Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus

[avaleht]  [üldist]  [üliõpilased]  [raamatukogu]  [Vita Studiosi]

Hõimurahvaste programm III

Riiklik abiprogramm uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks (2010-2014)

<< Sisukord

1. OLUKORRA ÜLEVAADE

 

1.1. Omariikluseta soome-ugri ja samojeedi keeled ning kultuurid

Omariikluseta soome-ugri rahvaste keelte ja kultuuride olukord on jäänud kriitiliseks ka 21. sajandil. Nagu tõdetakse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) soovitustes 1775 (2006, vt Lisa 7), on ENPA resolutsioonis 1171 Ohustatud uurali vähemuskultuurid (1998, vt Lisa 3) seatud eesmärgid nende keelte ja kultuuride olukorra parandamiseks enamuses täitmata.

 

	Inimeste arv (tuhandetes)					Aastane keskmine kasv/kahanemine (protsentides)
	1959	1970	1979	1989	2002	1959− 1970	1970− 1979	1979− 1989	1989− 2002
Mordvalased	1211,1	1 177,5	1 111,1	1 072,9	845,0	-0,26	-0,65	-0,35	-1,73
Udmurdid	615,6	678,4	685,7	714,8	637,0	0,88	0,12	0,42	-0,84
Marid	498,1	581,1	599,6	643,7	605,0	1,40	0,35	0,71	-0,45
Komid	282,8	315.3	320,1	336,3	293,0	0,99	0,17	0,49	-1,00
Permikomid	143,0	150,2	146,0	147,3	125,0	0,45	-0,32	0,09	-1,19
Karjalased	164,1	141,1	133,2	124,9	93,0	-1,37	-0,65	-0,64	-2,14
Vepslased	16,2	8,1	7,6	12,1	8,0	-6,33	-0,72	4,75	-3,02
Saamid	1,8	1,8	1,8	1.8	2,0	0,38	-0,38	0,33	0,62
Handid	19,2	21,0	20,7	22,3	29,0	0,80	-0,14	0,72	1,91
Mansid	6,3	7,6	7,4	8,3	12,0	1,69	-0,26	1,08	2,69
Neenetsid	22,8	28,5	29,5	34,2	41,0	2,01	0,38	1,48	1,32
Sölkupid	3,7	4,2	3,5	3,6	4,0	1,25	-2,10	0,13	0,84
Nganassaanid	0,7	0,8	0,8	1,3	1,0	1,20	0,25	4,05	-1,69
KOKKU	2 985,4	3 115,8	3 067,0	3 123,5	2 695,0	0,39	-0,18	0,18	-1,07
Kogu Venemaa elanikkond	117 534,3	130 079,2	137 409,9	147 021,9	145 164,0	0,92	0,61	0,68	-0,09
Venelased	97 863,6	107 747,6	113 521,9	119 865,9	115 868,0	0,87	0,58	0,54	-0,25
Tatarlased	4 074,7	4 757,9	5 010,9	5 522,1	5 558,0	1,41	0,58	0,97	0,05

 

Tabel 1. Venemaa Föderatsiooni uurali põlisrahvaste arvukuse muutused aastatel 1959–2002 võrrelduna venelaste ja tatarlaste arvukusega (1959.−2002. a rahvaloenduste andmetel).[1]

 

Venemaa soome-ugri ja samojeedi rahvad on õiguslikult ja poliitiliselt eri staatuses. Suurematel neist on Venemaa Föderatsiooni koosseisu kuuluvad omanimelised vabariigid (Karjala, Mari, Mordva, Udmurdi, Komi) või autonoomsed ringkonnad (Jamali-Neenetsi, Neenetsi, Handi-Mansi), milles nad on vähemuses. Venemaa haldusreformi käigus on likvideeritud Permikomi ja Taimõri (Neenetsi-Dolgaani) autonoomne ringkond. Territoriaalautonoomia võimekust rahvaste kultuuri arendamisel pärsib ka asjaolu, et paljude rahvaste puhul elab suur osa rahvastikust väljaspool selle piire (mordvalastest ja maridest üle poole, udmurtidest umbes kolmandik, teistest rahvastest vähem). Vepslased elavad kolme haldusüksuse territooriumil, ka ingerisoomlastel, isuritel, vadjalastel, sölkuppidel ega eenetsitel pole mingit territoriaalautonoomiat.

Venemaa kultuuriautonoomia seaduse alusel on moodustatud küll mitme rahva regionaalsed kultuuriomavalitsused, kuid nende mõju keelte ja kultuuride säilitamisele on vähene eelkõige puudliku rahastamise tõttu.

	1989	2002	Muutus %
Mordvalased	1 073 000	845 000	-21%
Udmurdid	715 000	637 000	-11%
Marid	643 000	605 000	-6%
Komid	337 000	293 000	-13%
Permikomid	147 000	125 000	-15%
Karjalased	125 000	93 000	-26%
Vepslased	12 000	8000	-33%
Handid	22 000	29 000	+32%
Mansid	8000	12 000	+50%
Koola saamid	1800	2000	+11%
Neenetsid	34 000	41 000	+21%
Sölkupid	3600	4000	+11%
Nganassaanid	1300	1000	-31%
Eenetsid	200	300	+50%
KOKKU	3 122 900	2 695 300	-13,7%

 

Tabel 2. Venemaa Föderatsiooni uurali põlisrahvaste arvukuse muutused aastatel 1989–2002 (1989. ja 2002. a rahvaloenduste andmetel).[2]

Ametlikke keeli vene keelele lisaks võivad Venemaal kehtestada oma territooriumil ainult vabariigid. Praegu on riigikeele staatus oma vabariikides mari (niidu- ja mäemari), mordva (ersa ja mokša), udmurdi ja komi keelel. Karjala Vabariigis kehtib ametlikuna ainult vene keel. Venemaa keeleseadus, mille järgi Venemaa ametlikud keeled peavad kasutama kirillitsal põhinevat graafikat, teeb karjala või vepsa keelele ametliku staatuse andmise ka tulevikus keeruliseks.

	Emakeele kõnelejaid 1989	Emakeele kõnelejaid 2002	Muutus %
Mordvalased	740 000	615 000	-17%
Udmurdid	506 000	464 000	-8%
Marid	527 000	488 000	-7%
Komid	239 000	217 000	-9%
Permikomid	105 000	94 000	-10%
Karjalased	61 000	53 000	-13%
Handid	14 000	14 000	0%
Mansid	3 000	3 000	0%
Neenetsid	27 000	32 000	+19%
Sölkupid	1 700	2 000	+18%
KOKKU	2 223 700	1 982 000	-11%

 

Tabel 3. Soome-ugri keeli emakeelena valdajate arvukus Venemaal aastatel 1989–2002 (1989. ja 2002. a rahvaloenduste andmetel).[3]

Rahvuskultuuri rahastamine on reeglina paremini korraldatud nimivabariikides. Kuigi samas on näiteks Tatarstanis ja Baškortostanis mitme soome-ugri rahva hariduslik ja kultuuriline olukord parem kui koduvabariikides − tänu Baškortostani ja Tatarstani Vabariigilt saadavale toetusele, millele mõnel juhul lisandub ka toetus nimivabariigilt. Vabariikides on ka juba pikka aega töötanud rahvusteadustega tegelevad uurimisinstituudid, kõrgkoolides on valmistatud ette rahvusteaduste spetsialiste.

Uurali rahvaste võimalused emakeelset haridust saada ja oma kultuuri säilitada on siiani jäänud kasinateks ning on eri rahvastel ja eri piirkondades erinevad. Venemaa soomeugrilastel ei ole ühtki emakeelset keskkooli ning emakeelset algharidustki on võimalik saada üksikutes kohtades, peamiselt maal.

Viimasel ajal toimunud muutused Venemaal on sageli kahandanud möödunud sajandi 90ndatel aastatel tekkinud rahvuslike organisatsioonide mõju.

Seoses viimaste aastate välispoliitiliste arengutega ning eriti seoses 2008. aastal Hantõ-Mansiiskis toimunud soome-ugri rahvaste maailmakongressiga on Venemaa riigiorganite huvi soome-ugri rahvaste kultuuride toetamise vastu suurenenud.

2006. aastal asutati Saranskis Soome-Ugri Rahvaste Kultuuride Volgamaade Keskus ja 2007. aastal Venemaa Riikliku Rahvaloomingu Maja filiaalina Venemaa Föderatsiooni Soome-Ugri Kultuurikeskus Sõktõvkaris. Viimasele on eraldatud ka vahendeid soome-ugri kultuuride toetamiseks.

Venemaal on vastu võetud vähemusrahvuste arengukontseptsioon ning vähemusi ja põlisrahvaid puudutavaid seadusi. Hoolimata sellest on siiski mitmeid, peamiselt majanduslikke, ent ka riigi üldise tsentraliseerimispoliitika ja põhielanikkonna hoiakutega seotud takistusi, mis ei võimalda Venemaa põlisrahvaste täisväärtuslikku rahvuslikku elu.

 

Liivlastele on Läti põhiseadusega antud põlisrahva staatus ja küllaltki arvestatavat finantsabi, kuid lähtudes juba sajandipikkusest koostööst liivlaste ja Eesti vahel, tuleks liivlaste abistamist jätkata. Liivi keel on Läti 2000. a keeleseaduse artiklis 4 tunnustatud Läti algupärase keelena.

Saami keelte ja kultuuri olukord Põhjamaades on võrreldes Venemaa soomeugrilastega parem. Otstarbekas on jätkata läänepoolsete saamide hõlvamist soome-ugri koostöösse.

 

1.2. Soome-ugri rahvaid puudutavad abiprogrammid

 

1.2.1. Soome ja Ungari abiprogrammid

Venemaa Föderatsiooni soome-ugri rahvastele on suunatud mitmed Soome abiprogrammid. 1994. aastast toimib Soome Sukukansaohjelma, mis on analoogne Hõimurahvaste Programmiga. Lisaks sellele on Soome toetanud karjalasi, vepslasi ja Koola saame piiriülese koostöö raames.

Rahvusvahelise Õpirände Keskuse (CIMO) vahendusel on Soome eraldanud suunatud stipendiume Venemaa soomeugrilastest postdoktorantidele ja noortele uurijatele. Stipendiume antakse 1–9-kuuliseks õppe- või teadustööks Soome ülikoolides fennougristika ning soome keele ja kultuuri erialal. Kümne aasta jooksul on end Soomes täiendanud 141 hõimurahvaste stipendiaati.

Soome Kulttuurirahasto on toetanud keelepesade loomist Venemaa soomeugrilastele ka varem, kuid 2008. aastal otsustati eraldada selleks otstarbeks 1,6 miljonit eurot.

Ingerisoomlasi on Soome riik (ent ka Soome mittetulundusühingud) majanduslikult toetanud mitme eri projekti raames, finantseerides peaasjalikult keeleõpetust, kirikute taastamist ja vanurite päevakodusid.

Sihtotstarbelisi toetusi on hõimurahvastega seotud projektidele jagatud ka muudest Soome teadus- ja kultuurirahastutest.

Vähemal määral ning ebaühtlastel alustel on toetanud Venemaa soomeugrilasi ka Ungari. Kuni aastani 2008 eksisteeris Ungaris nn Presidendi stipendium, mis võimaldas kuni viiel Venemaa soome-ugri noorel õppida Ungari Vabariigi ülikoolides kogu õppeperioodi vältel. Selle stipendiumi abil omandas Ungaris kõrghariduse kokku ligi 50 noort.

Ungaris Balatoni ääres on korraldatud rahvusvahelisi lastelaagreid soome-ugri noortele ning Szombathelys alates 1994. aastast soome-ugri ja hungaroloogia suveülikooli.

 

1.2.2. Rahvusvahelised toetusprojektid

 

BARENTSI EUROARKTILINE REGIOON

Euroopa Liidu, Norra ja Venemaa koostöös toimib Barentsi regionaalne koostöövõrgustik, mis hõlmab Venemaa poolelt ka soome-ugri rahvaid Koola poolsaarel (kaardil 1; saamid), Karjala Vabariigis (2; karjalased, vepslased), Neenetsi Autonoomses Ringkonnas (3, neenetsid) ja Komi Vabariigis (4, komid). Barentsi koostööorganisatsioonis on eraldi põlisrahvaste töörühm, mis hõlmab kõiki eelnimetatud rahvaid. Oluline on, et Barentsi regioon hõlmab kogu saami rahva asuala.

Barentsi koostöö raames toetatud põlisrahvaste projekte on rahastatud mitmeid ELi ja väljaspoolseid allikaid kasutades. 2009. aastal Barentsi koostööprogramm lõpeb ning ollakse käivitamas uut programmi Barents 2010+.

 

EUROOPA LIIT

2008. aasta eelarves eraldas Euroopa Liit 2,75 miljonit eurot Venemaa vähemusrahvuste kultuuride toetuseks. Eraldatud summa antakse Euroopa Nõukogu Venemaa esinduse kaudu üle Venemaal regionaalarengu ministeeriumile, kes jaotab 1 000 000 eurot 2009. aastal esitatud projektidele.

Lisaks on omariikluseta soome-ugri rahvastel võimalik oma projektidele toetust saada ülemaailmsetelt ohustatud keelte toetamisele orienteeritud fondidelt jm rahvusvahelistelt rahastajatelt.

 

1.3. Rahvusvaheline koostöö

Rahvusvaheline koostöö omariikluseta soome-ugri rahvaste keelte ja kultuuride toetamise alal algas 20. sajandi 90ndail aastail. Varem takistas seda Ida-Euroopa poliitilis-ideoloogiline olukord, ka oli suur osa Venemaa soomeugrilaste asualadest välismaalastele suletud.

1950ndail aastail alanud fennougristika-alastest rahvusvahelistest teaduskontaktidest oli kasu ka hõimurahvastele. 1960. aastast alates iga viie aasta järel peetud rahvusvahelised fennougristikakongressid ning muud, sh Eestis toimunud teaduslikud suurüritused tõstsid kahtlemata soome-ugri keelte ja kultuuride prestiiži N. Liidus. Eestis valmistati akadeemik Paul Ariste juhtimisel ette mitu põlvkonda omariikluseta soomeugrilaste rahvusteadlasi. Eesti teaduslikud ekspeditsioonid mõjutasid positiivselt ka hõimurahvaste esindajate rahvusteadvust.

Vabamates oludes hakkasid toimima koostöökontaktid Venemaa soomeugrilaste ja välismaailma vahel seoses Joškar-Olas toimunud esimese soome-ugri kirjanike kongressiga 1989. a ja Debrecenis läbi viidud VII rahvusvahelise fennougristikakongressiga 1990. a.

1990. aastal asutati Soomes M. A. Castréni Selts, 1991 taastati Eestis Fenno-Ugria Asutus ja asutati Ungaris Reguly Selts.

17. 05. 1993 toimus Hanasaaris Soome, Eesti ja Ungari kultuuri- ja haridusministrite kohtumine. Kuigi ministrite kohtumise 5. päevakorrapunkt oli Soome, Ungari ja Eesti vaheline Venemaa soomesugu rahvaid puudutav kolmepoolne koostöö (Suomen, Unkarin ja Viron välinen, Venäjän suomensukuisia kansoja koskeva yhteistyö) ja moodustati ka humanitaar- ja ühiskonnateaduste algatusrühm, soikus ühisprogrammi koostamine. Siiski käivitas Soome 1994. aastast oma hõimurahvaste programmi (Toimenpideohjelma Venäjän suomensukuisten kansojen ja kulttuurien tukemiseksi) aastani 2004, mida on praeguseks pikendatud aastani 2014.

9. fennougristikakongressi ajal 2000. aastal toimus Tartus Eesti, Soome ja Ungari kultuuri- ja haridusministeeriumide delegatsioonide kohtumine, millel taastati Eesti−Soome−Ungari kolmepoolne koostöö (vt Lisa 4). Koostöö raames toimuvad regulaarsed kohtumised, kus Eestit ja Soomet esindavad riiklike abiprogrammide nõukogud.

1992. aastal toimus Sõktõvkaris (Komi Vabariik, Venemaa) esimene soome-ugri rahvaste maailmakongress. Sõktõvkaris otsustati, et kongressid hakkavad toimuma iga nelja aasta järel ning et kongressidevahelisel ajal esindab soome-ugri ja samojeedi rahvaid Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee.

Eestit esindab Konsultatiivkomitees MTÜ Fenno-Ugria Asutus, Soomet Soome−Venemaa Selts ja M. A. Castréni Selts, Ungarit Soome-Ugri Rahvaste Maailmakongressi Ungari Rahvuslik Organisatsioon ning omariikluseta soome-ugri rahvaid rahvuslikud keskorganisatsioonid.

Konsultatiivkomiteel on alates 1994. aastast nõuandev staatus ÜRO ECOSOCi juures ja tema esindajad on osalenud ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni (vt Lisa 9) ettevalmistamises. Siiani on Konsultatiivkomitee põhitegevuseks olnud kongresside ettevalmistamine, kuid korraldatud on ka konverentse ja seminare ning kooskõlastatud soome-ugri folkloorifestivalide jm rahvusvaheliste ürituste toimumist.

Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee kaasabil valmis ka Tytti Isohookana-Asunmaa raport Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele Ohustatud uurali vähemuskultuurid (1998), mille alusel võeti vastu samanimeline ENPA resolutsioon nr 1171 (vt Lisa 3), esimene rahvusvaheline dokument soome-ugri keelte ja kultuuride kohta. Selle jätkuna valmis 2006. aastal Katrin Saksa raport Soome-ugri ja samojeedi rahvaste olukorrast (vt Lisa 8), mille põhjal võeti vastu Soovitused 1775 (vt Lisa 7).

Rahvusvaheliselt institutsionaliseeritud koostöö toimub ka Rahvusvahelises Parlamentidevahelises Liidus, mille soome-ugri rühm moodustati 1993. aastal Canberras.

2005. aastal moodustasid Euroopa Parlamendi peamiselt Ungarist, Soomest ja Eestist valitud 44 liiget Euroopa Parlamendi Soome-Ugri Foorumi koostööks omariikluseta soome-ugri rahvastega.

 

1.3.1. Eesti Vabariigi kahepoolsed lepingud

90ndail aastail sõlmis Eesti Vabariigi Kultuuri- ja Haridusministeerium kultuuri- ja haridusalased koostöölepped Mari Vabariigi (1994) ja Komi Vabariigi vastavate ministeeriumidega (1995) ning hariduskoostöö alase leppe Udmurdi Vabariigi haridusministeeriumiga (1993). Need lepingud enam ei kehti.

Soome-ugri rahvaste toetamist Venemaal on mainitud kõigis Eesti ja Venemaa kultuurikoostöö lepetes. Esimene neist pärineb aastast 1992, kehtiv Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi ning Vene Föderatsiooni Kultuuri- ja Massikommunikatsiooni Ministeeriumi vaheline kultuuri- ning massikommunikatsiooni alase koostöö kokkulepe kirjutati alla Moskvas 10. veebruaril 2008. aastal (vt artikkel 11: “Pooled, kooskõlas rahvusvahelise õiguse normidega ja kummagi riigi õigusaktidega ning oma pädevuse piires toetavad Vene Föderatsiooni territooriumil elavate eestlaste ja nende sugulasrahvaste ning vastavalt Eesti Vabariigi territooriumil elavate venelaste ja Venemaalt pärinevate inimeste rahvusliku omapära säilitamist, samuti aitavad kaasa nende rahvuste ja rahvuskultuuriliste rühmade keele, kultuuri, ajaloo ning traditsioonide vastastikusele tutvustamisele.”).

Vastavalt eelnimetatud koostöö kokkuleppele kirjutati 26. jaanuaril 2009 alla Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi ning Vene Föderatsiooni Kultuuriministeeriumi vaheline koostööprogramm 2009.–2011. aastaks. Programm toetab Vene Föderatsiooni territooriumil elavate sugulasrahvaste rahvusliku omapära säilitamist ning nende rahvuste ja rahvuskultuuriliste rühmade keele, kultuuri, ajaloo ning traditsioonide vastastikust tutvustamist, aidates kaasa kultuurialaste ühisprojektide – festivalide, näituste, seminaride jne korraldamisele. Koostööprogrammis lubatakse soodustada muuhulgas Vene artistide ja kollektiivide osavõttu Eestis toimuvatest hõimupäevadest; soodustada Eesti Rahva Muuseumi koostööd Venemaa Etnograafiamuuseumi ja soome-ugri rahvaste keskmuuseumidega, aitamaks kaasa vastastikuste konsultatsioonide ja ühise teadusliku uurimistöö korraldamisele; soodustada osavõttu soome-ugri rahvaste teatrifestivalidest; soodustada kunstikollektiivide ja üksikesinejate kutsumist Venemaalt rahvamuusikafestivalidele ning rahvakunstispetsialistide osavõttu seminaridest ja loomekodadest.

Liivlaste toetamist reguleeritakse Eesti-Läti-Leedu kolmepoolse kultuurikoostööleppega (08.07.1994).

Eesti ja Soome vahelist kultuurikoostööd reguleerib Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vaheline vaimse koostöö konventsioon (allkirjastatud 1. detsembril 1937. aastal, kehtivusaeg ja rakendamine on kinnitatud 5. veebruaril 1992 nootide vahetamisega riikide vahel).

Eesti Vabariigi ja Ungari Vabariigi kultuuri- ja haridusalase koostöö kokkulepe on alla kirjutatud Tallinnas 28. aprillil 1994. aastal.

 

1.3.2. Koostöö enne Hõimurahvaste Programmi rakendamist

Enne Hõimurahvaste Programmi käivitamist anti omariikluseta soome-ugri rahvaste kultuuridele sisulist abi muudest rahastutest (eriti Avatud Eesti Fond, ent ka Kultuurkapital, sh rahvusvahelised fondid ja UNESCO).

Alates 1989. a on Eestis igal aastal oktoobrikuus tähistatud hõimupäevi, millest on alati osa võtnud arvukalt uurali põlisrahvaste folkloorirühmi. 1997. a suvel korraldati Eestis VI soome-ugri rahvaste folkloorifestival. Rohkesti on peetud Eestis kongresse ja konverentse Venemaa soomeugrilaste esindajate osavõtul – näiteks Soome-ugri rahvaste kirjanike IV kongress Sillad Lohusalus 1996. a ja II soome-ugri ajalookongress 1998. a Tallinnas.

Ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist aastal 1991 on Venemaal elavatel hõimurahvaste noortel olnud võimalus õppida Eesti kõrgkoolides. Esimestel aastatel finantseerisid nende õpinguid soome-ugri koduvabariigid. Aastatel 1994−1998 maksis Eesti ülikoolides õppivatele soome-ugri üliõpilastele stipendiumi M. A. Castréni Selts Soome hõimurahvaste programmi vahenditest. Kui Eestis käivitus 1999. aastal Hõimurahvaste Programm, lõpetati Soome stipendiumide maksmine.

 

1.4. Senise programmi rakendamine

 

Hõimurahvaste Programmi I – riikliku abiprogrammi uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks (1999–2004) – kiitis Eesti Vabariigi Valitsus oma otsusega heaks 5. mail 1998. Jätkuprogrammina kiitis Eesti Vabariigi Valitsus 12. augustil 2004 heaks Hõimurahvaste Programmi II – riikliku abiprogrammi uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks (2005–2009).

Teavet seniste programmide kohta on võimalik eesti, vene ja inglise keeles leida HP kodulehelt (http://www.suri.ee/hp) ning Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse kodulehelt (http://www.ut.ee/Ural/ariste). Eesti Hõimurahvaste Programmi tutvustamiseks anti 2008. a suvel välja venekeelne brošüür Программа родственных народов Эстонии, mida jagati Hantõ-Mansiiskis soome-ugri rahvaste V maailmakongressil delegaatidele ning teistele huvilistele.

 

1.4.1. Uurali põlisrahvaste üliõpilaste koolitus Eestis

Hõimurahvaste Programmi toel on rohkem kui 150 noorel hõimurahvaste esindajal olnud võimalus õppida Eesti kõrgkoolides. HP stipendiaadid on õppinud Eesti avalik-õiguslikes kõrgkoolides (Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias, Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Maaülikoolis) paljudel erialadel: eesti ja soome-ugri keeleteadus, õigusteadus, etnoloogia, ajakirjandus, kultuuride uuringud, folkloristika, psühholoogia, kunstiajalugu, arstiteadus, majandus, ärikorraldus, taimekasvatus ja keskkonnatehnoloogia, tootedisain jne.

 

 

TARTU ÜLIKOOL
Eriala	Üliõpilaste arv sellel erialal
Eesti ja soome-ugri keeleteadus	14 (1 bakalaureant, 13 doktoranti)
Õigusteadus	5 (4 magistranti, 1 doktorant)
Etnoloogia	4 (4 doktoranti)
Meedia ja kommunikatsioon	3 (2 magistranti, 1 doktorant)
Folkloristika	2 (2 doktoranti)
Psühholoogia	2 (2 magistranti)
Keskkonnatehnoloogia	1 (1 doktorant)
Arstiteadus	1 (1 resident)
Avalikkussuhted, teabekorraldus	1 (1 magistrant)
Kunstiajalugu	1 (1 magistrant)
Sotsiaaltöö	1 (1 magistrant)
Rahvatervishoid	1 (1 magistrant)
Majandusteadus	1 (1 bakalaureant)

 

TALLINNA ÜLIKOOL
Eriala	Üliõpilaste arv erialal
Kultuuride uuringud	3 (3 doktoranti)
Lingvistika	2 (2 doktoranti)
Haldusjuhtimine	1 (1 magistrant)
Kirjalik tõlge	1 (1 magistrant)
Kirjandusteadused	1 (1 magistrant)

 

EESTI KUNSTIAKADEEMIA
Eriala	Üliõpilaste arv erialal
Tootedisain	1 (1 bakalaureant)
Kokku 46 üliõpilast: neist 3 bakalaureanti, 15 magistranti, 1 resident ja 27 doktoranti

 

Tabel 4. HP stipendiaadid Eestis 2008/2009 õppeaastal (erialati).

 

Uute õpikohtade arv on olnud seotud lõpetajate arvuga. HP stipendiaatide arvu vähendati järsult aastatel 1999−2004. Kui 1999/2000. õppeaastal õppis Eesti kõrgkoolides 110 noort soome-ugrilast, siis 2004. a sügisel jätkas oma õpinguid Eestis vaid 55 soome-ugri üliõpilast.

Rahvus	HP stipendiaate Eestis 2000. a	HP stipendiaate Eestis 2004. a	HP stipendiaate Eestis 2008. a
Marid	37	15	16
Udmurdid	24	12	15
Komid	16 (neist 9 sürja- ja 7 permikomi)	7 (neist 2 sürja- ja 5 permikomi)	4 (neist 1 sürja- ja 3 permikomi)
Mordvalased	7 (neist 5 ersat ja 2 mokšat)	7 (neist 5 ersat ja 2 mokšat)	7 (neist 5 ersat ja 2 mokšat)
Handid	3	2	1
Karjalased	5	4	1
Vepslased	3	3	1
Ingerisoomlased	1	1	-
Liivlased	1	1	1
Neenetsid	1	-	-
Ida-eestlased	1	3	-
Kokku	99	55	46

 

Tabel 5. HP stipendiaadid Eestis 2000−2008 (rahvuseti).

2002. a kevadel otsustas HPN uusi üliõpilasi Eestisse õppima mitte kutsuda, kuna stipendiaatide arv oli aastatega liiga suureks paisunud. 2003. a vastuvõtt küll korraldati, kuid Eestisse jõudsid õppima vaid üksikud uued üliõpilased. 2004. a otsustas programmi nõukogu, et Eestisse õppima võetavate soome-ugri üliõpilaste vastuvõtuks avalikku konkurssi välja ei kuulutata. Uued HP stipendiaadid valiti välja Eestis bakalaureuseõpet lõpetavate soome-ugri üliõpilaste seast, andes neile võimaluse jätkata oma õpinguid magistrantuuris. Alates 2005. aastast on toetatud eelkõige Eestis põhiõppe lõpetanute magistriõpet ja Venemaal ülikooli lõpetanute doktoriõpet.

Aasta	Uusi stipendiaate võeti vastu	Põhiõppe lõpetas	Magistrantuuri lõpetas	Doktorantuuri Lõpetas
1999	15	12	4	-
2000	9	17	5	-
2001	10	3	3	-
2002	0	6	5	-
2003	3 + 2 aastasesse täiendõppesse	9	3	1
2004	6 + 1 kahe-aastasesse täiendõppesse	6	-	-
2005	4 doktorantuuri + 6 magistrantuuri	7	1	1
2006	4 doktorantuuri + 6 magistrantuuri + 1 põhiõppesse	5	3	-
2007	6 doktorantuuri + 1 residentuuri + 1 magistrantuuri + 1 põhiõppesse	4	3	-
2008	9 doktorantuuri	-	2	-
KOKKU	85	69	29	2

 

Tabel 6. HP stipendiaadid Eestis – vastuvõetud ja lõpetanud aastatel 1999−2008.

 

2008. aastal alustas Eesti kõrgkoolides õppimist 9 uut soome-ugri doktoranti. Kokku õpib seega Eestis 46 Hõimurahvaste Programmi stipendiaati, neist 27 doktoranti, 1 resident, 15 magistranti ja 3 bakalaureuseõppe üliõpilast.

 

Rahvus	Tartu Ülikool	Tallinna Ülikool	Kunstiakadeemia	Kokku
Handid	1			1
Udmurdid	14	1		15
Komid	1 sürjakomi 2 permikomi	1 permikomi		4
Marid	14	1	1	16
Mordvalased	2 mokšat	4 ersat 1 šokša		7
Vepslased	1			1
Karjalased	1			1
Liivlased	1			1
Kokku	37	8	1	46
	Tartus kokku 37	Tallinnas kokku 9
Hõimurahvaste Programmi stipendiaate Eestis kokku 46

 

Tabel 7. HP stipendiaadid Eestis 2008/2009. õ-a (rahvuseti ja ülikooliti).

 

1.4.2. Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus

Hõimurahvaste Programmi algatusel ja rahalisel toel loodi 1999. aastal Tartu Ülikooli juurde Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus. Keskuse esmaseks ülesandeks on aidata HP stipendiaatidena Eestisse kutsutud soome-ugri üliõpilastel siin kohaneda ning säilitada nende side kodumaaga; samuti üliõpilaste ettevalmistamine teaduslikeks, majanduslikeks ning poliitilisteks kontaktideks erinevatesse kultuuripiirkondadesse kuuluvate inimestega. Stipendiaatidele pakutakse Ariste keskuses mitmeid võimalusi oma õppetöö kergendamiseks.

Ariste keskus jagab üliõpilastele pidevalt teavet toimuvatest üritustest nii kuulutuste kui e-posti vahendusel. Käivitatud on postiloend ugrimugri, mis on mõeldud soomeugrilise teabe kiireks levitamiseks hõimurahvaste ning nende omavahelise koostöö vastu huvi tundvate inimeste hulgas. Keskuse koduleheküljelt (http://www.ut.ee/Ural/ariste) võib leida eesti, vene ja inglise keeles teavet keskuse tegevuse ja Hõimurahvaste Programmi kohta. Eesti ülikoolides õppivate uurali põlisrahvaste üliõpilaste nimekirjad (alates aastast 1999) sisaldavad üliõpilase nime, rahvust, õpitavat eriala ja välkpostiaadressi. Lisaks keskuse raamatukogu kataloogile pakub kodulehekülg ka valikut aastatel 2000−2008 HP stipendiaatide Tartu Ülikoolis kaitstud kraaditöödest.

Keskuse tegevuse algul koondus keskuse ümber rühm eesti üliõpilasi, kes pakkusid soome-ugri üliõpilastele võimalusi ka vaba aja sisustamiseks. Koostöös MTÜ Fenno-Ugria Asutusega käivitati projekt Eestikeelne vestlusring SURING. 1999. a sügisest kuni 2001. a kevadeni tegutsenud SURINGu eesmärgiks oli luua soome-ugri üliõpilastele võimalus kohtuda oma õpingukaaslastega väljaspool loengute akadeemilist õhkkonda, saada vahetult teadmisi teistest kultuuridest, arendada oma keele- ja suhtlemisoskust, saada uusi ideid ja leida sõpru. Soome-ugri ja eesti üliõpilased tutvustasid vastastikku oma kultuuri ja kombeid. Toimusid ekskursioonid, vestlus- ja kirjandusõhtud, vaadati videofilme ja käidi teatris.

Alates 1995. aastast on soome-ugri üliõpilased korraldanud omaalgatuslikult spordimänge. Võistluste korraldajad leiavad, et Eestisse õppima tulnud uued soome-ugri üliõpilased vajavad Eestiga kohanemisel vahetut suhtlemist ka vanemate hõimurahvaste üliõpilastega.

Ariste keskuse ja Fenno-Ugria Asutuse koostöös on aastatel 1999−2002 toimunud neli seminarlaagrit HP stipendiaatidele. 3−4 päeva kestvatest seminarlaagritest võttis stabiilselt osa 30−40 üliõpilast Tallinna ja Tartu ülikoolidest, kusjuures eelisjärjekorras võimaldati seminarist osavõttu uutele, esimese aasta üliõpilastele. Seminaride eesmärgiks oli luua soome-ugri noortele paremad eeldused kohanemiseks Eesti akadeemilise eluga; anda teadmisi Eesti ühiskonna toimimise aluseks olevatest seadustest; õpetada oma erialaseid teadmisi majanduslikult paremini rakendama nii avalik-õiguslikus kui ka mittetulundussfääris; tugevdada rahvuslikku identiteeti ja edastada eestlaste, ent ka teiste soome-ugrilaste kogemust identiteedi ja kultuuri säilitamise alal; võimaldada HP stipendiaatidel kohtuda Soome-ugri Rahvaste Noorteassotsiatsiooni (MAFUN) uuenenud ja noorenenud aktiiviga, et anda üliõpilastele võimalus oma kodumaa problemaatikas paremini orienteeruda.

Stipendiaatidele on Ariste keskus pakkunud võimalust osaleda erinevatel seminaridel aktiivsete kaaskorraldajatena: soome-ugri noorte kirjanike tõlkimise ja enesetäiendamise seminaridel (2001−2003), rahvusvahelisel põlisrahvaste maaõiguse seminaril (2003), seminaril Multidistsiplinaarne nõuanne vastutustundlikuks reisimiseks soome-ugri aladel (2003), seminaril Infotehnoloogia soome-ugri moodi (2004, 2005), kevadseminaril soome-ugri üliõpilastele (2008). Nii Ariste keskus kui hõimurahvaste üliõpilased on osalenud IX rahvusvahelise fennougristika kongressi (Tartu, 2000) ja soome-ugri rahvaste IV maailmakongressi (Tallinn, 2004) ettevalmistustöödes ja kongressi korraldamises.

Ariste keskus on uurali põlisrahvustest üliõpilastele pakkunud võimalusi ka Eestis viibides oma rahvuskultuurist osa saamiseks. Eestisse on kutsutud soome-ugri külalisõppejõude, kes on pidanud Tartu Ülikoolis loenguid mari keelest ja kultuurist, ersa-mokša mütoloogiast, komi folkloorist, tänapäeva etnilistest protsessidest Udmurtias, mordva kirjandusest. Lisaks välislektoritele on soome-ugri keelte ja kultuuride tutvustamiseks kasutatud ka HP stipendiaatide ja Eestis elavate soomeugrilaste abi. Tartu Ülikoolis on HP toetusel õpetatud ersa, handi, mokša, komi, udmurdi ja mari keelt, Tallinna Ülikoolis udmurdi keelt.

Keskuse tegevus on olnud suunatud eelkõige soome-ugri üliõpilaste omaalgatuse toetamisele. Ariste keskuse kaudu on programmi stipendiaadid saanud esitada HP-le projekte, et osaleda rahvusvahelistel konverentsidel ning kursustel Poolas, Taanis, Hollandis, Saksamaal, Bulgaarias, Austraalias, Prantsusmaal, Ungaris, Soomes ja Venemaal. Keskuse töötaja on osutanud üliõpilastele abi projektide kirjutamisel.

2002. aastast ilmub sari Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse üllitised. Esimese raamatuna avaldati Marju Sarve ülevaade Koola saamid (2002). Üllitistena nr 2 ilmus Tatjana Devjatkina koostatud mokšakeelne mütoloogiasõnastik Мокшэрзянь мифологиясь (2002; teos on nähtav ka Internetis − http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/ersa/myto2/koi-8/). Sarja kolmanda raamatuna on ilmunud Marju Petersoni koostatud saami kirjanduse ülevaadet sisaldav kakskeelne luulekogu Valik saami luulet. Ela hästi, Kodumaa (2007).

 

1.4.3. Väljaanded

Kui Hõimurahvaste Programmi rakendumise algaastatel olid programmi eelistuseks soome-ugri üliõpilased, siis tänaseks on aktuaalsemaks muutunud ka erinevate kultuuri- ja haridusprojektide toetamine (vt http://www.suri.ee/hp/toet.htm).

Tänu HP projektitoetustele on 10 aasta jooksul ilmunud üle 70 raamatu. Nõukogu on eelistanud toetuste jagamisel soome-ugri keeltes väljaantavaid teoseid (ilmunud on raamatuid mokša, ersa, udmurdi, komi, mäemari, niidumari, karjala ja saami keeles). Toetatud on Arvo Valtoni tööd soome-ugri kirjanduse propageerimisel − ilmuma on hakanud sarjad Soome-ugri luuleklassikat, Soome-ugri naisluule, Väikeste rahvaste suur kirjandus ja neljakeelsete luuleraamatute sari (ilmunud on 14 luulekogu noorte soomeugrilaste loominguga). Samas on finantseeritud ka eesti kirjandusklassika tõlkimist soome-ugri keeltesse (udmurdi, niidumari, mäemari ja komi keelde).

Rahalist toetust on HP jaganud soomeugrilaste ajalugu, folkloori, etnograafiat ja keeli tutvustavate teoste üllitamiseks – ilmunud on raamatud Kazõmi sõjast, 1930ndate aastate repressioonidest Mordvas, mari kongressidest, komi folkloorist, mordva mütoloogiast, handi šamaanidest, põhja-handi rahvariietest, keelepoliitikast, mari prosoodiast, karjala kirjandusest jne.

Tähtsaks on peetud soome-ugri sõnaraamatute koostamist − ilmunud on Eesti-neenetsi sõnastik, Uurali keelte sõnastik ja Prantsuse-udmurdi vestmik, töö käib eesti-udmurdi sõnaraamatu ja mari elektroonilise sõnaraamatu väljaandmiseks.

Toetatud on soome-ugri ajalehe Kudo+Kodu levitamist, mordva ajalehe Mastorava väljaandmist (tellimistoetus) ning udmurdikeelses lastelehes Džetšbur aasta jooksul ilmunud soome-ugri rubriigi loomist.

Üha olulisemaks on viimastel aastatel saanud Interneti-projektide toetamine. Rahastatud on andmebaasi Uurali keeleteaduse bibliograafia (URBIS) täiendamist ja võrguversioonis kättesaadavaks tegemist, Paul Ariste bibliograafia avaldamist Internetis, Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse teatmekogu kataloogimist ja võrguversiooni loomist, mari võrgulehekülje edasiarendamist. Toetatud on Interneti-väljaandeid Mordva etnoloogia, rahvaluule ja usund, Udmurdi usundi peamised tunnusjooned ning Komi maailm.

HP projektitoetuse abil on välja antud esimene marikeelne geograafiline kaart. Mari Eli Vabariigi kaart on mõeldud eeskätt geograafia õppevahendiks mari koolidele ning kodulooringidele. Elektroonilist kaarti saab edaspidi kasutada erinevate temaatiliste kaartide loomisel. Eesti projektist innustatuna on Soome hõimurahvaste programm asunud toetama udmurdikeelse kaardi väljaandmist.

HP on rahastanud ka CD-plaatide väljaandmist (liivi, lõuna-udmurdi, mordva ja setu rahvalaulud) ning soomeugrilasi tutvustavate filmide tegemist. Programmi toel on valminud dokumentaalfilmid udmurtidest (Päikeselapsed), vadjalastest (…ja päästa meid ära kurjast!), liivlastest (Julgi vägi), maridest (Laulupidu Marimaal) ja vepslastest (Elavalt maetud).

 

1.4.4. Välitööd ja uurimisreisid

Alates 2000. aastast on Hõimurahvaste Programm toetanud Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri uurimisprogrammi välitöid neenetsite, Transilvaania ungarlaste, ersade-mokšade, saamide, Venemaal elavate setude, maride ja tšuvaššide, vepslaste, Siberi eestlaste ning Tveri karjalaste juurde. Finantseeritud on Tartu Ülikooli teadlaste uurimisreise vepslaste ja komide juurde ning magistrantide välitöid udmurtide ja hantide juurde.

Toetamaks põliste oskuste säilimist ning autentse rahvakultuuri viljelemist on HP vahenditest finantseeritud eesti ühepuupaadi tegijate uurimisreisi vepsa ühepuupaadimeistrite juurde, ersa puuskulptorite ekspeditsiooni Eestisse ning eesti rahvalauluansambli Väike-Hellero sõitu Vadjamaale Jõgõperä koolilaste etnograafilise lauluansambli Linnut koolitamiseks.

 

1.4.5. Kongressid, konverentsid, seminarid, festivalid, koolitused

HP vahendeist on aidatud kaasa mitmete oluliste rahvusvaheliste ürituste rahastamisele (III, IV ja V soome-ugri rahvaste maailmakongress, IX rahvusvaheline fennougristikakongress, rahvusvaheline soome-ugri üliõpilaskonverents (IFUSCO), soome-ugri rahvaste noorteassotsiatsiooni (MAFUN) nõupidamised, IV etnofuturismi konverents, rahvusvahelise konverents Emakeel ja teised keeled III jm). Kõik see on loonud positiivset kuvandit Eesti riigi ja selle haridus-, kultuuri- ja välispoliitika kohta nii koostöös Soome ja Ungariga kui ka Venemaa suunal. Soomeugrilaste rahvusvahelise koostöö soodustamiseks on toetatud Soome-ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee tegevust, Ungari, Soome ja Eesti hõimuprogrammide ühisnõupidamisi ning soomeugrilaste esindajate osavõttu Esindamata Rahvaste Organisatsiooni tegevusest.

Uurali põlisrahvaste kultuuride suurema avatuse saavutamisele ning kultuuri- ja muude kontaktide mitmekesistamisele kaasaaitamiseks on HP vahendeist toetatud erinevaid soomeugrilaste stažeerimisprojekte Eestis (ajakirjanike stažeerimine Eesti meediaväljaannete juures, muuseumitöötajate koolitus, mari üliõpilaste aastane täiendõpe Viljandi Kultuurikolledžis, udmurdi tõlkija kaheaastane täiendõpe Tallinna Ülikoolis, Mari Ülikoolis eesti keelt õppivate üliõpilaste eesti keele ja kultuuri praktika Tartus, udmurdi muuseumitöötaja stažeerimine Eesti Rahva Muuseumis, komi teaduri stažeerimine Eesti Kirjandusmuuseumis, Komi Vabariigi Rahvusmuuseumi teaduri stažeerimine Eesti Rahva Muuseumis ja Tartu Ülikoolis).

HP on toetanud soome-ugri etnofuturistlike kirjanike tõlkeseminaride korraldamist Eestis (2001−2003). Soome-ugri noorte loojate kohtumised on andnud panuse kirjanike vastastikuste tõlgete valmimiseks ning uue hõimurahvastest huvituva literaatide põlvkonna kasvatamiseks. Kirjandusseminaride tulemusel valminud ilukirjanduse ja tõlgete kogumik Neiu ja karu (2005) annab ülevaate hõimurahvaste uuemast kirjandusest.

Uurali põlisrahvaste keelte kasutussfääri laiendamisele, sh neis keeltes antava hariduse edendamisele kaasaaitamiseks on toetatud koostööd mari ja udmurdi emakeeleõpetajatega (eestlaste osalemine Mari Õpetajate Seltsi projektis Mitmekeelne haridus kui arengu ja integratsiooni võti, Eesti emakeeleõpetajate osavõtt Udmurdi Emakeeleõpetajate Seltsi asutamiskonverentsist, udmurdi emakeeleõpetajate tutvumine Eesti koolikorraldusega).

Igati on soodustatud eesti ja soome-ugri ajakirjanike kohtumisi – Venemaa soome-ugri ajakirjanikud on käinud HP toel Eestis infotehnoloogia- ja meediaseminaridel (seminar Infotehnoloogia soome-ugri moodi, seminar Soome-ugri etnilised usundid ja elektrooniline meedia, meediaseminar maailmakongressi meediasektsiooni soovituste ettevalmistamiseks) ning eesti ajakirjanikud osalenud ülevenemaalisel soome-ugri pressifestivalil Sõktõvkaris.

Ökoturismialaseks kogemustevahetuseks ja kontaktide loomiseks on toetatud Venemaa soome-ugri turismiarendajate osavõttu Eestis korraldatud turismiseminarist Multidistsiplinaarne nõuanne vastutustundlikuks reisimiseks soome-ugri aladel ning eesti ökoturismi arendajate osavõttu udmurdi ökoturismi klubi seminarist.

Vajalikuks on peetud rahastada eesti kultuuriinimeste osavõttu soome-ugri filmi- (rahvusvaheline ökoloogiliste telesaadete festival Hantõ-Mansiiskis, soome-ugri 13. telefilmide festival) ja teatrifestivalidest (soome-ugri teatrifestivalil Joškar-Olas etendati lavastust Põdernaine, Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia üliõpilased tutvustasid eesti folkloori rahvusvahelisel festivalil Karjalas).

Aastaid on toetatud Eesti esindajate osavõttu soome-ugri etnofuturismi festivalidest (kirjanikud ja kunstnikud käisid festivalil Pelnjan Udmurtias, ansambel Tsibihärblased festivalil Jur-Jar Udmurtias, ansambel Vägilased festivalil Jumšan Udmurtias, kunstnikud kunstifestivalil Ser no tur Udmurtias, ansambel Vaikusõ kuunolõk festivalil Kamwa Permis) ja folkloorifestivalidest (ansamblid Hõbejoude ja Kolm Kala käisid Hantõ-Mansiiskis, ansambel Seitse Udmurtias). Omapäraseimaks ettevõtmiseks on olnud ansambli Raud-Ants esinemine Euroopa vähemuskeelte alternatiiveurovisioonil Liet-Lavlut Rootsi Lapimaal vadja regilaulu Kui miä kazvolin kanainõ töötlusega.

Hõimupäevade raames on programmi rahalisel toel Eestit külastanud soome-ugri folklooriansamblid, muusikud, kirjanikud ja kirjandusteadlased, kunstnikud ning näitlejad. HP on peaaegu igal aastasel rahastanud ka Mari Sangari Päeva ja ersa keele päeva üritusi Eestis. Programmi projektitoetuste toel on eestlastele oma rahvakultuuri ja -muusikat erinevatel Eesti festivalidel käinud tutvustamas liivi rahvamuusik Julgi Stalte ja liivlaste ansamblid Skandinieki ja Trejasmens, Karjala ansambel Myllärit, udmurdi ansambel Invožo ja udmurt Juri Kutšõran (loitsulise tantsu etendus).

Kaasa aitamaks sellele, et hõimurahvaste noored teadvustaksid end oma kultuuri ja keele kandjatena, on programm tähelepanu pööranud soome-ugri noorte koostööle. Mitmel aastal on soome-ugri noorteansamblid võtnud osa Seto Kuningriigi lastepäevast. Toetatud on setu noorteansambli Tsibihärbläsed ja mordavalaste Torama Noortestuudio koostööprojekte. Aastatel 2005−2008 on finantseeritud soome-ugri lastelaagrite korraldamist Eestis ning Eesti laste osavõttu udmurdi noorte laagritest. Udmurdi lapsed on osalenud laagrites Võrumaal Rahumäe külas (2005), Võsul (2006), Hiiumaal Kõpus (2007) ning Valgemetsas (2008). Kuna Eestisse laagrisse tulijad peavad oskama udmurdi keelt, on eelisseisundis Udmurdi maapiirkondade lapsed. Eesti lapsed on külastanud Udmurdi noorteorganisatsiooni Šundõ kunstilaagrit Šundõkar (2005−2007), kus rahvusliku käsitöö õppimise kaudu püütakse kasvatada laste austust oma rahvakultuuri vastu. 2008. aastal osalesid eesti noored koos udmurdi rahvusliikumise noorte liidritega õppekogunemisel Vamõšš ning keele- ja kultuurilaagris Šundõ, mille eesmärgiks oli udmurdi keele ja kultuuritavade alalhoidmine.

Uurali põlisrahvaste tänapäevase rahvusliku kultuuri tutvustamiseks on HP toel korraldatud näitusi Eesti Rahva Muuseumis (interaktiivne näitus Udmurdi maailm, näitus Sami Duodji. Saamide elu ja käsitöö, näituse Soome-ugri kultuurid ERMis. 80 aastat Hõimurahvaste osakonna avamisest Raadil kataloogi väljaandmine) ja Eesti Kunstimuuseumis (näitus Põhi ja kirre: kontinentaalne alateadvus. Kaasaegne kunst ja soome-ugri maailm). Eesti Kunstiakadeemia ja Fenno-Ugria Asutuse ühistöös on viidud soome-ugri rahvaid tutvustavaid näitusi nii Moskvasse (Soome-ugri rahvad. Maa ja ilm) kui Brüsselisse (Veelinnurahvas). Eesti Tšuvaši Kultuuriseltsi eestvedamisel on avatud komi kunstniku Pavel Mikuševi näitus Soome-ugri rahvaste maailm Vene Föderatsiooni Suursaatkonna galeriis ning korraldatud Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri ekspeditsioone tutvustavaid näitusi Tšuvaššia ja Mari Eli Vabariigi Rahvusmuuseumites (näitus Volga aknad).

Toetamaks uurali põlisrahvaste omavahelist kultuurivahetust on soome-ugri kunstnikele pakutud võimalust võtta osa Eestis korraldatud soome-ugri rahvaste puuskulptuuri sümpoosionist ning VII Kohila rahvusvahelisest keraamika sümpoosionist.

 

1.4.6. Hõimurahvaste Programmi kirjandusauhind

2007. aastast alates annab HP koostöös Soome-ugri Kirjanduste Assotsiatsiooniga välja Eesti Hõimurahvaste Programmi kirjandusauhinda, tunnustamaks viimase nelja aasta jooksul ilmunud uurali keelkonda kuuluvate omariikluseta hõimurahvaste omakeelseid kirjandusteoseid. Esimesel aastal määrati auhinnad neljas erinevas valdkonnas: ilukirjanduse, tõlkekirjanduse, lastekirjanduse ja kirjandusteaduse kategoorias. Iga preemia suuruseks on olnud 20 000 Eesti krooni. Konkursile esitasid oma teoseid 31 soome-ugri kirjanikku (sürja- ja permikomid, udmurdid, ersad, niidu- ja mäemarid ning karjalased). Žürii kaasas oma töösse eksperte soome-ugri maadest, kuid suurimaks abiks olid hindamisel HP stipendiaatidena Eestis õppivad soome-ugri üliõpilased.

2008. aastal jagati ilukirjanduse valdkond kaheks – proosa ja luule kategooriaks ning kirjandusteaduse kategoorias anti võimalus kandideerida lisaks kirjandusloolisele ja kirjanduskriitiline teosele ka esseistika ja publitsistikaga. Viies kategoorias kandideeris sel aastal preemiale 33 soome-ugri kirjanikku (sürja- ja permikomi, udmurdi, ersa ja mokša, niidu- ja mäemari, karjala, vepsa, saami ja handi kirjanikud).

2009. aastal plaanitakse kirjandusauhind välja anda kuues valdkonnas, kuna Eesti Hõimurahvaste Programmi 2008. aasta kirjandusauhinna žürii otsustas soovitada HPN-il kuulutada 2009. aasta kirjandusauhind välja ka dramaturgiliste teoste (näidendid, filmistsenaariumid, ooperilibretod) kategoorias.

 

---