Loengut pidasid nad koos ning andsid edasi oma kodumaa olustikku.

Viimastel aastatel on Gruusias läbi viidud mitmeid reforme, mille eesmärgiks on olnud vähendada korruptsiooni ning luua sel teel eeldusi euroopalikumaks arenguks. Üks olulisemaid reforme on olnud politsei reform, millest on RSR-le varem rääkinud Ralf Palo. Lela Rekviashvili mainis muuhulgas, et enne reformi olevat politseinikud lausa tänaval ligi astunud ning pistist küsinud: põhjuse võis “võimuesindaja” alati leida.

Reformi käigus vähendati drastiliselt politsei kaadrit; see võimaldas tõsta politseinike palkasid. Palgatõus on alandanud politseinike vajadust äraelamiseks pistist küsida; kasvanud sissetulekud ning koondamisrisk on suurendanud motivatsiooni ausalt töötada.

Korruptsiooniga on tulnud võidelda mujalgi kui politseis. Ka kõrgkoolid olid Gruusias veel mõne aja eest üsna korrumpeerunud. Selle tingis asjaolu, et ülikoolidesse astumine käis sisseastumiseksamite teel - “õigetele” inimestele pistist pakkudes oli võimalik oma tulemusi paremuse suunas mõjutada. Nüüd aga on Gruusias sisse viidud riigieksamid, mis peaksid välistama korruptsiooni ja sellest tuleneva varandusliku diskrimineerimise kõrgkoolidesse sisseastumisel.

Kaitsepoliitika valdkonnast on Gruusia suutnud kolme aastaga reformida oma relvajõude, nii et kaootilisest ja korrumpeerunud organisatsioonist on saanud tõhus kaitsevägi. Oluliseks sihiks on võetud NATO-ga liitumine. Hinnanguliselt pooldab seda 90% rahvast. Euroopa Liiduga liitumist ei peeta riigi kehva majandusliku ning sotsiaalse olukorra tõttu veel võimalikuks.

Läände liikumisel on ka oma varjuküljed. Suhted Venemaaga on halvenenud, sellest tulenevalt on Venemaa seadnud kahtlastele ettekäänetele toetudes Gruusiale kaubandustõkkeid. Suurimaks probleemiks väliskaubanduses on veini ekspordi vähenemine eelkõige ära langenud Vene turu arvelt.

Peale väliskaubanduse avaldub Venemaa mõju Gruusiale läbi Lõuna-Osseetia ning Abhaasia probleemide. Gruusia peab neid alasid oma igipõlisteks piirkondadeks ning keeldub neid iseseisvana tunnustamast. Iseseisvus tähendaks Abhaasia ja Lõuna-Osseetia puhul tõenäoliselt Venemaa mõju all olemist. Gruusias on töötatud nende piirkondadega seotud probleemide lahendamiseks välja erinevaid projekte, räägitud on föderatsiooni ja isegi konföderatsiooni võimalikkusest.

Seoses Abhaasia ning Lõuna-Osseetia eraldumissooviga on Gruusia vastu Kosovo väikeriikide iseseisvumisele, sest see looks pretsedendi, mida Venemaa hea meelega Gruusia vastu kasutada saaks. Peale riigi ühtsuse ohustatuse seonduvad eralduda soovivate piirkondadega probleemid nagu salakaubandus ja põgenikud. Lõuna-Osseetia ning Põhja-Osseetia vahelist tunnelit peetakse üheks olulisimaks salakaubateeks Euroopas. Et see on Vene rahuvalvajate kontrolli all, on Lääne võimalused sealset ebaseaduslikku tegevust piirata olematud.

Paljud põgenikud on kogunenud Tbilisisse ning vaestes tingimustes elades jätavad nad Gruusiast muule maailmale kehva mulje. Kuigi kodust lahkumisest on möödunud aastaid, soovib valdav enamus endiselt koju pääseda. Samas on sirgumas põlvkond, kes pole kordagi n-ö “kodu” näinud, nende puhul ei saa kindel olla, et nad tahaksid kuhugi tagasi kolida. Probleemi teeb keerulisemaks ka Abhaasia praeguse võimu käitumine: paljud põgenike majad on tagaselja venelastele müüdud.

Loengu käigus oli juttu ka eestlaste huvist Gruusia vastu. Oli see ju RSR-gi jaoks lühikese aja jooksul juba kolmas loeng Gruusia teemal. Lektorite sõnul teatakse Gruusiaski Eestit ning ka seda, et Mart Laar oli Mihhail Saakaðvili nõunik.

Vaatamata Gruusia reformide edukusele, seisab veel ees mitmeid lahendust ootavaid probleeme, nagu tööpuudus, kaubandussuhete muutumine, eralduda soovivad piirkonnad jne. Euroopa Liitu pääsemist veel võimalikuks ei peeta. Siiski... präänik kogu jutu kokkuvõtteks: kõigist probleemidest hoolimata on Gruusia valitsus praegu üsna stabiilne ning läänemeelne.