeoleku pärast. Eestis on aga siinkohal teine lugu.

Marshalli abi on endiselt Euroopas – raha pole tagasi makstud. Aitas 90ndatest on kasutatud seda Ida – Euroopa t ülesehitamiseks. Õnnestunud majanduse elavdamise projekt. Anti umbes 10% USA SKTst.

Euroopa Liidu põhjuseks on Adolf Hitler. Ilma teise maailmasõja kogemuseta ja Hitleri mõjuta, poleks see projekt käivitunud. Lääne-Saksamaa majanduslik integreerumine oma naabritega oli suhete soojendamise esmane eesmärk. Kuklas oli see mõte, et Saksamaa on Euroopas kõige võimsam tööstusmaa. Saksamaal oli parimad masinad.

Esimene globaliseerumise laine lõppes Esimese maailmasõjaga. Siis oli majandusnatsionalismi periood seal vahepeal. Just Teine maailmasõda näitas, et riikide vaheline/ülene integreeritus toimib hästi sõjamajanduse valdkonnas (Großwirtschaftsraum – suur majandusruum). Samad ametnikud, kes IIMS ajal tegelesid sõjatööstuse logistikaga kui ka „hullemate“ asjadega, kohtusid kümme aastat hiljem uuesti, et Euroopa Liitu luua. Eliidid on väga suure püsivusega. Külma sõja ajal ei küsinud, keegi mida need ametnikud on teinud MS ajal. Seega oli nii Wehrmachti kui Gestaapo ametnikke (näites Hans Speidel). Sakslased juhtisid Gagarini ja kuule lennu projekte. Wernher Magnus Maximilian, Freiherr von Braun ehk „raketiteaduse isa“, kes oli seotud ka NASA kuulennu projekti juhtivaid figuure, oli ilmasõja ajal ka Natsi-Saksamaa raketitööstuse juhtfiguur. Nende ametnike varjupooled tulid välja alles hiljem – kõige parem siis kui isik juba surnud on. See oli Külma sõja reaalsus.

Pragmaatiline lähenemine – vajati neid eksperte. Ka Saksamaa välisministeeriumis on palju eksnatse olnud.

Lääne SM välispoliitikas – „Don´t mention the war“. Tänapäeval: Kui võimalik, siis vaikitakse. Üldse ei puudutata teemat. Teiseks tehakse aktiivset kultuuripoliitikat välismaal ehk instituudid, kontserdid ja „sakslased on kultuurirahvas“. Venemaaga võrreldes on siin erinevus. Venemaal on vähe ajaloosündmusi, mille üle saab uhke olla, vahest Suur Isamaasõda ja Juri Gagarin. Tsarism, kommunism ja Läänest mahajäämus ei ole väga toredad olnud. Saksamaa siiski kaotas sõja. Raske oma identiteeti luua kaotatud sõja peale. Kui on vaja suurt þesti teha, siis tehakse, aga ainult suurte riikidega. Näiteks Willy Brandt Varssavis. Suured þestid andeks palumisest: „Meil on väga kahju ja nüüd me saame sellest üle“. Huvitaval kombel on seda tehtud vaid suurte rahvastega. Kui saksa kantslerid sõitsid Hollandisse, siis ei tulnud sõnagi. Ja seda ei suudetud ka nõuda, sest Saksamaa oli liiga tähtis. Eestis pole ükski ametnik vabandanud. Mis-sest, et 0,8% rahvastikust hukkus.

Kui lisame juurde veel need, kes Saksa vormis hukkusid, tõuseb number veelgi. USA rahvastikust oli langenute osakaal 0,1-0,2% kandis. Ja sellest ei räägi ka Eesti president ja peaminister.

Makstakse siiski juutide kompensatsiooni Iisraelile. Erinevad kompensatsiooni lained on olnud. Kui sa oled 3aastat töölaagris Poolas töötanud, siis jookseb sulle 3 aastat saksa pensionit. Probleemiks see, et seda pensionit saavad nii rindel olnud, koonduslaagri vangid kui ka sama laagri laskekomando. Kõrged ametnikud saavad korralikku pensionit elulõpuni. Saksamaa kunagi ei kritiseeri Israeli riiki= Rusikareegel.

Saksamaal on nüüd vaid kutseline armee. Pikemas perspektiivis paljud riigid ei vaja enam tavapärast ajateenistust. Bundesweher üks tugevamatest armeedest Euroopas. Aatomi relv olemas.

Tavainimeste tasandil on sakslastel kõige rohkem probleeme oma lääne naabritega (Holland, Taani). Taanis seadused, et sakslased ei saa suvilaid osta. Ka Norras on tavainimestega läbisaamine raske. Venelastega on suhted head. Venelaste suhtumine on umbes selline: „See on tähtis meie identiteedi jaoks, kuid me ei vihka teid enam.“ Saksamaa ja Vene suhted tänapäeval on 100% pragmaatilised. Venemaa jaoks – väga palju asju saab müüa ainult Saksamaale ja osta ainult Saksamaalt. Sama on ka Saksamaa perspektiivis. Erisuhe Venemaaga ei killusta Euroopat. Gerhard Schröder müüs ennast Putinile.

Eesti välispoliitikas pole väärtustele kohta. Asju aetakse pragmaatiliselt. Poliitikud on samasugused petturid ja väikevargad kui meiegi. See ongi ju elu!


Konspekteeris Mart Veliste

 

lisatud:

Kaunter loodud 26.04.2009 kell 16