Tartu Ülikooli
Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus
[avaleht] [üldist]
[üliõpilased] [raamatukogu]
[Vita Studiosi]
Hõimurahvaste programm III
Riiklik abiprogramm uurali (soome-ugri ja
samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks (2010-2014)
LISA 3. EUROOPA NÕUKOGU PARLAMENTAARSE ASSAMBLEE
RESOLUTSIOON 1171 (1998) [1]
Ohustatud uurali vähemuskultuurid
1. Maailmas on üle 23
miljoni uurali keelte kõneleja ja 1989. aasta rahvaloenduse kohaselt elab neist
peaaegu 3,3 miljonit vähemusrahvustena Venemaa Föderatsioonis. Mitte kõik neist
ei kasuta oma emakeelt regulaarselt. Assamblee on mures uurali keelte ja
kultuuride ohustatuse pärast Venemaal.
2. Venemaal elavatest
uurali rahvastest on karjalastel, mordvalastel, maridel, komidel ja udmurtidel
omariiklus omanimeliste vabariikide näol; hantidel, mansidel, permikomidel ja
neenetsitel on autonoomia oma autonoomsetes halduspiirkondades, kusjuures
paljudes nendest üksustest ei moodusta nad elanikkonna enamust. Assamblee
väljendab suurt muret raskete füüsiliste olude ja sotsiaalse kaitse madala
taseme üle uurali väikerahvaste hulgas, kes elavad lähisarktilistel aladel
rasketes tingimustes vaevu toimetulekupiiril.
3. Statistikast ilmneb, et nende osakaal
elanikkonna hulgas, kes räägivad oma rahvuskeelt või peavad seda oma
emakeeleks, on pidevalt vähenenud. Selle peamised põhjused on linnastumine,
kaasaegsed demograafilised ja migratsioonisuundumused, segaabielud ja
traditsioonilise eluviisi hääbumine. Kõige kiirem on rahvuskeeltest loobumine
olnud linnaelanike ja noorte hulgas. Mõnede väikeste uurali keelte arengut on
takistanud ka rändav eluviis ja hajaasustus.
4. Ühiskonnas ja majanduses valitseva segase
olukorra tõttu on vähemuskeelte seisund muutunud veelgi ebakindlamaks, kuna
inimesed on sunnitud keskenduma igapäevaelu probleemidele ja elatise
teenimisele. Põhjamaades on saamidel tänapäeval seadusejärgne õigus oma
keelele, kultuurile ja emakeelsele haridusele. Venemaa Föderatsiooni
põhiseaduses, Venemaa Föderatsiooni rahvaste keelte seaduses ja rahvusliku
kultuuriautonoomia seaduses ning rahvusvabariikide põhiseadustes ja seadustes
on olemas sätted rahvuskeelte ja ‑kultuuride säilitamiseks ja
arendamiseks. Rahvusvabariikides on rahvuskeeled vene keele kõrval riigikeeled.
Praeguses raskes sotsiaalmajanduslikus olukorras ei suuda riik siiski tagada
piisavalt ressursse nende sätete rakendamiseks.
5. Venemaa Föderatsioonis toimub koolides õppetöö
seitsmekümne viies rahvuskeeles, nende hulgas kolmeteistkümnes uurali keeles.
Vabariikides ja piirkondades, kus elavad uurali rahvad, on olemas nii
rahvuslikud alg- ja keskkoolid kui ka vene koolid – seda peamiselt
maapiirkondades –, kus uurali keeli õpetatakse eraldi õppeainena.
Haridussüsteemi kriisi tõttu Venemaa Föderatsioonis nende koolide arv ei kasva
ja neis valitseb terav õpetajate- ja õpikutepuudus. Assamblee usub, et haridus
on kõige tähtsam valdkond uurali rahvaste rahvusliku eneseteadvuse ja kultuuri
säilimisel, ning peab ülioluliseks astuda kiireloomulisi samme uurali rahvaste
emakeelse hariduse säilitamiseks ja arendamiseks. Mõnede Kesk- ja Põhja-Venemaa
ning Siberi põlisrahvaste keeled eksisteerivad üksnes suulisel kujul.
6. Soome, eesti ja ungari keelt emakeelena
kõnelevad inimesed väärtustavad oma keeletausta, mis ei ole indoeuroopalik.
Kultuuride ja keelte mitmekesisust tuleks pidada hinnaliseks ressursiks, mis
rikastab meie Euroopa pärandit ja samas tugevdab iga rahvuse ja üksikisiku
eneseteadvust.
7. Venemaa Föderatsioonis vähemusrahvastena elavad
uurali rahvad ei esita nõudmisi poliitilisteks muudatusteks, ent nad vajavad
ametivõimude toetust oma keeltele ja kultuuridele, millest mitmed tõenäoliselt
hääbuvad ilma selliste organisatsioonide nagu Euroopa Nõukogu poolse
sekkumiseta. Assamblee on sügavas mures uurali rahvaste rahvuskultuuride
võimaliku allakäigu, sealhulgas rahvuskeelsete väljaannete, raadio- ja
teleprogrammide arvu vähenemise ning rahvusteatrite ja traditsiooniliste
kunstialade toetamise lõpetamise pärast majanduskriisi tõttu Venemaa
Föderatsioonis.
8. Assamblee meenutab oma soovitust 1203 (1993)
mustlaste kohta Euroopas ning soovitusi 1291 (1996) jidiši kultuuri kohta ja
1333 (1997) aromaani kultuuri ja keele kohta, milles nimetatakse hajutatud
vähemusrahvuste uurimiskeskuse asutamist koostöös Euroopa Nõukoguga. Selle
organi ülesanne oleks aidata neil vähemustel säilitada oma kultuuritraditsioone
ja ajalootunnetust, toetada keelemälestiste ja suulise traditsiooni kogumist ja
salvestamist, edendada materjalide väljaandmist nende emakeeles ja üldse anda
oma parim, et hoida ära Euroopa keelte ja kultuuride hääbumine. Seda peetakse
väga tähtsaks. Uurimiskeskusele tuleks anda ka seirefunktsioonid.
9. Assamblee toetab kultuuri- ja hariduskomitee
töö jätkamist sel alal koostöös Venemaa võimudega.
10. Assamblee julgustab maid, kus elavad uurali keeli
kõnelevad vähemused, ja eelkõige Venemaa Föderatsiooni, nende püüdlustes tagada
sellistele vähemustele elav tulevik Euraasia kultuurikaardil. Tuleks arvestada
järgmisi põhimõtteid:
i)
emakeelne kool on alus, millelt keeli ja kultuure elavdada ja arendada.
Seetõttu tuleks kõnealuseid riike julgustada ja toetada lastele emakeelse
õpetuse andmisel alguses põhikooli nooremates klassides, laiendades seda hiljem
järkjärgult ka vanematele klassidele. Rahvuskeelsed koolid tuleks asutada nii
linnades kui ka maapiirkondades;
ii)
rahvusvähemustele koolide rajamise ja emakeelse õppetöö alusena tuleb
kõigepealt tagada nendes keeltes õppevahendite ja abimaterjalide olemasolu.
Tuleb teha ka jõupingutusi, et toetada õpetajate väljaõpet. Nende eesmärkide
saavutamine eeldab positiivseid hoiakuid vähemustepoliitikas ja nõuab
ressursside eraldamist õppetöö ümberkujundamiseks, õpetajate väljaõppeks ja
õppematerjalide koostamiseks;
iii)
keelte säilimise eeltingimus on nende aktiivne kasutamine kirjalikus ja
suulises suhtluses. Seetõttu tuleb vähemuskeelseid ajalehti, raadio- ja
teleprogramme ning muud elektroonilist meediat säilitada või edendada ning
erinevates vabariikides ja regioonides elavate rahvusvähemuste vahel peavad
olema tagatud kontaktid;
iv)
töötajate ja õpilaste vahetus uurali
piirkondade ja teiste maade ülikoolide, uurimisinstituutide ja riigiasutuste
vahel peaks suurenema. Esituskunstnike, kirjanike jne kultuurivahetus erinevate
vähemusrahvuste vahel tugevdab samuti nende eneseteadvust ja loob sidemeid
multikultuurse maailmaga. Peale selle tuleks suunata toetusi mitmesugustele
organisatsioonidele ja ühingutele, võimaldamaks neil töötada kohalikul
tasandil, et elavdada ja kaitsta rahvuskeeli;
v)
uurali rahvaid tuleks arvestada soovituse 1291 (1996) rakendamisel, eriti
seoses hajutatud vähemuskultuuride uurimiskeskusega;
Muinsuskaitselised kohad, nagu näiteks Tsikmä
(Kozmodemjanski) vanalinn, tuleks lülitada UNESCO maailmapärandi nimekirja, et
säilitada vanu ümarpalkmaju ja puunikerdusi.
[1] Assamblee debatt 25. septembril
1998 (32. istung) (vt dok. 8126, kultuuri- ja hariduskomitee aruanne,
ettekandja: pr. Isohookana-Asunmaa). Tekst assamblee poolt 25. septembril 1998
(32. istungil) vastu võetud.
[avaleht]
[üldist] [üliõpilased]
[raamatukogu] [Vita Studiosi]